MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR
nendesse usutakse ka tänapäeval. Ohvriteks ei ole tänapäeval loomad ega inimesed, aga pigem
mingid ehted ja mündid. Tihtipeale usutaks, et mündid toovad õnne. Vähemal määral on säilinud
Eestis ka kivikalmed, kuid nad pole enam sellises seisukorras nagu nad olid siis, kui neid ehitati
ja sinna inimesi maeti. Kaasaeg on mõjutanud minevikku sedasi, et pärandkultuuri elemente on
üritatud hävitada, sest näiteks ristiusk ei võinud selliseid traditsioone lubata, arvati, et
ohverdamiskultus on ohtlik ja toob halba õnne. Päris palju on pärandkultuuri elemente hävitatud
arheoloogiliste kaevanduste käigus.
7
8
Kasutatud materjalid
Eesti rahvakultuuri leksikon Ants Viires 2007 3. Täiendatud ja parandatud trükk
Eesti õigekeelsus sõnaraamat Tiiu Erelt 2006
http ://
annaabi.ee 
