· Vajadusel tuleb kasutada ohutusvööd või ohutusrakmeid. KUKKUMISOHU VÄLTIMINE Kaitsepiirded Kukkumisohu vältimiseks kasutatakse esmajoones kaitsepiirdeid, -katteid jm ajutisi konstruktsioone. Kaitsekonstruktsioonide omavoliline eemaldamine on keelatud. Kui on vaja sooritada mõni tööoperatsioon kukkumisohtlikes tingimustes, kus puuduvad kaitsekonstruktsioonid, tuleb kasutada turvaköisi ja ohutusrakmeid. Avade ja süvendite ohutuks muutmine. Avade ohutustamiseks kasutatakse nii kaitsepiirdeid kui katteid. Kaitsepiiretel peab olema jalapiire. Kaitsepiirded peavad olema hästi nähtavad (nt olema värvitud) ning kindlalt kinnitatud. OHUTUS TELLINGUTEL Teisaldatavad tellingud Teisaldatavate tellingute paigaldamisel tuleb alati järgida tootjapoolseid juhiseid. Paigaldusjuhend peab olema töötajatele tööobjektil kättesaadav. Töötajad peavad olema saanud tellingute paigaldamisek vajaliku väljaõppe. Ajutiste
koduprogrammide koostamist ja abivahendite vajaduse määramist ning nende kasutamise õpetust. Tegevused · lihastoonuse häirete käsitlus, mille tulemusel tagatakse patsiendile parim võimalik liigutuslik toimetulek · sihipärase motoorse programmeerimise ja planeerimise õpetamine · asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide arendamine ja kinnistamine · lihasjõu ja vastupidavusnäitajate arendamine liikumistegevuste ohutustamiseks · põhiliikumisoskustega seotud ja eakohast kommunikatsiooni võimaldavate asendite kasutamine · liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine, komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine · liikumisorientatsiooni ja taju arendamine Tegevusteraapia. Eesmärgiks on lapse võimalikult eakohane iseseisvus igapäevategevustega toimetulekuks.
või loppladestuseks sobivaks materjaliks. 4. Pakkimine 19. Jäätmete lõpp-käitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: Keemilised meetodid – kas. eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks. Termilised meetodid - põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või – tehastes. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid jt mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid. Bioloogilised meetodid: o Kompostimine – lagundatakse orgaanilised jäätmed mikroobide abil aeroobses keskkonnas
· mehaanilised meetodid, · termilised meetodid; · bioloogilised meetodid; · keemilised meetodid. Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Meetod(id) valitakse selle järgi, mis sobib kõige paremini antud jäätmeliikide töötlemiseks ja millega saavutatakse kõige paremini soovitavad eesmärgid. Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks . · Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). · Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala
Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Meetod(id) valitakse selle järgi, mis sobib kõige paremini antud jäätmeliikide töötlemiseks ja millega saavutatakse kõige paremini soovitavad eesmärgid. Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks (ohtlike jäätmete käitlust käsitletakse eraldi peatükis). Kompostimine Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete
annaabi.ee 
