Ümarmulk Liitunud Ümarmulk Silmakoopaüm silmakoopaüm ar-mulk Silmakoopales ar-mulguks Silmakoopalõ Vanematel te he võib ulatuda Väikemäletseja urge ka kukla- Koeral kiilluu- tel kiilluu-urge ja oimuluusse urge puudub puudub SARNALUU Kahe jätke Vastastikku Vastastikku Kahe jätke vahel jätked jätked vahel silmakoopasid silmakoopasid e Ulatub Ulatub e ülalõuaurge ülalõuaurge Ulatub
Väikemäletsejad + su su ov Eraldi jääb soomusosa (Pars Eraldi jääb Kaljuosa (Pars petrosa) squamosa) Otsmikuluud läbib silmakoopaülene kanal Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae) Liitunud kuklasoomusega või puudub Väikemäl. Puudub kiilluu-urge. Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised:
emotsioonidega. Maitsemeel on seotud keelepungade ja-näsadega... KUULMINE 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv: koosneb kõrvalestast, oimuluusse minevast minevast kuulmekäigust. Kuulmekäik on u 3cm. Kuulmekäigu lõpus in õhuke pingul nahk e trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma ja see omakorda annab võnked edasi keskkõrva. Trummikile ülesandeks on ka kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest. Keskkõrv: selles asuvad kuulmeluukesed (alasi, vasar ja jalus) Nende ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
annaabi.ee 
