Peavalud Pingepeavalu Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Pingepeavalu tunnused: · nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel · kestvus 30 minutit kuni 7 päeva · iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna · väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust Paljud inimesed saavad pingepeavalu (ka migreeni) pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Pingepeavalud võivad olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas. Ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilma retseptita. Triptaanid ja ergotamiini-tüüpi ravimid siis ei aita. Kobarpeavalu Kobarpeavalu arvatakse olevat osa migreenisündroomist, ometi erineb see viimasest mitmeti
rr parotidei (gl parotidea'le) harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale) N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda tympani'ga; annab juure ganglion oticum'ile) n sublingualis (suupõhja lihastele)
innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole a) N. sublingualis: eraldub gl. sublingualise tagumise serva juures, innerveerib suupõhja limaskesta b) Rr. linguales innerveerivad keele eesmise 2/3 limaskesta N. lingualisega ühineb tiiblihaste vahel teravnurgi chorda tympani. N.
Näiteid psühholoogiateaduse uurimisvaldkondadest Aju elektrilise stimulatsiooni poolt tekitatavad kujundid on inimese teadvuses tekkivad muljed olukorras, kus tema ajju on "istutatud" nõelakujulised elektroodid, millest nõrga elektrivoolu läbilaskmisel toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid, oimupiirkonna stimulatsioon kuulmismuljeid, kiirupiirkonna mõjutamine liigutusi. Võrreldavad uuringud ajupiirkondade verevarustuse (lokaalse verevoolu kiiruse) kohta kinnitavad teisel viisil, et inimese erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad. Nad on leiutanud palju olukordi, millistes näivus ja tegelikkus
annaabi.ee 
