Ta leidis, et erinevad muusikaliigid ja helilaadid omavad positiivset kasvatusmõju. Aristotheles? Arvas, et kombeline ja meeleline muusika on erinevad ja omastas suurt tähelepanu esteetilistele väärtustele. Varakristlik muusika I aastatuhandel kujunes välja universaalne kristlikkultuur. Selles kultuuripildis teeb oma kujunemisloo kaasa ka muusika. Kristliku muusika lähtepunktiks olid esimesed kogudused, mis matkisid juutide ohvriteenistusi Jeruusalemma templites arvatakse, et varakristlik laul sarnanes juutide lauluga Apostel Paulus mainib oma kirjades, et kristlaste lauludeks olid psalmis, hümnid ja vaimulikud laulud. Kristlus levis I sajandil peamiselt Süürias. Oika aega oli kristlaste ühiseks keeleks kreeka keel. Stiiliperioodid: 1
sruti sanskriti k kuuldu, ilmutus, vahetult jumalatelt kuuldud tõed, mille kuulja on otseselt avaldanud. Selle vastand on smrti, mälestus, traditsioon, vahendatud informatsioon. Sinna kuulub ka puhtalt väljamõeldud tekste. 1500/1200 600/500 eKr 4 veedat: Rgveda, Atharvaveda, Yajurveda, Samaveda. Tekst muutub pühaks, kui teda ette kanda. Rgveda tekstid on grammatiliselt keerulised, kuid sisu poolest mitte. Atharvaveda sisaldab loitse. Yajurveda kirjeldab ohvriteenistusi valdavalt proosas, neid, mille juures Rgveda tekste loetakse. Samaveda sisaldab värsse järjestuses, millises neid oli vaja ohvritel kasutada. Tekkisid tekstid brahmana'd (preestrite kommentaarid, mis suudavad läbi viia religioosse mõttemuutuse: olulised pole jumalused, vaid neile ohverdavad preestrid, sest kui ohvriteenistus õigeid reegleid järgides läbi viia, peavad jumalad tegema nii nagu inimene tahab), aranyaka'd ja upamisad'id.