Aristotelese loogika
7.1.3. Tegelikkust, paratamatust või võimalikkust väljendavad otsustused
Modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust,
olles seega praegusaja loogika keeles kas assertoorilised, apodiktilised või problemaatilised.
Filosoofilise mõtlemise seisukohalt etendavad tähtsat osa mitte ainult kaks esimest, vaid
tingimata ka viimane otsustusmoodus, kusjuures ,, võimalikkuse" mõiste on käsitletud
reaalselt ojektiivsena.
7.2. Tõestus
Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste
pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga
käsitlus tõestusest, olles üks teadusliku mõtlemise metoodika nurgakive. Tõestamine
( ,, apodeixis" ) võib juhtida üksnes üldkehtivaist ning apodiktilist otsustusist, kusjuures
viimased oma tõesisu ammutavad aru ( ,,nous") võimest tunnetada vahenditu