"Teeäärne Ameerika"
Jalgrattad valisid nad oma sõiduvahenditeks seepärast, et nii lootsid sõbrad avastada end
kohtadest, kuhu bussi või lennukiga reisiv turist kunagi ei satu. Kolme kuuga ületasid mehed
kolm korda Andide mäestikku, kannatasid nälga ning janu maailma kuivemas Atacama
kõrbes, ööbisid luksuslikes suurlinna hotellides, väntasid läbi otsatu pampa rühkides vahepeal
4-5 kilomeetri kõrgusele merepinnast ning laskudes jälle tagasi ookeani äärde. Oma teekonnal
sattusid nad kümnetesse ohtlikutesse situatsioonidesse ning said tuttavaks sadade erinevate
inimestega, kellest paariga suhtlevad siiani.
Paljud väidavad, et eestlased on väga kinnine ja omaettehoidev rahvas, kes suhtub
välismaalastesse eelarvamustega. Seda suurt inimeste erinevust märkasid matkajad juba
esimesel päeval Argentiinas. Nähes turiste, tulid tõmmud temperamentsed kohalikud alati
juttu rääkima ning abistama. Välismaalastesse suhtutakse lõunamaal samuti nagu oma
pereliikmetesse või naabritesse