Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks. Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse. Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid maailmakorra tagamiseks läbi viima keerukaid ohverdusrituaale (brahmanism) I aastatuhande keskel reformiti brahmanism ning saadi hinduism. Algselt oli hinduism suulise pärimusega leviv, hiljem kirjutati veedad-vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles ehk hinduismi pühakiri. Brahmad- veedade seletused. Upanišaadid-brahma raamatute kommentaarid. Jumalaid umbes 300 000 000, korraga nii panteistlik, polüteistlik kui ka
Asulad · Avaasulad · Mäepealsed asulad · Varased ringvallid o Ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) o Ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) o Pooringvallid kui Kaali järve linnuse asula on väga omapärane. Seal võis elada pere (või paar). Kui ta oli väga oluline pühakoht, siis võisid seal elada inimesed, kes vahendasid elavaid inimesi ,,jumalatega"ning viisid läbi ohverdusrituaale. Rooma rauaaja kultuurid Rooma rauaaja muistised pärinevad enamasti kalmetest. Baltikum oli Rooma jaoks tühine põhjamaa, aga millei pärast jõuab siia üksikuid esemeid Rooma impeeriumi alalt. Kui vaadata arheoloogilist materjali, siis torkab silma, et Skandinaavias on mitmeid Rooma provintsidest pärit importkaupa (eriti, mis on seotud veini joomisega). Kuna nad üritasid germaanlastega hästi läbi saada, siis kingiti neile veini ja veinijoomisrituaalide jaoks vajalikke anumaid
5) lahendab muid riigielu küsimusi 6) nimetab ametisse riigikogu esimehe, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantselri, käitseväejuhataja 7) nim ametisse riigikoguliikmed 8) kehtestab riiklikud autasud 9) Teostab parlamentaarser järelvalver valitsuse tegevuse üle 3. Hinduism Hinduism on suurtest religioonidest kõige mitmekülgsem. Tihedalt seotud sotsiaalse elu korraldusega, kohustab inimesi järgima kindlate reeglite järgi toimivaid ohverdusrituaale. Usu mõtteviisi iseloomustab karma-õpetuse usk uuestisündide ja maailmaajastute ringlevasse taaskordumisse, mille puhul käesolevas elus tehtud teod saavad järgmisestes oma tasu. Usk on väga mitmelaadiline ning selle usu puhul eristatakse kolme eripära: 1. Usk ei ole rajatud, vaid ta on alguse saanud loodususunditest. 2. Ta ei tunne kindlapiirilisi dogmasid(pühad tõed) 3. Ta on puht Indialik ilmik ning usutakse, et eriaegadel tekivad eriõpetlased, kes
annaabi.ee 
