kümne ''võimaliku'' erineva infoväljaga kui arvestada ka tekkivat tervikut infovälja. See tähendab seda, et seosed loovad uut varem esinemata infot närvisüsteemis. Kuid sellegipoolest on neuroneid endeid ikkagi endiselt ainult kolm. Vaata jooniseid. Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid. Aju võib töötada peaaegu sama intensiivselt nii unistades kui ka teadlikult mõnda probleemi lahendades. Inimese otsmiku taga ja oimukohtadest kõrgemal asub selline neuronitevõrgustik, mis suuresti aktiveerub siis, kui inimene näiteks unistab ehk niisama sihitult mõtleb. Teadlased spekuleerivad, et seal seostatakse informatsioon inimese mälestustega ja emotsioonidega. Infot seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse. Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. ( GEO, 20-37 ). Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse,
kümne ''võimaliku'' erineva infoväljaga kui arvestada ka tekkivat tervikut infovälja. See tähendab seda, et seosed loovad uut varem esinemata infot närvisüsteemis. Kuid sellegipoolest on neuroneid endeid ikkagi endiselt ainult kolm. Vaata jooniseid. Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid. Aju võib töötada peaaegu sama intensiivselt nii unistades kui ka teadlikult mõnda probleemi lahendades. Inimese otsmiku taga ja oimukohtadest kõrgemal asub selline neuronitevõrgustik, mis suuresti aktiveerub siis, kui inimene näiteks unistab ehk niisama sihitult mõtleb. Teadlased spekuleerivad, et seal seostatakse informatsioon inimese mälestustega ja emotsioonidega. Infot seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse. Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse,
kümne ''võimaliku'' erineva infoväljaga – kui arvestada ka tekkivat tervikut infovälja. See tähendab seda, et seosed loovad uut varem esinemata infot närvisüsteemis. Kuid sellegipoolest on neuroneid endeid ikkagi endiselt ainult kolm. Vaata jooniseid. Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid. Aju võib töötada peaaegu sama intensiivselt nii unistades kui ka teadlikult mõnda probleemi lahendades. Inimese otsmiku taga ja oimukohtadest kõrgemal asub selline neuronitevõrgustik, mis suuresti aktiveerub siis, kui inimene näiteks unistab ehk niisama sihitult mõtleb. Teadlased spekuleerivad, et seal seostatakse informatsioon inimese mälestustega ja emotsioonidega. Infot seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse. Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. ( GEO, 20-37 ). Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse,
annaabi.ee 
