Antiikaja usund
jumalatele, lihasöömine on aga seotud surelikkusega, st inimestega.Prometheuse tekitatud
lõhet ei saa ohverdusaktiga muuta algse lauakaasluse juurde ei saa enam tagasi
pöörduda -, kuid taastatakse ajutine harmoonia.
Jumalad osalevad ohvritoimingus ning rõõmustavad selle üle; inimestel on
omakorda õigus liha süüa, sest see on saadud ohvriloomadest, kelle tapmine on
õiguspärane ning mitterüvetav.
Ohvrirituaalile järgneb pidusöök, ühine söömaaeg, kus liha jagamine peegeldab ja
kinnitab ühiskondlikku hierarhiat paremad osad antakse riigiametnikele, preestritele ja
silmapaistvatele kodanikele. Ohvritoomine ja järgnev pidusöök toimuvad tavaliselt
suuremate pidustuste raames. (Vernant 2001: 275)
Allilma jõude austati tavaliselt ööpimeduses, kusjuures ei püstitatud kõigile nähtavat
altarit, vaid ohverdati paljal maapinnal. Tavaliselt toodi põletusohver (holocaustos), st
annaabi.ee 
