Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10. Kirjelda Eesti rahvusvahelist seisundit 1930-tel aastatel. (lepingud, koostöö, suhted naabritega) Kujunesid ohuallikateks kommunistlik Venemaa ja natslik Saksamaa. Inglise- Saksa mereväeleping, mis andis mä’rku, et inglismaa on valmis andma läänemere piirkonna saksamaa ja venemaa kontrolli alla. Venema aktiviseerumine, Balti Antandi sõlmiti üksmeele ja koostöö leping septembris 1934.
Loodi ka riiklik ainupartei, mis on diktatuuride juures üks tähtsamaid tunnuseid. 1937. aasta põhiseadus tulenes riigijuhtide soovidest, kuna eelmist põhiseadust olid nad oma võimu teostades korduvalt rikkunud. Uue põhiseadusega loodi presidenti ametikoht, kellel oli õigus parlamendis vastu võetud seadusi takistada ning saata parlament laiali. Eesti välispoliitika peamine eesmärk 1920. ja 1930. aastatel oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimateks ohuallikateks peeti Venemaad ja kolmekümnendatel ka Saksamaad. 1920. aastate algul üritati luua Balti liit kus kõik osalised oleksid osutanud üksteisele sõjalise rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid
tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ning pidime vastu võtma ja langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ning kuigi sõjast on möödunud üle seitsekümne aasta, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti asukohta loetakse strateegiliselt heaks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on ajaloo vältel tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimateks ohuallikateks II ms eel peeti Venemaad, kelle sooviks oli raiuda aken Euroopasse ning Saksamaad, kes nõudis endale järjest suuremat eluruumi. Seetõttu otsustas EV sõlmida mõlema suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. aastal. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti 22. juunil 1939. II ms alguses otsustas Eesti end kuulutada neutraalseks riigiks, kuid nõustus alla kirjutama Moskva tugeval survel N. Liiduga septembris 1939
Suhete normaliseerimine Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus-ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti hulk mitmesuguseid kokkuleppeid. Toetuse otsimine suurvõimudelt Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1922.aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses.Kuid see kahtlus kadus peagi. Eesti lõi Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Ohu kasv 1930 hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. Ohuallikateks kujunesid Venemaa ja Saksamaa. Suhted demokraatlike riikidega Abi saada demokraatlikelt riikidelt tundus ebatõenäoline. Esimeseks häirekellaks oli Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et inglased on valmis jätme Läänemere sakslaste kätte ja ka Venemaa. Suhted Venemaaga Näiliseslt olid suhted head. Venemaa tahtsi Eesti kaasata Saksamaa vastasesse rünnakusse, Venemaa soovis oma baasid rajada Eestisse, kuid see ei kukkund välja, sest Eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud
a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset. tlnas ründas 300 võitussalklast valitsus asutusi sidekeskusi ja sõjaväeosi. 1923- Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 sai eestist rahvasteliidu liige. SUUR KRIIS- Suur kriis 1930-1934 majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõt teid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes
Sisse veeti tööstusseadmeid, keemiakaupu, tooraineid. §17. Välispoliitika 1920 2. veebruaril alla kirjutatud Tartu rahulepinguga. 1921. a tunnustas Balti riike Antanti Ülemnõukogu ning septembris võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule
kogu aeg soovinud oma impeeriumi piire laiendada, raiuda akent Euroopasse ning unistanud ülemaailmsest kommunistlikust revolutsioonist. Teiseks suuremaks ohuks Eestile peeti Saksamaad, kes võis ajaloolisele kogemusele tuginedes pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Lisaks nõudis Saksamaa endale järjest suuremat eluruumi ning oht kasvas eriti suureks kui võimule tulid natsid, kes kavandasid ittatungi jätkata. Kuna ohuallikateks Eestile olid suurriigid, ei saanud eesti omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlgadele panna, vaid pidi kasutama ka välispoliitika võimalusi. Eesti diplomaadid püüdsid riigi välisjulgeoleku kindlustamiseks rakendada kõiki abinõusid. Nad otsisid abi nii demokraatlikelt suurriikidelt kui ka Rahvasteliidult, kelle liikmeks astuti 1922. aastal. Ka Venemaaga sõlmiti 1932. aastal mittekallaletungileping ja 1934. aastal Vene-Eesti vastastikuse abistamise leping ning Saksamaaga 1939
paljud mõisteti vangi *Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga *37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris. 13)Iseloomusta nn. "juhitavat demokraatiat" Eestis 1930ndate II poolel *püsima jäi kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu 14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel 20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. *20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas
*Suur tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. *Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus. Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis.
· loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusresursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid 14. Välispoliitika 1930. aastail: TV lk. 26 ül. 6, õpik lk. 56-57. turvalisuse vähenemine · sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsiseteks ohuallikateks. · Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks: relvakonflikte ei suudetud lahendada, mõned riigid lahkusid liidust · sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale · Venemaa aktiviseerumine · Inglise-Saksa mereväeleping EV katsed olukorda parandada. · Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis
Eesti väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Peamised partnerid saksamaa välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Suur oht ja suurbritannia. Paranes rahva heaolu. ähvardas Eestit idast 1920 a algul mil Moskva tegi panuse siinsetele Välispoliitika: Rahvusvaheline olukord tervanes. Saksa ja vene kujunesid kommunistidele. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid. ohuallikateks. Rahvasteliidu jõuetus. Julgeoleku kriisid kasvasid. 1935 Ühelt poolt üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. Inglise-Saksa mereväeleleping, millega ingl. oli valmis andma Läänemere Saksamaasuhtes andsi see häid tulemusi, Venemaaga aga ei. 1920 pandi piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa aktiviseerus. 1934 sõlmiti suured lootused Balti liidule, kuid seda liitu ei suudetud luua
surm. 2.2 Tsüaniidiühendid Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016). Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Põlemissaadusel samamoodi puudub lõhn ja värvus, kuid tappev toime on vingugaasist tõhusam. Ohuallikateks on tulekahjud, kus põlevad vill, plastikud, kangad, reliin, poroloon, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis olevad küttekolded, kus neid materjale 6 põletatakse. (Jürgenson, 2010) Suitsus olevad kemikaalid põhjustavad bronhospasmi, hingamisteede epiteelkude põletusi, rohket lima eritumist ning turseid
Põllumajanduse edenemine, riigieelarvest põllumeestele ulatuslikud toetused. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss positiivne, peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Välispoliitika Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks. Samal ajal Rahvasteliidu jõuetus. I häirekellaks inglise-Saksa mereväeleping Venemaa aktiviseerumine. Pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping, kuid sellest loobuti. 1934 september sõlmiti Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Antandi leping. See nägi ette tihedat välispoliitilist koostööd. Eesti mängis kahe ohtliku suurriigi omavahelistel vastuoludel. Kultuur Kultuuri edenemine kujunes tähtsaks prioriteediks
paigutamise üle. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid:loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute ning koostati plaane teatud majandusharude edendamiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 14. Välispoliitika 1930. aastail: turvalisuse vähenemine, EV katsed olukorda parandada. Sõjaväeliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus(liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa, Itaalia; konflikte ei suudetud lahendada). Loodi Inglise-Saksa mereväeleping, mille tulemusena oli Inglismaa valmis loobuma Läänemere piirkonnast. Venemaa aktiviseerus(soovis Balti riike Moskvaga siduda, Venemaa soovis luua vastastikuse abistamise lepingut, mille alusel loodaks Balti riikidesse Punaarmee baasid) Eesti üritas hädaohtu vähendada:
iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumeestele maksti toetusi,väliskaubanduse bilanss kujunes pos ja kasvas eksport.rahva heaolu paranes,kasvasid sissetulekus,vähenes tööpuudus. Välispoliitika-1930 hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.saksamaa ja vm kujunesid ohuallikateks,ilmnes rahvasteliidu jõuetus: nt relvakonflikte ei suudetud lahendada.samuti oli eestlastele halb Inglise-Saksa mereväeleping ja venemaa aktiviseerumine. See kõik tekitas huvi balti liidu vastu ja 1934 sõlmiti koostööleping eesti,läti ja leedu vahel. Eesti yritas pysima jääda mängides kahe sõjaka riigi omavahelistel vastuoludel. Riigipöörde katsete võrdlemine 1924a 1.dets riigipöördekatse-korraldas eesti kommunistlik partei,eesmärk oli
Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused (või, peekon, munad). Impordis olid esikohal tööstusseadmed ja toorained (raud, kivisüsi, nafta). Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti jäi siiski alla tööstuslikult arenenud lääneriikidele, kinnistus Ida-Euroopasse. Edestas mitmeid Ida- ja Lõuna-Euroopa riike (Ungari, Poola, Bulgaaria, Portugal). Välispoliitika 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Ohuallikateks kujunesid natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa. Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada. Liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 1935. aastal sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. Ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Baltimaadele pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping. Eesti tõrjus kõik ettepanekud, sest aimati, et abist võib saada sõjaline okupatsioon.
soovitas otsida uusi lahendusi, eeskätt tuli kõne alla sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. See sai teoks 1920 2. veebruaril alla kirjutatud Tartu rahulepinguga. 1921. a tunnustas Balti riike Antanti Ülemnõukogu ning septembris võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. Eesti ohustatus 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele 4 Nõukogude Venemaaga. Rajati hiiglaslikud laod Tallinna sadamasse ning idanaabrile lubati majanduslikke soodustusi. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Eriti suur panus pandi Inglismaale. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920
Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiarengustele, kutseoskuste levitamisele. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (markadelt mindi üle kroonile). Uus kurss osutus sobivaks, majandus tõusis. Välispoliitika 26. jaanuaril 1921, tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Ohuallikateks olid endiselt Saksmaa ning Venemaa. 1. detsembril 1924 üritas Eestimaa Kommunistlik Partei relvastatud riigipöördega haarata võimu. Kuna puudus rahva toetus, suruti see maha mõne tunniga ning EKP kaotas igasuguse poolehoiu ning mandus. Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. 1932. aastal kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule, kuid Eesti julgeolekut see kokkulepe ei suurendanud. Otsiti sõpru
Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiarengustele, kutseoskuste levitamisele. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (markadelt mindi üle kroonile). Uus kurss osutus sobivaks, majandus tõusis. Välispoliitika 26. jaanuaril 1921, tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Ohuallikateks olid endiselt Saksmaa ning Venemaa. 1. detsembril 1924 üritas Eestimaa Kommunistlik Partei relvastatud riigipöördega haarata võimu. Kuna puudus rahva toetus, suruti see maha mõne tunniga ning EKP kaotas igasuguse poolehoiu ning mandus. Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. 1932. aastal kirjutati alla Eesti- Vene mittekallaletungilepingule, kuid Eesti julgeolekut see kokkulepe ei suurendanud. Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast, ennekõike loodeti
· Eesti otsis toetust ja abi ka Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult · Erilisi lootusi pandi Suurbritanniale · Eesti poliitikud püüdsid osaleda Rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises.  Eesti diplomaadid osalesid kõigil rahvusvahelistel nõupidamistel ning ühinesid kõigi oluliste otsuste ja kokkulepetega. Ohu kasv Juba 1930.aastatel hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. · Peamisteks ohuallikateks kujunesid sõjakalt tugevnevad kommunistlik Venemaa ja natsistlik Saksamaa · Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus kindlustada rahu · Kollektiivse julgeolekusõstemi asemele astus sõjalis-poliitiliste blokkide ja liitude süsteem, mis näiliselt küll tugevdas liikmete turvatunner, kuid tegelikkuses süvendas olemasolevaid vastuolusid Suhted demokraatlike riikidega
· tunnustuse saamine = 1921 tunnustasid Antanti riigid (lääneriigid) Eesti olemasolu ja 1921 võeti ta Rahvasteliidu liikmeks · liitlaste leidmine taheti luua Balti liit, aga see jäi ainult ideeks. · Soomelähenes Skandinaavia riikidele Eesti Läti Leedu, Poola Vilnius ja selle piirkond ei kuulunud Leedule, Poola oli selle hõivanud 1923 tegid Eesti ja Läti omavahel kaitseliidu lepingu  sõjalis-poliitiline koostöö · Ohuallikateks oli Eestile Saksamaa ja NSVL Saksamaa ei olnud 1920 otsene ohuallikas, aga 1930 tuli agresiivne välispoliitika. Natside eluruumi laiendamise idee. NSVL tahtis olla impeerium maailmarevolutsioon 1.detsember 1924 kommunistide ülestõus, mis ei läinud läbi (film ,,Detsembrikuumus") üritas Eestit enda mõju alla saada, et n-ö kaitsta teda saksamaa eest 1930 tegi mittekallaletungi lepingu 1938 kuulutas Eesti ennast erapooletuks, sest 1) keegi ei toetanud Eestit
töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. Kirjapandu aitab tööandjal ka meeles pidada, et teatud ohtusid ja ettevaatusabinõusid tuleb aeg-ajalt kontrollida ning samal ajal ka tõestada, et on seadust järgitud. V SAMM: Analüüsida riskianalüüsi tulemusi ja teha vajalikud korrektiivid. Varem või hiljem võetakse kasutusele uusi masinaid, aineid või rakendatakse uut tehnoloogiat, mis võivad olla uuteks ohuallikateks. Kui on kavas mingi suurem muudatus, tuleb püüda enne selgitada, millised ohud sellega kaasnevad ning milliseid ettevaatusabinõusid on vaja rakendada. Riskianalüüsi ei tarvitse korrata iga väiksema muudatuse korral või iga uue töö puhul, vaid alles siis, kui uus töö toob kaasa täiesti uusi ohtusid. Igal juhul on hea tava aeg-ajalt uus riskianalüüs läbi viia, et olla kindel ettevaatusabinõude efektiivsuses. 11. ESMAABIKORRALDUS
- orjenteerutakse ümber Lääne-Euroopa turule - tööstuse eelisarendamiselt orjenteerutakse ümber põllumajandusele * 1928  uus rahareform (- Eesti kroon) * välisturu suur huvi põlevkivi ja tuletikkude vastu * 1930  1934  ülemaailmne majanduskriis Välispoliitika ALATES 1930 * 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema * sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõelisteks ohuallikateks * ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia * sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale * olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja koikn sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees
Soomlased jõudsid Tallinna 30.detsembri hommikupoole, mõni tund varem kui oli oodatud. Sadamasse olid juba püssid vastu saadetud, mis siinsamas välja jagati. Hiljem tehti valmis ka plaan, otsustati, et soomlased lähevad välja Raasiku sihis. Jaam oli vaja päästa. Samal ööl jõudsid soomlased veel eelliinidele. (Runnel 1999). 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees. Esimeseks häirekellaks
" · Rahustamine: püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. "Ära muretse, et hommik on õhtust targem." (Bolton 2007: 33-34). 2.2 Teesulud riskantsed reaktsioonid Esmapilgul võib osa neist tõketest jätta kaunis süütu mulje. Kiitust, rahustamist, loogikat, küsitlemist ja headest kavatsustest lähtuvaid nõuandeid peetakse inimsuhetes tihtipeale positiivseteks teguriteks. Miks peavad käitumisteadlased eelloetud reaktsioonitüüpe võimaliseks ohuallikateks suhtlemisele (Bolton 2007: 34). Neid kahtteist vastusetüüpi peetakse suhtlemisel riskantseteks, mitte vältimatult destruktiivseteks elementideks. On tõenäoline, et nad mõjuvad rohkem vestlust blokeerivalt, teise inimese vahelist emotsionaalset distantsi enam kui teised suhtlusviisid. Sellele vaatamata kasutavad inimesed neid reageeringuid vahel ilma mingite negatiivsete tagajärgeteta (Bolton 2007: 34). Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevad keeruka probleemiga,
Valitseva kihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Elanike põhiosa moodusasid talupojad. Orja seisusesse võisid sõjavangide kõrval majanduslikel põhjustel sattuda ka kohalikke. Iseloomulik oli rehielamu, mis oli nii elu- kui ka tootmishooneks. Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid. Tegevusalad ja kaubandus - peamine tegevusala oli maaharimine, kus põllumaa suurust arvestati adramaades. Väike osa elanikkonnast tegeles raua tootmisega (Saaremaa, Virumaa), kaubanduse või käsitööga (relvad, pronks- ja hõbeehted). Kaubitseti lähinaabritega - liivlased, soomlased, rootslased, Pihkva ja Novgorod. Peamiselt tegeleti vahetus- või vahenduskaubandusega. (hõbe, sool jne viidi itta, karusnahad ja vaha läände, tegeleti ka vangidest orjade
Välispoliitika peamine eesmärk oli riigi iseseisvuse julgeoleku säilitamine. Eesti oma geopoliitilise asukoha tõttu peab Eesti välispoliitika tegema kõike selleks, et ohte vältida - majanduslikud ja sõjalised aspektid. Otsides võimalikke potentsiaalseid vastaseid lähtuti 3 võimalusest: teoreetiliselt võiks Eestile ohtlikud olla tema lähinaabrid, teiseks endistes hegemoonides ja kolmandaks kõneldi suurriikide poolsest ohust. Kui arutada, kes võiks konkreetselt ohuallikateks saada, siis oldi üksmeelsed, et lähinaabrite puhul jääb sõelale ainult Nõukogude Venemaa. Endiste hegemoonidena tulid kõne alla Venemaa ja Saksamaa, seevastu Rootsi, Poola ja Taani on omanud Eesti territooriumi nii kauges minevikus, nii et neilt pole ohtu oodata. Suurriikide puhul ei tulnud toonases maailmas kõne alla ükski väljaspool Euroopat asuvat suurriik. Sõelale jäi Saksamaa ja Venemaa, aga ka Suurbritannia, kes tundis majanduslikku huvi selle piirkonna vastu, aga
annaabi.ee 
