"ohtlikusklassidesse" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse konspekt TTÜ TK 2014

Iga inimene eestis toodab aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid, kui ta ise kaalub. Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid: Aeg, elamuliik, majandustase, geograafiline asend ja kliima, elanike harjumused veendumused ja tavad. Ohtlikud jäätmed Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjuliku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud. Kahjuliku toime tegevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikusklassidesse. Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. Ravimites võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle. külmikutes on freooni, mis lendumisel hõrendab osoonikihti. süütesegud ja gaasiballoonid on tule ja plahvatusohtlikud Patareid ja akud sisaldavad vähki tektada võivaid raskemetalle Liimid, lakid, värvid ja immutusained sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik