Eesti looduslikud pühapaigad
Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna
hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks.
Kabeliasemed
Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei
raiuta, mille poolest on nad pühad.
Juhuleiud
Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed
Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest
Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad
Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad,
hobuserauad.
Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas
Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj)
Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis-
kalmeid jäävad edasi
Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese
aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On
toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga
tähtsad riitusepaigad
annaabi.ee 
