neisse mürki. Neid on nii polüüpe kui ka meduuse. Polüübid on veekogu põhja kinnitatuna ega liigu, meduusid aga hõljuvad vees ringi. Mõned ainuõõssetest on vastseeas polüübid ning täiskasvanu eas meduusid. 10. Millised on tähtsamad ainuõõssete loomade rühmad (4)? Ainuõõssed: Hüdraloomad, karikloomad, meriroosid, korallid 11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine?
· keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). · Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks
Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens).
lõpus 250 Ma. Välisskeleti olemasolu ning merelise eluviisi tõttu on säilinud väga palju trilobiitide kivistisi. Tänapäevaks on teada umbes 15 000 liiki trilobiite. Ka Eesti Paleosoikumi vanusega settekivimeis on rohkelt trilobiitide kivistisi (1, 2) 2) Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid. Okasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis talitleb ühtaegu nii ringe- kui hingamiselundina. (1,2) Joonis 2. 3) Nautiloidid on primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed.
kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber algas 435 milj. paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid silur kestis 40 milj.a. a. eest reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad -
2. Radioaktiivse lagunemise põhjal, põhjapoolkeral. Eesti geoloogia raamatust lk Hilliste kihistud ● Põlevkivi pealt võib leida veel poolestusaeg näitab ära kivimi vanuse. 45: Devoni kihtide üheks iseloomulikumaks -Adavere lade: Rumba ja Velise kihistud tigusid, okasnahkseid, (mineraali moodustumise hetke) jooneks on nende sagedane punavärvilisus, -Jaani lade: Riga, Jaani ja Riksu kihistud graptoliite ja koralle 3. Kivimi magnetiliste omaduste järgi, kus mille põhjustab koos purdosakestega basseini -Jaagarahu lade: Jamaja, Riksu, Jaagarahu, suunas tardumishetkel N-S oli.
Aitab kaasa jämeda saba kiirete, sõudvate liigutustega. Ujumisoskus võimaldab tal sukelduda tähelepanuväärsesse sügavusse: tihti sukeldub ta 20 meetri sügavusele. Kalaan peab vee all hingamata vastu üle minuti, seejärel aga on sunnitud veepinnale uue õhuvaru järele tulema. Saarmas tassib saagi veest hammaste vahel välja, kalaan aga transpordib saaki väikeste, küünistega varustatud esikäppade vahel hoides. Ta haarab aeglaselt ujuvaid kalu ning vähilaadseid ja okasnahkseid, mida ta põhjast korjab. Kalaan kasutab kivi limuste kodade avamiseks. Ta asetab kivi rinnale nahakurdu ja kolgib sellega limuseid. Paljunemine. Kalaani innaaeg sõltub ilmastikutingimustest ning antud hooaja toiduvõimalustest. Pojad võivad sündida aastaringselt. Enamuse aastast elavad emas- ja isasloom eraldi karjades. Nad kohtuvad vaid lühikeseks ajaks innaajal. Paaritumise järel naasevad isased ,,meestekarjadesse". Emased koos poegadega elavad oma individuaalsetel lõikudel.
Paljud Kambriumi ajastul ilmunud mereloomad olid veidrad grupid, kes koosnesid ainult mõnedest perekondadest ja liikidest; paljud on klassifitseeritud eraldatud klassidesse ja hõimkondadesse. Okasnahksete hõimkond on selle fenomeni heaks näiteks. Tänapäeval kuuluvad sellesse hõimkonda ainult mõned suured grupid nagu meritähed ja merisiilikud. Ordoviitsiumi ja Kambriumi ajastul evolutsioneerus aga märkimisväärne hulk veidra ehituse ja talitlusega okasnahkseid. Ükski polnud esindatud ei paljude liikide ega hõimkondadega ning nad elasid küllaltki lühikest aega. Paljud erinevad kehastruktuurid "prooviti järgi", püsima jäid vaid need vähesed, kes suutsid kohastuda. Seda võib nimetada evolutsiooniliseks eksperimenteerimiseks. Paljudest selgrootute gruppidest, kes ilmusid Kambriumis, osutusid ainult vähesed edukateks: käsnad, teod, brahhipoodid ning trilobiidid. Hilis-
Leviku piirid olenevad pemiselt soolsusest mitte temperatuurist. Sobivaks soolsuseks on talle 10-30 promilli, kuid Soome rannikul on leitud seda liiki veel 5 promilli juures. 11. PÕHJALOOMASTIK merepõhjaloomastiku ehk zoobentosemoodustavad kõik loomad, kelle elupaigaks on merepõhi. Siia kuulub esindajai väga paljudest loomarühmadest: ainuraksed, käsnu, ainuõõsseid, mitmesuguseid usse, koorikloomi, ämblikulaadseid, putukatevastseid, sammalloomi, okasnahkseid, poolkeelikseid ja isegi selgroogseid kalu. Üsna erinevad on kapõhjaloomastiku organismid oma eluviiside poolest. Näiteks esineb nende hulgas ujuvorme, kes enamasti ujuvad põhalähedastes veekihtides ja laskuvad aegajalt põhjale, mööda põhjataimestikku ringi roomavaid ja joksvaid vorme, vabalt merepõhjal lebavaid vorme, põhjasetteisse kaevuvad vorme. Asudes vaatlema põhjaloomastiku Läänemeres, tuleb eeelkõige märkida selle liigilise
Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele.
Püramiidil on 3 kujutletavat korrust (alumine korrus, st 1., kõige laiem ja ülemine, st 3., kõige kitsam). a) 3. korrus: Ainuõõssed on selgrootud loomad. b) 2. korrus: Ainuõõssete iseloomulikud tunnused (nimeta 3) on … c) 3. korrus: Ainuõõssete eluvormid on 1) polüüp (näited …); 2) … (näited …). 1.2. Miks on sinu arvates oluline kahe eluvormi olemasolu? Ülesanne 2. 2.1. Otsusta, millised tunnused (1-15) iseloomustavad ainuõõsseid (A), millised okasnahkseid (A) ja millised mõlemaid (AO). Kirjuta iga tunnuse number õigesse kohta: A: … O: … AO: … Tunnused: 1. Elavad ainult veekogudes. 2. Elavad ka Eesti vetes. 3. Mõned liigid elavad magevees. 4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes. 5. Osa elab kinnitunult polüüpidena ja liigub väga vähe. 6. Liiguvad toitu otsides ringi. 7. Neil on koed. 8. Neil on koed ja organid 9. Osal lubiainest välisskelett. 10. Lubiplaadikestest siseskelett. 11. Nende keha on sümmeetriline.
kuni 10m kaugusele. Kiil ei saa tiibu oma seljale kokku voltida. Ta hoiab neid kas kere kõrval (tondihobu) või siis kokkupandid (vesineitsik). Kiilid on ühed kiiremad ja osavamad lendajad putukate riigis. Kõik kiilid toituvad väiksematest putukatest. Kiili vastsed arenevad veekogudes. Nad on röövtoidulised ja haaravad oma saaki spetsiaalse püünismaski abil. Kiilid on näiteks sinikiil, vesineitsik ja tondihobu. 43. Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad Okasnahkseid jaotatakse meritähtedeks, merisiilikuteks ja meripuradeks. Meritäht tähekujuline keha, millel pole pead. Piki külgi ulatuvaid jätkeid nimetatakse kiirteks. Tavaliselt on neil 5 jätke, kuid mõnel liigil esineb ka rohkem. Nende nahas on lubiogad, mis kinnituvad naha all olevate lubiplaadikestest toesele. Meritähed on enamasti punased või sinised. Meritähel paiknevad iga kiire tipus silmad. Ta näeb halvasti, kuid tajub seda, kus on valgem ja kus pimedam
Biosfääri ülemiseks piiriks loetakse ligikaudu 7 km, sest nii kõrgel võib veel leida autotroofseid taimi ning lendavad mitmed linnuliigid. Biosfääri levikut kõrgemale piiravad madal temp., O 2 vähesus ning kõrge radiatsioon. *Biosfääri alumine piir veekogudes ning maismaal on eri sügavusel. Ookeani süvaosades ulatub elustik tavaliselt ca 0,5 km kaugusele põhjast. Sügavamale tungimiseks on takistuseks mürgised lagugaasid (H 2S). Okasnahkseid, ainuõõsseid ja väheharjasusse on leitud ka 10,7 km sügavuselt. Maismaa all litosfääris võib elutegevust kohata 3-3,2 km sügavuseni. Siin on limiteerivateks faktoriteks kõrge rõhk ning temp. (3 km sügavuses ca 100 ºC). 3,1-3,2 km sügavuselt on leitud peamiselt sulfaatredutseerivaid baktereid. 3. Biosfääri produktiivsus ja biomass. Organismid ei ole kogu biosfääri ulatuses jaotunud ühtlaselt, suurim on nende
N: vesiämblik, hiidämblik Lestad väikesed, enamasti mikroskoopilised, pearindmik ja tagakeha kokku sulanud, lühikesed suised, võib olla imikoonus, 4 paari jalgu, Söövad taimekõdu, imevad taimede või loomade mahla, kütivad pisiloomi, nugivad suurematel. Keeruline elutsükkel, moone, vaegmoone, Elavad mullas, kõdus, vees.N: laanepuuk, süüdiklest tekitab sügelisi, vesilest, merilest-ka Eestis. Hiidjalgsed mereloomad, kes söövad ainuõõsseid, okasnahkseid, käsni jt. kere väike, suured jalad, isane haub ja kannab poegi. 49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp.Rindmiku seljapoolel enamasti kaks paari tiibu, ees- ja tagatiivad, siseelundid tagakehas, hingamine trahheedega
76. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes Okasnahksed: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline. Pikitelje ühes otsas, suuküljel (oraalsel küljel) on suu; suuvastasele (aboraalsele) küljele võib kinnituda vars, aga tavaliselt asub sääl pärak. Enamus kaasaegseid okasnahkseid elab vabalt; mõned neist on uuesti enam või vähem kahekülgseks muutunud. Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Viljastamine on väline. Lõigustumine on radiaalne, blastopoorist saab pärak, ja mesoderm tekib ürgsoole kolmest paarist külgsoppidest. Vastsevorme on väga mitmesuguseid, aga alguses on nad kõik kahekülgsed
annaabi.ee 
