Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgituse saanu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. (Jürgenson, 2010) Vingugaasi mürgituse sümptomid (Jürgenson, 2010) Väikese koguse korral võib tekkida nõrkus, uimasus, peapööritus, peavalu,pulseerimine oimukohtades, oksendamine, köhatamisvajadus. Hiljem võivad esineda nägemis ja kuulmishallutsinatsioonid, kiire pulss, kõrge vererõhk, loidud, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm. 2.2 Tsüaniidiühendid Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016)
Peavalu alates aura sümptomid nõrgenevad järk-järgult. (Ostrov, 2002). 4.3. Peavalu faas Peavalufaasis vallandub tugev pulseeriv valu koos teiste sümptomitega nagu iiveldus, oksendamine, kõrgenenud valgus- või helitundlikkus. (Peavalukeskus rohkem...., 2010). See on migreenihoo põhiosa. Kesta võib see faas neljast tunnist kolme päevani. Valu on tugev ja enamasti ühes pea pooles, kuigi võivad valutada ka pea mõlemad pooled. Valu on tavaliselt kas otsmikus või oimukohtades. Valu on tuikav ja algab kuklast. Migreenihoo jooksul võib valu muutuda tugevamaks ja see ägeneb mis tahes liigutamisel. Valuga kaasneb tihti iiveldus, kõhulahtisus või kinnisus, oksendamine ning ereda valguse, müra ja mõningate lõhnade, näiteks sigaretisuitsu, parfüümi või kohvilõhna talumatus. Iseloomulik on söögiisu kadumine. (Ostrov, 2002). 4.4. Lahtumisfaas Selles faasis hakkab peavalu juba järk-järgult järele andma. Paljud võivad magama