Eestis vlja ttatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine. Minu arvates on eesti keel ldse oma olemuselt vga vastuvtlik vrmjudele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale. Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr
veekogude vetes on raskemetallide sisaldus kõrgem kui saastamata vetes. Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga saastatud ka pärast elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide asendamist teistega. Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendusest ja juurdevoolu atmosfäärist. Peale pinnase ja vee on metallide saaste ka atmosfääris, õhus. Linnade õhus on kõige lähedasem toksilisele tasemele tina sisaldus. Tina järel on teisel kohal oma ohtlikkuselt just elavhõbeda saaste. Elavhõbeda atmosfääri saaste on murettekitav mitmel põhjusel. Kuna puhtal elavhõbedal on madal keemistemperatuur, siis on ta lenduv ning suur osa õhus sisalduvast elavhõbedast ongi elementaarne elavhõbe. Atmosfääriline elavhõbe on ohtlik oma toksilisuse, lenduvuse ja suure liikuvuse tõttu.. Õhku eraldub elavhõbe vulkaanidest, inimtegevuse tagajärjel
veekogude vetes on raskemetallide sisaldus kõrgem kui saastamata vetes. Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga saastatud ka pärast elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide asendamist teistega. Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendusest ja juurdevoolu atmosfäärist. Peale pinnase ja vee on metallide saaste ka atmosfääris, õhus. Linnade õhus on kõige lähedasem toksilisele tasemele tina sisaldus. Tina järel on teisel kohal oma ohtlikkuselt just elavhõbeda saaste. Elavhõbeda atmosfääri saaste on murettekitav mitmel põhjusel. Kuna puhtal elavhõbedal on madal keemistemperatuur, siis on ta lenduv ning suur osa õhus sisalduvast elavhõbedast ongi elementaarne elavhõbe. Atmosfääriline elavhõbe on ohtlik oma toksilisuse, lenduvuse ja suure liikuvuse tõttu. Õhku eraldub elavhõbe vulkaanidest, inimtegevuse tagajärjel metallurgiatööstusest, kivisöe ja muu
8.3.1. Liitpinguse ekvivalentpinge Materjali tugevusomadused Rm, Tugevustingimus saab võrrelda ReH jt. on määratud katseliselt vaid joonpinguse pingeid tõmbeteimidega (joonpingus) (tegelik pinge lubatav pinge) Detaili koormusolukorrale vastav Tegeliku pinguse jaoks tuleb arvutada tegelik pingus on (üldjuhul) sellele ohtlikkuselt vastava tasandpingus või ruumpingus joonpinguse pinge ehk ekvivalentpinge Priit Põdra, 2004 132 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS PROBLEEM: Teada on (materjalide tõmbeteimidest) tugevustingimused joonpinguste jaoks (pikkel ja puhtal paindel [])
annaabi.ee 
