Kuigi eestlased uskusid ja lootsid, et tänu Saksamaale saadakse Eesti iseseisvus taastada, siis tegelikult kehtestati natslik okupatsioon. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Narrva lahingute haripunktis korraldas Nõukogude väejuhatus Eesti linnadele mitu suurt pommirünnakut. Ajalooline Narva hävis pommisajus täielikult. Punaarmee peatati Sinimägedes, kus peeti maha Eesti ajaloo ohvriterohkeimad lahingud. Kohe kui saadeti presidendi kohusetäitja Jüri Uluots ametisse Eesti Vabariigi valitsuse. Valitsus koostas tegevuskava, kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks ning püüdis korraldada pealinna kaitset.
mõne nädalaga veel 38 000. Veebruari keskel toimusid lahingud Narva pärast Punaarmee sunniti taanduma. Vastuseks eestlaste osalemises lahingutes teostas Punaarmee märtsi alguses rea õhurünnakuid Eesti linnadele. Pommitaati Narvat, Tapat, Tallinna. Narva all jäi kolmeks kuuks rahulikuks. 26. juunil vallutas Punaarmee Narva, kuid pealetung peatati paarikümne kilomeetri kaugusel varem ettevalmistatud kaitsejoonel Sinimägedes. Siin toimusid ägedaimad ja ohvriterohkeimad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Augustis alustati pealetungi Lõuna- Eestist: vallutati Tartu ja tungiti edasi põhja poole. Augusti lõpus suudeti punaväelased tõrjuda küll Emajõe taha tagasi, kuid Tartut tagasi vallutada ei õnnestunud. Kui septembri keskel kujunes sakslastel Riia lähedal kriitiline olukord oli oht, et Eestis asuvad väekoondised lõigatakse ülejäänud Saksa valdustest ära , otsustati Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Kogu Eestis valitses kaos:
Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 said surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem kui 90 riigist. 11. septembri terrorirünnakud olid maailma ajaloo ohvriterohkeimad ja USA ajaloo veriseim välismaise päritoluga rünnak. Rünnakute järel paiskusid õhku tuhended tonnid mürgiseid ühendeid, mis levisid üle Alam- Manhattani. Neid ühendeid peetakse põhjuseks, miks paljud katastroofipaigas viibinud inimesed haigestusid ja/või hiljem surid. Tornide varingu järel tekkinud tolmupilve ja saastatud õhu tõttu haigestus umbes 18 000 inimest. Rünnakutel oli märkimisväärne mõju USA ja maailmamajandusele. Börsid suleti 11. septembril ja taasavati 17
Pommitati, rünnati, piirati ümber, tankide, jalaväe ja õhurünnakute abil. 29. juuli hommikul asus Punaarmee otsustavale rünnakule. Saksa kaitse purustamiseks oli koondatud mitukümmend tuhat sõdurit, 1680 suurtükki ja miinipildujat ning 150 soomusmasinat. Suruti maha viimased vastupanukolded. Löödi tagasi punaarmeelaste suurrünnak. Sinimägede ees suitses 113 purustatud tanki. 30.- 31. juulil proovis Punaarmee uuesti sinimägedest läbi murda, kuid ebaõnnestus taas. Lahingud olid ohvriterohkeimad Eesti ajaloos. Punaarmee kaotuste suurust on hinnatud 100 000 - 200 000 mehe suuruseks. Kagu-Eesti loovutamine, võitlused Emajõe joonel: Eesmärk oli Eestisse lõunast sisse tungida ja armeegrupp "Narva" kotti võtta. Saksa väejuhatus saatis Nõukogude üksuste vastu kogu lennuväe ja suutis peatada hetkeks. Sakslased tõid lisajõude Eestisse ning astusid vasturünnakuks. Teistel rinnetel punaarmee surus sakslased pidevalt taganema. Emajõe joonel tõrjuti punaarmee ära
annaabi.ee 
