usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks
Lähendasid rahva luteri usuga Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Levis eelkõige pastorite seas Hernhuutlus vennaskoguduse liikumine Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne) Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes) Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743.a selle Ratsionalism 18.saj II pool (valgustusajastus) Eesmärk on rahva harimine ja valgustamine Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (Baltikumis valitsevat pärisorjust)
Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) Ratsionalism - Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas kasulikke näpunäiteid või tegi inimene rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest, kuna nad pidasid tähtsaks mõistust. Nad nägis et ühiskonna probleemide allikaks on sotsiaalne ebavõrdsus. 2. Piibli tõlkimine. 1739 aastal lõpetab A. T
· Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused 4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali,
Viljakaubandus Viina väljavedamine Nekruitiks minemise kohustus Mõisa koormised Kiriku koormised Kindlustustööd Küüdikohustus Vägede majutamine Vennaste kogudused Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asusid võitlusse vanade kommetega ( hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid) Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743. Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodustasid nad omaette kogudusi, valides ise endile ka jutustaja.
Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennaste- ehk hernhuutlaste kaudu. Hernhuutlased- propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdõiguslikkust ning vendlust. Nad moodutasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja. Koguneti lageda taeva alla, ehitati ise palvemaju. Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti Lõuna-Eestis ja Saaremaal), loobuti kõrtsist, kuritgevus vähenes. Vennasteliikumine tõi rahva religioonile lähemale, andsid tõuke koorilaulu levikule (ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil Johann Georg Eisen- Torma pastor, töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust Georg Friedrich Parrot- 1802. a
kaubanduslikult soodsas piirkonnas Mida endast kujutas: a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool, mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W
madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega. o Huvigrupp: talurahvas. Hernhuutlus o Eesmärk: propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust, püüdsid hävitada vanad kombed. o Mõju: ehitati palvemajad, hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, suleti kõrtsid. o Huvigrupp: talurahvas. Ratsionalism o Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. o Mõju: jutlustel pakuti tarku nõuandeid ja uusi teadmisi, see tähendab, et rahvast hariti o Huvigrupp: talurahvas 12. Rahvaharidus (Eisen ja Hupen)
väljaandmine. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja, koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad. Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes. Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise. Peale pietismi tõusis tugevalt esile ratsionalism. See on usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt
· Paralleelselt käibel põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel (ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament) · Eesti keel sobitati saksa keele reeglitega, mis jäi rahvakeelest kaugele (Hornungi "vana kirjaviis" arvestas rohkem eesti keele eripära) 19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust
· Veel levis siin vennasteliikumine. Eestvedajateks olid hernhuutlased saksa rändkäsitöölised, kes tõid selle 1830.a Eestisse. Nad meeldisid siinsetele talupoegadele, sest nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus".
usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati. Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale. Liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvustamise kasvatamisel, koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalust olenemata seisusest, varandusest. Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule.
Jakobson, Tõnisson jt. Eestikeele Piibel 1739 Mõju rahvakultuurile 4 Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Hävitati rahvaliku usuga seotud ohvrikohti, ehteid ja luksusasju. Hernhuutlased ei hoolinud rahvarõivastest ega ka rahvamuusikast. Rahvarõivad olid hernhuutlaste arust liiga värvikirevad ja toretsevad, ning torupill oli väga ,,kahtlane" pill. Igasugune liigne toretsemine oli nende silmis taunitav. Et hernhuutlased ja pietistid tõepoolest hävitasid kohati õige rohkesti mitmesuguseid muinasmälestusi, nende mõttes paganliku aja jõledusi, muistseid ohvripaiku, puid ja kive, ning
rahvale, püüti asendada Negatiivseks küljeks oli see, et kasvatama ning lapsi usudogmade päheõppimine hernhuutlased läksid lugema õpetama. nende arusaadavaks muutmise kõlblustaotluses sageli väga Tõid uusi taimekultuure ning seletamisega. äärmuslikuks. Hävitati vanu ning õpetati paremini 1739. ilmus eesti keeles piibli ohvrikohti, ehteid ja maad harima. täielik tõlge. uhkusasju, torupille ja Negatiivseks see, et oli pigem viiuleid, sündivuse haritud inimeste pärusmaaks. vähenemine vagaduse tõttu. ,,Hõbeda vihma sadu" Toimus 18. sajandi lõpus Eestis ja Liivimaal. Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina
Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks. - Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses?
rääkida. liikumine oli vaid usulise suunitlusega mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõdmisi liikumine ei tegelenud hävitustööga hävitati kõik, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, torupille, kandleid, viiuleid, rahvariideid, ehteid Mõlemad said alguse Saksmaalt. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes näiteks paljude kõrtside sulgemine. Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada. Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. 8. Pietism, hernhuutlus
· Liikumine oli vaid usulise suunitlusega · Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelustas liikumise · Liikumine ei tegelenud hävitustööga · Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided · Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida. Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise. Liikumine ei tegelenud hävitustöödega. Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, kandleid, torupille, viiuleid, rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused.
Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide
Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli, 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! - Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust. 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi. 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang!
· luteri süveneva vanameelsuse vastu · usuelu elavdamine sisemise tunnetamise suunas · aitasid kirikul üle saada sõjajärgsest madalseisust · lähendasid luteri usku rahvale Vennaste- ehk hernhuutlaste liikumine · levis talurahva seas, eneseteadlikkuse kasv · usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, sotsiaalne võrdsus · moodustasid omaette kogudusi, valisid endale jutlustaja · kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal · hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid jms · koorilaulu levik · kirjaoskuse omandamine kirjavahetused ja päevikute pidamine · 1743 aastal keelati tegevus Ratsionalism · pastorkonna toetus · jagati kasulikke näpunäiteid, elutarkusi · kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust pärisorjus August Wilhelm Hupel ja Peter Wilde ajakiri Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia Riia toomkool. Seal töötas Herder, kes tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas.
Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu. Vennastekoguduste liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Kogudustel lubati neil sõnavõtta, kehtis samaväärsusnõue. Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse
Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema. Loobuda tuli lõbustustest Vennastekoguduste liikumine: Eestis levis 1730.a - propageeriti vagadust, alandlikkust, töökust, sotsiaalset võrdsust Positiivne: Rahvas religioonile lähemal, ristiusustamise lõpuleviimine, talupoegade sõnavabadus koguduses, ind kirjutamisoskuse omandamiseks. Negatiivne; Hävitati ohvrikohti, seksuaalsuse lõpp, uhkete asjade hävitamine, vastuhakud. Ratsionalism: Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja Saksa haritlastele, kes Baltikumi tööle tulid. Ideed: rahvast on tarvis harida ja anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti pärisorjust. Põltsamaa kirikuõpetaja A.W.Hupel esindajaks. 1766.a hakkas välja anda esimest eestikeelset ajakirja "Lühike Õpetus" Lugemisvara: 1720.a eestikeelne kalender, vanim säilinud 1732.a valminud "Eesti Ma Rahwa Kalender"
Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal. Usuti olevat ka elavat haldjaid, kellag pidi hästi läbi saama. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ka ohverdused. Ohvrikohti nim hiiedeks.Tekkisid omaette ohvrikivid(lohkudega) Enne sõjakäiku kindlasti ohverdused. On teada, et on olid oelmas ka jumalad. Taara ehk Tarapita- kõige tuntum tänu sellele, et ta on mainitud Läti Hendriku kroonikas.Jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Tuntud on ka Uku. Igal kodus olid olemas ka eraldi majahaldjat, kellele toitu jäeti. Arvati, et mõningatel inimestel on erilised võimed e targad,nõiad, ARBUJAD.Tegelesid nad ennustamisega, ravimisega jne.
Nende kooskäimise kohaks ehitati palvemajasid. Neil koosolekutel kerkisid esile nn prohvetid, kes selle käigus sattusid ekstaasi, hakkasid nägema ilmutusi, sellest kokku kukkund jms, pärast rääkisid, mida nad selles seisundis nägid. Hernhuutlus asus ka võitlusesse vanade kommetega värvilised rahvariided põlu alla (kandsid tumedat), ehteid pole vaja, mõned pillid nagu torupill, kandled, viiulid põlu alla, samuti ka vana rahvalaul. Säilinud ohvrikohti hävitati. Suurt tähelepanu pöörati karsklusele, kõrtse tuli kinni panna, sest keegi ei käinud. Tauniti varastamist. On teada, et Saaremaal 1740-45 ühtegi kuritegu ei toimunud hernhuutlaste mõju tõttu. See liikumine samas õpetas talupoegi koostööd tegema, nt palvemajade ehitamiseks, kõik olid võrdsed sõna võtma, rahvalaulu asemel lauldi koosolekutel vaimuliku sisuga laule, tekkis ka mitmehäälne laul. Hernhuutlus andis tõuke kirjutama õppimiseks, sest liikmed pidasid
Kujunes Saksamaal hernhuutlusena, Eestisse levis 1730.aastatel Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdust Moodustati kogudusi Valiti jutlustaja Algul lageda taeva all, hiljem palvemajad Positiivne: Suur rõhk kõlblusele Rahva neseteadvuse kasv Võõrduti kõrtsidest Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne: Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti Igasugu luksuse ja ehtimise vastu Hävitati torupille ja viiuleid Vastuhakanud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus: Tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi A
Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine. 17.saj – hakati nõidasid põletama. Nõiad olid teisitimõtlejad, kirikuvastased ja posijad, k.a. vihavaenlased. Kirik ja mõisnikud kasutasid nõiaprotsesse vastakatest talupoegadest vabanemiseks ja teiste hirmutamiseks. 1730 – hernhuutlus – algasid vennaste liikumised – hävitati rahvaliku usuga seotud ohvrikohti, ehteid ja luksasju. Tekkisid vennastekogudused kes soovisid oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt 1844-45 – suur näljahäda.. 1850 – kristlusest loobumine. Kristluse kujunemine: Kujunes Rooma impeerium. Rooma vägivallatsemine tekitas inimestes vastuolusid ja sundis neid omakorda mässama. Inimesed, kes ei näinud muud võimalust vabaneda otsisid pääseteed taevast. Vanad religioonis ei saanud väljuda rahvuslikest
3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju · Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust · Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale Positiivne mõju: · Suur rõhk kõlblusele, moraalile · Rahva eneseteadvuse kasv · Võõrduti kõrtsidest · Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne mõju: · Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti · Igasuguse ehtimise ja luksuse vastu · Hävitati torupille ja viiuleid · Vastuhakud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus · 18. sajandi II poolel Saksamaalt · Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Ideed: 1. Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid 2. Kritiseeriti pärisorjust
poolt kiiresti omaks. · Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja(koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad). · Asuti võitlema vanade kommete vastu(hävitati ohvrikohti jne). · Suurt rõhku pandi kõlblusele(loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes). · Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise Ratsionalism- Usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. · Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt.
ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikõpetajate sead pietism(taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu). · Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). Jutlused olid õpetlikud. Johann Georg Eisen- ratsionalistidest kirikõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor. · Valgustus: valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda.
Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid, mis aja jooksul lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi. Omal ajal kui vett võeti oli vaja ka midagi vastu anda, tavaliselt anti hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused
D 11 EESTI AJALUGU Kultuur. Vaimuelu. Saksa kultuuriruumi mõjud Pietism- taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad + 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. + Tallinna Paap- peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva, vahepeal ,,pesi end pattudeks puhtaks" ja tänas selle eest jumalat. Põletas ära enda luksesemed ja nimetas end prohvetiks. Tundis hästi piiblit. Elu lõpu poole + Haridus oli oluline, iga inimene pidi oskama kirjutada, lugeda ja arvutada. Arendati koorilaulmist
1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Eesti aladele jõuavad uued usuvoolud: · Pietism taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad · Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). August Wilhelm HUPEL ja Peter Ernst WILDE andsid 1765.a Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajalehe "LÜHHIKE ÕPPETUS...". Algas kalendrite väljaandmine. Rootsi ajal pidi kool olema igas kihelkonnas; vene ajal, peale Browne määrusi, igas mõisas.
annaabi.ee 
