ja mõtlema teisiti kui enne. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Sõja ajal arendas neid üksildasena Hannoveris töötanud KURT SCHWITTERS (1887-1948). Tema teosed on kommertstrükistest kollaažid ja juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Sõjas lüüasaamise järel levisid protesti- ja mässumeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968) fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui
,,Kükloop", ,,Hera". Dadaistlikud meeleolud levivad ka Saksamaal. I MS ajal aredas Hannoveris Kurt Schwitters. oli üksildane tüüp. Dadaismi arendas, tegika kollaaze. Kasutas nendes kommertslikke trükiseid, tegi ka konstruktsioone. Kui Saksamaa saab sõjas lüüa, sis levivad mässu ja protestimeelsus veelgi laiemalt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda ilme. Vasakäärmuslased hakkasid dada kunsti kasutama. Sarkastiliselt, raevukalt rünnati kodanlust ja ohvitserkonda (peeti sõjasüüdlasteks). Peamised vahendid plakat ja graafika. Pärast sõda dada rühmitus laguneb. Kuid idee jääb elama, alates 1960ndatest on see idee läänekunstis uuesti tugevnenud, siis räägime neodada sünnist. Seotud on sellega, et siis olid suured sõjavastased meeleolud. Dada onkunstipiiride avardaja. Giorgio de Chirico oli enne I MS pettunud kubismis ja futurismis. Teda huvitas sümbolistlik kunst ja sümbolismiteooriad. Samuti oli ta vaimustunud itaalia kl.arhitektuurist
väärtuseta materjalidest. Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Dadaism levis eelkõige trükistena (ajakirjad, plakatid), millele anti enneolematult rahutu trükitehniline kujundus. Sõjas lüüasaamise järel levisid mässu- ja protestimeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevuka sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Dadaismi ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Dada oli üks võimalus kunstiliselt vastanduda sõdivale Euroopale, kuid mitte ainus. Itaalias tekkinud nn. metafüüsiline maalikunsti võib vaadelda kui katset väljuda oma kaasajast