Nõuti ka Danzigi endale, kuigi see ei olnud tegelikult Poola riigi osa. Danzig oli tegelikult iseseisev, kuid rahvusvaheliselt esindas teda Poola. Lepituspoliitika lõppes, kuna Sm hakkas liiga palju nõudma. Pr ja Ing ei kavatsenud nõudmistele enam vastu tulla. Need tõid kaasa selle, et Ing lubas garanteerida Poola sõltumatust. Ing ja Pr oli vaja liitlast Sm vastu. Eeskätt nähti liitlasena NSVL. Algasid kolmepoolsed läbirääkimised Sm ohjendamiseks. Ing ja Pr ei olnud nõus aga sellega, et Vm viib oma väed Poola aladele. Samal ajal pidas Vm läbirääkimisi ka Sm'ga. Lõpuni sõlmiti lepingud Sm'ga. 23.08.1939 sõlmiti NSVL ja Sm vahel mittekallaletungi leping. See pidi kehtima 10 aastat. Seda lepingut tuntakse ka Hitler-Stalini sobinguna. Sellele lisandus salajane lisaprotokoll. Tuntakse ka veel Molotov-Ribbentropi paktina. MRP'ga jagati ära huvisfäärid Ida- Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola
· · G 2 x Joonis 2.14 Kui f ei ole pidev l~oigul [a, b], siis ei tarvitse ta seal oma suurimat v~oi v¨ahimat v¨a¨artust saavutada. Selle v¨aite p~ohjendamiseks vaatleme j¨argmist l~oigul [0, 2] m¨a¨aratud funktsiooni: { x , kui x [0, 2) f (x) = 1 , kui x = 2, mille graafik on toodud joonisel 2.14. See funktsioon ei ole pidev l~oigul [0, 2], sest ta ei ole l~oigu parempoolses otspunktis vasakult pidev. Funktsioonil f (x) on l~oigul [0, 2] olemas v¨ahim v¨a¨
· · G 2 x Joonis 2.14 Kui f ei ole pidev l~oigul [a, b], siis ei tarvitse ta seal oma suurimat v~oi v¨ahimat v¨a¨artust saavutada. Selle v¨aite p~ohjendamiseks vaatleme j¨argmist l~oigul [0, 2] m¨a¨aratud funktsiooni: x , kui x [0, 2) f (x) = 1 , kui x = 2, mille graafik on toodud joonisel 2.14. See funktsioon ei ole pidev l~oigul [0, 2], sest ta ei ole l~oigu parempoolses otspunktis vasakult pidev. Funktsioonil f (x) on l~oigul [0, 2] olemas v¨ahim v¨a¨artus 0, mis saavutatakse punktis x = 0, kuid suurim v¨a¨artus puudub
selgitust, siis nendel siinkohal ei peatuks. P~ohim~otteliselt on kaks l¨ahenemist: 1. kinnitatakse ja vahelist seost ning on olenevalt autorist p¨oidla v~oi t~oru kujutis; 2. ja vahelist seost ei kinnitata. ja seostamisel, pakutakse v¨ alja nii h¨a¨aldusosuti Mizugami [ 84] kui ka t¨ahendusosuti Wang [ 93] funktsioonid. Ajalooliselt on selge, et kujutis vanemates luukirja m¨argikujudes puudus, selle hilisema lisamise p~ohjendamiseks j¨aa¨vad avatuks k~oik seletusviisid. 59 Ilmselge on, et ainu¨uksi ja p~ohjal ei saa taas midagi v¨aita ning m¨argivalimit on vaja veelgi laiendada. 3.3.3 Element muid m¨ arke J¨argnevalt vaatleks v~ordlevalt k¨ umne t¨anap¨aeva jaapani keeles suhteli- selt levinud elemendiga m¨argi seletusi. Refereeringuna toon ¨ara kolme