Koolituste kaudu saab inimfaktorist tulenevaid õnnetusi vältida kordades. 7 KASUTATATUD KIRJANDUS Paljude kannatanutega laevaõnnetusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan välja otsitud 06.10.2014 https://www.siseministeerium.ee/public/HOLP/Laevaonnetusest_pohjustatud_hadaolukorra_L P.pdf ASi Tallinna Sadam ohuolukordade ennetamise ja lahendamise käsiraamat välja otsitud 06.10.2014 http://www.portoftallinn.com/static/files/42.Ohuolukordade%20ennetamise%20ja %20lahendamise%20k%C3%A4siraamat%202012.pdf 8
kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike ohuolukordade tähelepanuta jätmine. 2. Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine. 3. Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks. 4. Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine. 5. Põhjendamata risk 6. Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine. Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad.
Vanglaametil kaks gruppi Võimalike vanglarahutuste mahasurumiseks loodi erigrupp 1994. aastal. Pool 30-mehelisest üksusest asub Murru ja teine pool Tallinna keskvanglas. Tegemist on sportlike ja tugevate vanglaametnikega, kes igapäevaselt töötavad kontrolöridena või operatiivalal, sageli käivad aga trennis, ka Leedus ja Soomes korraldatud õppelaagrites. Valik erigruppi on hoolikas. Kandidaadilt nõutakse väga head käsivõitluse tundmist, kuna kõigi võimalike ohuolukordade puhul, näiteks kitsastes vanglakambrites, ei saa tulirelvi kasutada. Erigrupp allub vahetult vanglate ameti peadirektori asetäitjale Valeri Kravetsile. Grupi relvastuses on kumminuiade ja tulirelvade kõrval veekahurid ja Rootsist kingitusena saadud paar vana soomukit. Kapol viis meest Eesti suurim eriteenistus kaitsepolitsei (kapo) keeldub riigisaladuse seadusele viidates avaldamast oma töötajate arvu ja personali paigutust, kuid väidetavalt kuulub kapo erigruppi umbes viis meest.
455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste planeerimine, ettevalmistamise ja läbiviimise käigus võimalike ohuolukordade tähelepanuta jätmine. 2. Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine. 3. Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks. 4. Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine. 5. Põhjendamata risk 6. Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine. 7. Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad. 8
- Ujuma minna alati koos kaaslasega, kes saaks aidata või abi kutsuda - Alkoholijoobes mitte ujuda , sageli hinnatakse oma võimeid üle, ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. - pea ees vette hüppamisel olla kindel ohutuses - Veekogudel liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. - Nõrgal jääl liikujal peavad olema alati kaasa vajalikud pääatevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral
omavalitsuse kohustusi ja vastutust koolikohustuse mittetäitmisel. Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise säilimise huvides on vastses eelnõus sellele teemale pühendatud omaette peatükk. Lisaks kõikide koolis viibijate viisakale ja lugupidavale käitumisele tuleb kooli pidajal koos kooli direktoriga luua eeldused koolis tekkida võivate erinevate ohuolukordade ennetamiseks; õpilaste koolis viibimise ajal peavad nad olema järelevalve all ning selleks võib kool vajadusel rakendada elektroonilisi vaatlusseadmeid (millest peab kooli hoones viibijaid eelnevalt teavitada), kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Kuna praegu kehtiv seadus näeb ette ainult õpilase tunnustamise, siis viimaste aastate tõsised
koolituse. Töövahendi ohutusjuhendi koostamisel on oluline juhtidu ka selle valmistaja kasutusjuhendist. Masina valmistaja koostatud juhendis peaks kirjas olema juhised masina kontrolliks, hoolduseks, kasutuselevõtmiseks ja vajadusel ka remondiks. Töötaja juhendamisel võiks arvesse võtta nii masina kasutusjuhendis olevaid ohutusnõudeid kui ka kasutamisest tulenevaid kogemusi, riskianalüüsi ning sisekontrolli tulemusi, tööõnnetuste ja tööohutuse uurimusi. Teavet peaks andma ka ohuolukordade kohta mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisel. Kindlasti peaks välja tooma ka abinõusid, mis aitavad tööohutusele kaasa ning pärsivad riske. Näiteks spetsiaalsed riietused erinevate masinatega töötamiseks ning erinevas keskkonnas viibimisel. Paljude asjadega on nii, et esmapilgul vaadates tundub hästi raske, kuid ajajooksul ning kogemuste suurenedes muutub tegevus lausa rutiinseks, tekib vilumus, kuid on oht muutuda ka selle võrra tähelepanematuks ning hooletuks
Samuti peab andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks. Töövahendi ohutusjuhendi koostamisel on kohustuslik ja oluline arvestada selle valmistaja koostatud kasutusjuhendit. Masina valmistaja koostatud juhend peab sisaldama kõiki vajalikke, eelkõige ohutust käsitlevaid juhiseid masina kasutuselevõtmiseks, hoolduseks, kontrolliks, korrektse töötamise kontrolliks ja vajadusel remondiks. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: · teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisel omandatud kogemusi Antakse teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisel saadud kogemustest, sh ka ettevõttes esinenud õnnetuslähedastest olukordadest, kus töötaja oleks võinud saada vigastusi, kuid õnnelike asjaolude kokkusattumisel jäi seekord tööõnnetus toimumata. Valutum
2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale. · Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral. 2. Esmaabi:
Madrus peab oskama kasutada: laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades; avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure; laeva tekimehhanisme; aru saama roolikäsklustlest; tundma laeva ohutu vahiteenistuse korda. Madruse kutse eeldab huvi merenduse vastu, arusaamist laevadest ja nende kasutusalast, mere eetika tundmist ja selle järgi käitumist, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust. Enesepäästevõtted 1)ohuolukordade liigitus 2)päästevahendid, valvepaadid ja nende varustus 3) personaalsed päästevahendid 4)ellujäämine merel Tuleohutus 1)tulekustutustöö korraldus laevas 2)tulekustutusvahendite ja varustuse asukohad ja inimeste evakuatsiooniteed 3) tulekolmnurk; süttimise tüübid ja allikad 4)laevadel tihti esinevad põlevad materjalid 5)valmisolek tegevusteks tulekahjude korral 6)tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid 7)tulekahjude liigid ja nende
· Käivita auto lihtsam. · Kontrolli sõiduks valmisolekut läbi aramtuuri näidikute ja märgutulede. · Kinnita turvavöö ja nõua seda ka kaasreisijatelt juht vastutab. · Veendu et pagas on kinnitatud ja autos ei ole lahtisi esemeid. Auto turvalisus Aktiivne turvalisus: - õnnetuste ära hoidmiseks Passiivne turvalisus: - õnnetuse korral vigastused väiksemad AUTO AKTIIVNE TURVALISUS VÄHENDAB OHUOLUKORDADE TEKET REHVID TULED VEDRUSTUS AMORDID VALGUSTUSSEADMED PIDURDUSJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED VEOJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED AUTO PASSIIVSET OHUTUST SUURENDAVAD ELEMENDID · Kandekere turvaelemendid · Turvavööd · Turvapadjad (300 km/h) · Istmete turvaelemendid · Deformeeruv roolisammas · Turvalise ehitusega klaasid
isikukaitsevahenditega; 6) korraldama ühise ehitusplatsi regulaarsed üldkontrollid. 4. Tööohutuse plaanis peavad sisalduma sellised andmed ehitustööde korralduse kohta, mis tagavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita oma tööülesandeid vastavalt 2. peatükis esitatud nõuetele. Tööohutuse plaani peab ajakohastama ja see peab kogu ehitusperioodi ajal olema kättesaadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele. 5. 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
Ei 38. Välitööl rakendatavad abinõud? Töötajate kaitsmine libastumise ja kukkumise eest, kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja gaaside, aurude ja tolmude eest. Kaitse ilmastikumõjude eest. Õnnetusjuhtumi korral peab olema võimalik töötajat kiirelt abistada. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 40. Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? *Teabest ohtude ja ohuolukordade kohta, mis võivad kaasneda töövahendi kasutamisega *Abinõudest, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste keskkonnas viibivate isikute ohutuse tagamiseks *Teabest töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest *Teabest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad tööohutusriski *Juhistest tegutsemisest õnnetuse korral. 42. Millised nõuded esitatakse töövahendi hoiatusseadisele?
on eraldatud kaitsepiiretega. 31. Millises töökeskkonnas peab olema silmaduss? Töökeskkonnas, kus on oht võõrkeha või kemikaali silma sattumiseks, peab olema silmaduss 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 33. Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt
töötajat võimalikult kiiresti abistada. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 26. Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) Teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda öövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) Abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud sikute ohutuse tagamiseks; 3) Teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) Teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja
Kaitsta töötajaid libastumise, kukkumise, kahjuliku müra ning kahjulike gaaside, aurude ja tolmu eest. · Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab sisaldama- · Teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega. · Abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; · Teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest- lahtised seadmed, masinad · Teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust
7) juhised tegutsemiseks õnnetusohu korral, inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed; 8) esmaabi korraldus ehitusplatsil, esmaabi andjate nimed ja kontaktandmed, lähim vältimatu arstiabi andmise koht. (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §4 lg3) 5. Mida peab hõlmama tööandja poolne ohutusalane juhendamine? Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll. Keskkonna faktorid: vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald, negatiivsed elusündmused. Kongitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu.
tööohutuse ja töötervishoiu korraldamisest vastavalt kehtestatud nõuetele (olulised on nii õigusaktide nõuded kui ettevõtte enda kehtestatud reeglid): ametijuhendid, töötajate juhendamine ja väljaõpe ning koolitused, riskianalüüsi 10 täiendamine, töökeskkonna tegevuskavast kinnipidamine, ohuolukordade raporteerimine, seadmete nõuetekohane hooldus jne. Olemaks kindel, et kõik tegevused toimivad nii nagu peab, korraldatakse kord aastas sisekontrolli audit tööandja ja töötajate (esindajate) koostöös vaadatakse üle kõik ettevõttele rakenduvad seadusenõuded, ettevõttesisesed regulatsioonid, kontrollitakse tegevuse vastavust nõuetele ning jälgitakse arenguid olulistes töökeskkonnaalastes näitajates (näiteks tööõnnetuste arv või haiguspäevade hulk töötaja kohta)
Keskkonna faktorid: - Vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald - trauma - Negatiivsed (peamiselt ohuga seotud) elusündmused Kognitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused: - Ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine - Tagajärgede raskuse ülehindamine - Kontrolli tähtsuse ülehindamine - Toimetulekuvõime alahindamine - Välise toetuse alahindamine Käitumise iseärasused - Ohuolukordade vältimine - Turvalisuskäitumised mida teeb inimene et elimineerida ohtu o Rahustuse otsimine o Kontrollimine arstile helistamine, lähedastelt kontrollimine o Füüsilise koormuse vältimine Ärevushäirete liigid Foobiad: - Iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik Muud ärevushäired:
Töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga. Töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja füüsilisi ja vaimseid võimeid. Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
nähtud. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning masina seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid. Masina kasutamisel, hooldamisel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise. Tööandja tagab kasutajale masina kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad võivad kaasneda masina kasutamisega; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus 3) teavet töötamiskohal ja selle lähedal olevatest suurema ohuga masinatest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava masina ohtlikkust;
või hooldajalt. KODUKORD LASTELE: - noortelaagrisse saabumisel esitab laps tuusiku, isikut tõendava dokumendi ja meditsiinilise tõendi; - noortelaagris viibijad on kohustatud täitma kodukorda, päevakava, juhataja ja kasvataja korraldusi; - noortelaagri territooriumilt lahkumine on lubatud ainult koos kasvatajaga või kasvataja teadmisel koos lapsevanemaga; - matkal ja veekogu juures viibides tuleb täita kasvataja ja spordiinstruktori erinõudeid; - tulekahju ja muude ohuolukordade tekkimisel tuleb sellest kohe informeerida noortelaagri personali ja koguneda eelnevalt kasvatajaga kokku lepitud kohta; - magamisruumidest lahkudes tuleb kontrollida, et aknad ja uksed oleksid suletud ning elektrivalgustus välja lülitatud; - voodi tuleb päeval korras hoida, isiklikud esemed, kotid ja riided hoida vastavates kappides; - raha ja väärtesemed (fotoaparaat, CD-pleier jne) on soovitav anda hoiule kasvataja kätte, kes registreerib need;
annaabi.ee 
