orgaanilisi süsinikuühendeid ning 1% väävlit. Lisaks eraldub heitgaasidega ka toksilisi polüaromaatseid süsivesinikke, nt bensopüreeni, millel on mutageenne ja kantserogeenne toime. 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused Siia gruppi loetakse peamiselt etanooli, metanooli ja nende ainete bensiini segusid. Need kütused on viimasel ajal saanud rohkem tähelepanu, sest neid peetakse heaks alternatiiviks teistele ohtlikumatele kütustele. Probleemiks on aga alkoholi aurud, mis tekivad aldehüütidest põlemise käigus. Metanooli kasutatakse bensiini alternatiivina, sest seda on odav toota. Kasutades toorainena metaani või sütt, redutseeridakse vesiniku abil CO. Mootori ohutu töötamise tagamiseks segatakse alkoholil baseeruvaid kütuseid bensiiniga, mistõttu väheneb põlemisel orgaaniliste ühendite emissioon 37%, CO kogus 31%, kuid see-eest suureneb NOx hulk 23%. Tegemist on
14 varustamine Joonis 2: Surmaga lõppenud tööõnnetused EL-is erinevates tegevusvaldkondades 1998.a. Siiski tuleb eelnevalt välja toodud statistika puhul arvestada, et EL-is loetakse tööõnnetuste alla ka kõik tööteel aset leidnud liiklusõnnetused. Näiteks 1998.aastal surmaga lõppenud õnnetustest moodustasid sellised juhtumid tervelt 59%./1/ Kui aga pöörata tähelepanu kõige ohtlikumatele ametitele, siis kummalisel kombel on EL-i mastaapides kõige riskantsem töötada kalatööstuses. Ohtudelt järgmisel tasemel on töö ehituse alal ja transpordis. 15 Tööõnnetused Eestis Eesti tööõnnetuste võrdlus EL-i riikide ja kogu maailmas toimuvaga. Parima ülevaate saame Eesti ja EL erinevate tegevusalade ohtlikkusest tabelisse Tabel 1: EL-i ja Eesti ohtlikumate tegevusalade võrdlus
reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise demokraatia, revolutsioonilise õiguskorra jne professoreid, kelle ülesandeks on olnud süsteemi põhjendamine ja kriitika eest kaitsmine, aga ma ei taha, et Eesti NSV mudel kloonitakse ka EV-s. Ootaks, et akadeemiline tase ei laseks ennast ära kasutada pisirikkumiste suureks puhumisel, nii et selle varjus kaoks tähelepanu tuhat kuni sada tuhat korda (sõna matemaatilises mõttes) suurematele-ohtlikumatele korruptsioonikuritegudele. Aga võta näpust. Jüri Saare kirjutises on eriliselt luubi all Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme, kes väidetavalt kuritarvitas ühiskondliku rahaga ostetud 68-eurose hinnaga kringlit enda isikule populaarsuse võitmiseks. Teiselt poolt on imeks pandud, et 68-eurose hinnaga kringlile pühendatakse ridamisi kohtuistungeid, mille kulud maksab kinni maksumaksja (Tarmo Vahter: "Kohus keskerakondlase üle: kes sõi õuna- kohupiimakringlit