Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)...
Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafi...
Sündmuskohale jõudes võtab PTJ vastu olulised otsused ja määrab tegevustaktikat. PTJ peab olema kindel oma lahendamisotsustes. Ta peab omama usaldusväärset ja tegelikku informatsiooni, näiteks andmed hoonete (edaspidi objektide) kohta. Meeskonnavanem saab uurida sündmuskoha operatiivkaarti sõidu ajal, mis sisuliselt lihtsustab luuret objektil ning vähendab selle ajalist kestvust. Operatiivkaart tõstab taktikaliste tegevuste efektiivsust, kuna juba sündmuskohale jõudmisel päästetöö juht saab otsustada, kuidas hargneda tulekahju efektiivseks ründamiseks, evakueerida kannatanuid, millised lisaohud võivad esineda jne. Ebapiisava informatsiooni tõttu võib päästetöö juht palju aega kulutada luuretegevusele. Töö aktuaalsuse peamiseks põhjenduseks on operatiivkaardi kasutamata potentsiaal luuretegevuse lihtsustamiseks päästetöö ajal, mille tulemusel lühendatakse ajavahemik luure teostamisel ja seeläbi tõstetakse inimeste päästmise kiirust ning efektiivsust. 5 Antud lõputöö probleem seisneb järgmises: operatiivkaardi vorm, juhend, säilitamisviis ei ole praktiline ning on ebamugav. 2002. aastal oli Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis edukalt kaitstud lõputöö teemal „Operatiivkaartide koostamise metoodika väljatöötamine Lääne- Virumaa Päästeteenistuse näitel“. Lõputöös toodi juhiseid, missugused andmed operatiivkaart peaks sisaldama ning määrati säilitamisviisi. Kaks aastat hiljem ehk 01.07.2004 aastal oli välja antud Pä...
Mõju prognoos • Atmosfääriõhu kvaliteet • Müra • Visuaalne mõju • Mõju pinnaveele • Mõju põhjaveele • Ökoloogiline mõju • Mõju kultuurilisele keskkonnale • Sotsiaal-majanduslikudmõjud Olulisuse kriteeriumid • Keskkonna kadu või halvenemine; • Loodusvara kadu, ebatraditsionaalne maakasutus; • Mittevastavus keskkonna standarditele, eesmärkidele ja juhenditele, sihtidele; • Riskide tõenäosus ja vastuvõetavus. ökoloogia • Liikide mitmekesisuse vähenemine; • Liikide elupaikade kadumine; • Ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide kadumine; • Ökoloogilise täielikkuse, sitkuse või tervise kahjustamine; • Toiduahela katkestamine; • Liikide populatsiooni vähenemine, looduse mitmekesisuse vähenemine; • Muutused suhtes “kiskja-saak” sotsiaalmõjud • Ohud inimeste tervisele ja turvalisusele, näiteks püsivate javõi toksiliste kemikaalide toime; • Kaubanduslikult väärtusliku või lokaalselt tähtsa liigi või ressursi vähenemine, näiteks kala, mets, põllumaa; • Kultuuri, rekreatiivse või esteetilise väärtusega ala või keskkonna osade kadumine; • Elanikkonna ümberpaigutamine, näiteks tammide ja veehoidlate rajamine; • Surve teenustele, transpordile, infrastruktuurile. Olulisuse kategooriad – Mõju puudumine – tundmatu mõju – Oluline mõju – leevendav mõju – Olematu mõju Mõju karakteristikud (suurus)* Mõju tähtsus (väärtus)= Mõju olulisus Mõju identifitseerimine • Kontrollnimekiri; • Maatriksid; • võrgustikud; • Geograafiline informatsiooni süsteem (GIS), modelleerimine. • Ekspert-arvamus; • Professionaalne ekspertiis. Meetod Plussid Miinused Kontroll-nimekiri...
See oleks hävitanud kontinendi täielikult. Nagu märgitud, maakera ruum on tinglikult mitmekihiline, maapinna sügavused, õhuruum, lähi- ja kaug kosmos. Maakera (gloobus) tasapinnaline projektsioon on kas geograafiline, poliitiline, loodusresurssi, etniline jne. kaart.Kaart on kokkuleppeline maakera projektsioon koos oma tingliku meridiaasnide ja paraleelide võrgustikuga ( Greenwichi, Ladina, Pukovo), mis põhast lõunasse ühendab omavahel põhjapoolust lõunapoolusega, ehk nullmeridiaan. Ka mitte midagi ei muutu, ku pöörame maakera ringi, „jalad“ ülessepoolwe. Siis võime maakeral avastada hoopis midagi huvitavamat ja poliitliserlt tähtsat. Samas võime mõne asupaiga kaardil nihutada kaardi keskele jas siis näeb jälle midagi vajalikku. Näiteks Eesti nihutamine Euroopa kaardi keskpaika ja siis on näha sealt paremini julgeolekualased ganntiid ja ohud . Seega geoõpetus tagab meile ajas ja riimis juurdepääsu maakera tundlikele oluliselt tähtsatele punktidele, mis võimaldab luua kontrolli nende üle. Geograafilised ja geopoliitilisdäärtused ja ressurss (Geopoliitika (GP) varakamber). Juba kaasaegse GP üks looja, R. Kjellén kirjutas, et geopoliitika koondab endasse majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika jõudu, mille eemärgiks on koondada ja luua sellest jõust selline geograafiline fenomeen, mida saab kasutada poliitikas. Gegraafiline fenomeen dikteerib ka poliitilised eesmärgid ning poliitika vormi phe või teise riigi suhtes. Seal hulgas ka sõjalise strateegia (piitife muutmine enda või teiste riikide kasuks, riikide liitmine endaga kas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine). GP fenimeeni määratlemiseks on vaja väljaselgitada ja tundmaõppida GP koode, kui...
Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud- Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Püsielupaikade hävimine: vihmametsade hävitamine põllumaade tarbeks, liikide vaesustumine Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne. Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüste...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla...
Seirealade valikul on lähtutud ka maakasutusest ja kasutuspotentsiaalist. Seireala pikkuseks mööda rannajoont on ca 1 km ja laiuseks sisemaa suunas kuni 500 m või kuni 2,5 m kõrgusjooneni. Seiratavateks parameetriteks on maakasutus ja maastiku paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10 aastat, kiiresti muutuvate alade või ekstreemsete muutuste puhul ka vähem. Seire käigus kogutud andmed kantakse andmestikku, mis lisaks üldisele riikliku seire poolt nõutavatele parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning valdavad kõrguste vahemikud, valdaja, asustus, kaitsestaatus, teised seire- või programmialad, looduslikud, arheoloogilis- kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud väärtused (kasutatakse rannikualade arengukavade koostamiseks), olemasolevad ja võimalikud ohud , maastike muutus viimasel sajandil ja ala uuritus (antakse ülevaade seirealal varem tehtud töödest). Andmed esitatakse ka 1:10 000 mõõtkavas kaartidena. Eri aegade maakattekaartide analüüsi põhjal on iga seireala kohta välja toodud maastiku muutumise trendid. Koostatakse soontaimede, sammalde ja samblike liiginimekirjad. Rannikumaastike seiret on seni teostanud Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut. Külastusseire uurimise seisukohalt on huvitavaks ja kasutatavaks infoks eelkõige inimmõjude fikseerimine, piiride muutumine ja taimeliikide esinemine. Andmed on kasutatavad nii konkreetselt sarnastes keskkonnatingimustes paiknevate kaitsealade puhul kui ka üldisemalt külastuskoormuse kontekstis (rannikul olevad ujumiskohad, sellega kaasnevad külastused, liiklusvahendite kasutamine, parkimisvõimaluste piisavus jmt). Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire – keskendub olulisematele Natura 2000 elupaigat...
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
4. Mis on ja millest moodustub inimarengu indeks IAI? IAI – riikide arengutaset iseloomustav indeks, koosneb kolmest osaindeksist: tervis, haridus ja elujärg. 5. Too välja globaliseerumise + Positiivsed mõjud: majandus kasvab, areng kiireneb, heaolu pareneb - Negatiivsed mõjud: immigrandid, keskkonnasaaste. 6. Millised näitajad iseloomustavad tänapäeva rahvusvahelist kaubandust?Peamiselt kaubeldakse teenustega, peamiselt kaubeldakse oma lähinaabritega. Välisinvesteeringud on suunatud peamiselt teenindusse. 7. Vii kokku rahvusvahelise majanduslikku koostöö vormid ja nende loomise põhimõtted 8. Iseloomusta arengusuundi tänapäeva veonduses 9. Kuidas iseloomustada riigi arengut tema ekspordistruktuuri järgi? 10. Millised ohud valitsevad väga ühekülgse ekspordistruktuuriga riike? Kui peamine majandusharu ’kokku kuivab’ on riigi sissetulek ohus. 11. Nimetage peamiste transpordiliikide eelisi ja puudusi ning mille transpordiks vastavad liigid kõige enam sobivad TÖÖLEHT! 12. Miks kasvab tänapäeval turistide arv väga kiiresti? ● sissetulekud suurenenud ● rohkem vaba aega ● transport on mugavam ● reisiettevõtted pakuvad täiuslikumaid ja põnevamaid reise 13. Mis soodustab turismi arengut teatud piirkonnas (turismi arengu eeldused)? ● vaatamisväärsused, meelelahutus, aktiivne puhkus ● kliimalooduslikud olud ● majanduslik olukord: infostruktuuri olemasolu ja tase (head transpordivõimalused) ● riigi turismipoliitika: valitsuse toetus, koostöö, reklaam jne. ● turvalisus ● majutus-ja toitlustusvõimalused 14. Iseloomusta turismi mõju maailma majandusele. 15. Millist kasu ja mil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
