Ühiskonna inforessursside haldamine
ainueksemplarid või nende asendamine oleks väga kulukas. Hoidmaks ära ning ennetamaks
võimalike katastroofide ja õnnetuste mõju objektidele on kõige olulisem õigeaegne
valmisolek, st ohuplaani olemasolu. Ohuplaan on tihedalt seotud säilitamise teiste aspektidega
ning moodustab olulise osa säilituskavast. Ohuplaani olemasolu on kohustuslik igale
teabeasutusele. Arhiivide korral on see nõue sätestatud arhiivieeskirjaga. Ohuplaanide
koostamine muutus populaarseks 1980. Aastatel ja seda ennekõike just seoses ennetava
säilitamise kontseptsiooni levikuga teabeasutustes. Ohuplaan töötatakse välja ohuplaneeringu
protsessi käigus. Ohuplaneering koosneb järgmistest etappides: ohtude hindamine,
ennetusmeetmed, kogude prioritiseerimine, kriisireguleerimismeeskonna loomine,
toetusvõrgustiku loomine, õnnetustele reageerimise kava koostamine, taastamiskava
annaabi.ee 
