Romantism ja realism 1. Uus kunstisuund romantism kujunes välja Prantsusmaal umbes 19. Saj II veerandiks. 2. Romantistliku kunstisuuna tekkimist mõjutas romantismi teke kirjanduses ja rangete reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult,
Romantism 1. Kus ja millal kujunes välja uus kunstisuund romantism? Prantsusmaal 19. saj. Teisel poolel 2. Mis mõjutas romantistliku kunstisuuna tekkimist? Kirjandus 3. Mis iseloomustab romantismiajastu maale? Järsud kontrastid, tunnete ohjeldamatus, dramaatilisus, liikuvus 4. Miks ei saa F.Goyat siduda romatismi või teiste kunstistiilidega? Ta oli oma stiililt nii iseseisev 5. Mis oli J: Constable`i eesmärk maastikuvaateid maalides? Viia maastikumaal uuele tasandile 6. Mis mõjutas W.Turner`i tööde iseloomu? Loodus, ürgjõud, päike jne 7. Kirjelda, kuidas valmisid C.D.Friedrichi maalid? Tema tööd on kujutuste vili, tegi sketse Theodore Gericault [zeri-koo] Eugene Delacroix [ö`zen dölakruaa] Francois Rude [rüüd] Realism 1
Kui inimene on tark, siis iga loomutäiuse seadumusega on see tarkus kuidagi seatud. Milleks on tarvis mõistlikust? Eeskujulikel inimestel on mõistlikus olemas, kuid osadel ei ole eeskujulikkust ja neile on mõistlikus oluline. Ilma mõistlikuseta ei ole saavutusvõimet olemas. Õiget otsust ei saa teha ilma mõistlikkuse ega ilma loovutäiusega üks annab eesmärgi ja teine tegevuse mida tuleb teha eesmärgi täitmiseks. VII raamat. Ohjeldatus on hea iseloom ja ka eeskujulik omadus. Ohjeldamatus on vastupidi. Inimene võib olla nii ühte kui teist. Kuidas seostada ohjeldamatud ja ohjeldatud inimest? Nauding ja kannatused mõjutavad mõlemaid, kuigi need pole ühte moodi, on nad ühel võimalus valida ja teisel mitte. Taltsutamatu on vähese himuga. Ohjeldamatuks ei kutsuta neid, kellel on looduslik põhjus või kes käituvad haiglaslikult. Ohjeldamatus võib olla seotud nii vihaga kui himudega. Himuga seotud ohjeldamatuse järgi minnakse kohe nautlemise juurde
valides võitlema muutuste eest, siis asub ta ise lõpptulemusena võimu juurde ja sellega hakkab ring otsast peale. Valitsust ja riiki saab kaotada ainult väjaspoolt - mittepoliitiliste vahenditega. Anarhistlik ühiskond oleks "loomulik" kõlblusel, mõistusel ja vahetutel inimsuhetel põhinev entiteet, mis oleks vaba riigi, ekspluateerimise ja kaubitsemise tekitatud saastast ja moonutustest. Valistuse ja seaduse kaotamisest hoolimata ei valitse anarhistlikus ühiskonnas korralagedus ega ohjeldamatus; kord tekib kõlbeliste väärtuste ja normida internaliseerimise teel, mis toimub üksikisiku moraalitunnete ja mõistuse arenemise tulemusena. Anarhismi ülimaks poliitiliseks ideaaliks on üksikisiku vabadus, mis toetub võrdsusele, koostööle ja solidaarsusele. Vabadust täpsustatakse kui võimu vastandit. Godwin arvab, et kõige hinnatuim vabadus on isiklik otsustamine, mis on tegelikult vabadus tegutseda kooskõlas mõistuse ettekirjutustega
likvideerimisega. Leidub palju inimesi, kes kasutavad stressi vastu võitlemiseks mooduseid, mis kahjustavad nii nende tervist kui sotsiaalset positsiooni. Üks nendest viisidest on alkoholi tarvitamine. Harjumus ja vajadus alkoholi tarvitada saab enamasti alguse noorukieas, juba 12-13 aastaselt. 20-ndaks eluaastakse on suhtumine alkoholi tavaliselt välja kujunenud. Kohanematus oludega, emotsionaalne ohjeldamatus või suletus, nõrk tahtejõud ja alaväärsustunne lisavad alkoholismi tekke tõenäosust. Igaüks meist peaks mõtlema , et kuidas mõjub alkohol just minule? Alkohol halvendab tervist, rikub psüühikat, vähendab tööjõudlust, kahjustab järglasi, võib põhjustada avariisid, traumasid ja kriminaalset käitumist, loob soodsa pinna sõneluste, kokkupõrgete tekkeks, lubab toita end illusioonidega, pageda elu tõelisuse eest ja palju muud.
Autor: Phedias Parthenoni friisi metoop u. 447-438 e.m.a. Asub: Ateenas Kentauride inimlikud voorused Tänapäeval elades oleksid nende positiivseteks külgedeks 1.Õpi- ja õpetamishimu 2.Üllasus 3.Abivalmidus Halbadeks külgedeks aga 1.Joomahimu 2.Kangekaelsus 3. Ohjeldamatus 4.Vägivaldsus Kentauri kujutus tänapäeval Kentaure kujutatakse tänapäeval mängudes, filmides ja maalidel. Kentaur on ka firmade nimede ja logode sees näiteks kirjastus Kentaur. Tehakse ka tänapäevalikke skulptuure. Mida uut õppisin sellest jumalast? Varem teadsin ma kentauridest, et nad olid Inimese ülakeha, pea ja kätega ning hobuse kere asendas ta jalgu. Teadsin, et nad olid sõjakad ja jõid palju.
Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega, tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks. Kirikud pandi lukku, mungad pidid lahkuma kloostrist, ülikud ja kaupmehed pandi oma majadesse aresti. Linna rahvas tsaari pandud karistuse põhjust ei teadnud. Igat sorti ohjeldamatus, joomingus, söömingud, seksuaalsed liialdused jätsid Ivani näole sügavad jäljed ning 40-aastaselt oli ta tugevalt rasvunud . Ivani Naised sünnitasid Ivanile palju lapsi, kuid väga paljud neist surid juba varases eas. Suureks kasvavad vaid kolm ja neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt. 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle
D on slavofiil. 1868 - ilmus "Idioot". Sündis tütar, kes suri paarikuusena. 1869 sündis teine tütar, 1871 ja 1875 pojad. 1871 - 1872 - ilmus "Sortsid"; suunatud vene rev liikumise vastu 1876 - jutustus-eksperiment "Tasane"; ühe inimese sisemonoloog, püüan taastada ühe inimese môttevoolu. 1979 - 1880 - ilmus "Vennad Karamazovid"; aluseks pinnaseidee; 3 venda, kelle saatus olenes sellest, kas jôudis nö pinnaseni. Peamine loomuomadus on kôigil ohjeldamatus = karamazovlus. Ivan - ohjeldamatu môtteinimene, jôuab jumala eitamiseni Dmitri - ohjeldamatu tundeinimene Aleksei - ohjeldamatu inimesearmastaja, erandlik inimkonnas, aga erand vôib olla ajastu kese, kôige tähtsama idee kandja, sest teised vôivad olla nö ôigest kôrvale kaldunud. D annab Alekseile ainukesena tuleviku - tahab hakata pidama kasvatusmaja; Aleksei kannab autori ideed. Jôud Alekseile tuleb pinnasest, emakesest maast. D:"Ta langes maha nôrga
môrtsukat don Joze'd. Môrtsukas pôgeneb. Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast. Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost: Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli, sest keegi on solvanud Carmenit tema elukommete pärast ja Carmen tasub ohjeldamatus vihas, lôikab tubakalôikamise noaga haava solvaja näkku. Carmen vôetakse vahi alla. Joze peab teda saatma, Carmeni naiselik sarm ja kaval edevus panevad Joze katsumuse ette, ta unustab end korraks ja Carmen ongi pôgenenud. Nüüd saab Joze karistada, ta pannakse vangi. Aga Carmen ei ole unustanud seda heategu ning toob Jozele pakikese, kus on leiva sisse peidetud viil ja kuldraha. Joze kannab oma karistuse ja asub uuesti teenistusse.
Mõistlikkus on tõele vastav mõistuspärane tegutsemisseadumus selle suhtes, mis on inimesele hüvena saavutatav. Mõistlikkus on seotud poliitikaga. Mõistlik on see, kes suudab hästi ja terviklikult kaalutleda Tarkus on nii mõistus kui ka teadmine. Olles osa terviklikust loomutäiusest loob tarkus õnneseisundi. VII RAAMAT: „Tasakaalust“ Kommete puhul on kolm vormi, mida tuleb vältida: pahelisus, ohjeldamatus, metsikus Kahel neist on selged vastandid: üht nimetame sel juhul loomutäiuseks, teist ohjeldatuseks. Metsikuse koha pealt sobib kõige paremini nimetada vastandiks üliinimlikku loomutäiust, mis kuulub kangelastele ja jumalatele. Üldiselt nii ohjeldatust kui kindlameelsust peetakse eeskujulikeks ja kiiduväärseteks omadusteks, ohjeldamatust ja nõrkust aga kõlbmatuks ja laiduväärseks. ● Inimene ei tohiks järgida tundeid, vaid mõistust
igakülgse riknemiseni. Tema sõnul on kultuur küll loonud erinevaid väärtusi, kuid enne kultuuri olime loomulikud ja lihtsad inimesed. Praegu on teadus ja kunst jõudnud küll teatud saavutusteni, kuid nüüd ei huvita moraalsed voorused enam kedagi. Üldine progress pole inimest sugugi paremaks teinud, vaid vastupidi, luksus ja jõudeolek on kinni makstud orjusega, lihtsa rahvaliku moraali asemele on tulnud ohjeldamatus ja haritlased muigavad nende üle, kellel veel üldse miskit püha on. Ühiskondlikud olud on muutunud ebaloomulikuks, sest nad ei vasta enam loomulikule õigusele ega loomulikule moraalile; kogu tsivilisatsioon on eksitee. Essee sai auhinnatud Dijoni Akadeemia poolt. Essee ,,Kust pärineb inimestevaheline ebavõrdsus ja kas loodusseadus annab sellele õigustuse?" 1753 Rousseau väidab, et kõik inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid kõige tähtsam
nende negatiivsete omaduste kohta: Diogenes ehk Bakchos oli kaksikloomus. Ühelt poolt lahke ja heatahtlik, võis ta anda inimesele julgust ja jõudu toime tulla erakordsete vägitegudega, muuta ta jumalasarnaseks. Teiselt poolt võis olla aga julm ja kihutada inimese hirmsatele tegudele, muuta ta lausa pööraseks. Dionysose saatjateks ja kaaskondlasteks olid bakhandid - veinist hullunud naised. Dionysosele pühendatud rituaalid toimusid metsikus looduses. Satüürid ja menaadid tormasid ohjeldamatus ekstaasis läbi metsade ja üle mägede. Kuid ülemeeliku vabadusekstaasiga kaasnes alati brutaalne verepidu: kõik ettejuhtuvad metsaasukad rebiti tükkideks, ahnelt õgiti veriseid lihatükke. Kreeklased ja roomlased pidasid Dionysost (Bakchost) jumalaks, kes võib inimesele head teha, aga võib ta ka hukutada. Mitmed nimetatud ained kujunesid aegade jooksul laialdaselt tuntuks, suhteliselt kergesti kättesaadavaiks ja lihtsalt manustatavaiks vahendeiks, millega saab esile
Et see nii oleks, tuleks kogu võim koondada kas ühe inimese või inimeste kogu kätte. Riigivõimu kehtestamiseks on vaja, et inimesed määraksid ühe inimese või inimeste kogu oma esindajaks. Selle ühe esindaja kaudu ühineb suur hulk inimesi nagu üheks tervikuks. 4. ROUSSEAU Jean-Jacques Rousseau leidis, et üldine progress ei ole inimesi paremaks teinud, vaid jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad
põhjalikult ümber. Ta jättis välja episoode ja repliike, mis pakuksid rohkem huvi täiskasvanutele. Samuti mahendas Pipi häbematust täiskasvanutega suhtlemisel. Lõppvariandis rõhutatakse rohkem Pipi suuremeelsust ja vähenõudlikkust. Raamat sai konkreetsema, ühtlasema ja südamlikuma mulje. Pipist on saanud süütu looduslaps. Lõpliku käsikirja stiil on selgem ja keel muutunud lastepärasemaks. Ka keeleline energia ja anarhistlik ohjeldamatus on vähenenud. Hiljem kui "Pipi" raamat ilmus, oli tal publikule silmategev tagakaas, mis püüdis ära hoida nende kriitikat, kelle arvates Pipi oli ikkagi ohtlik eeskuju. Pipi Pikksukk teeb niisuguseid asju, "mida teised lapsed ei tohi teha, aga ta teeb seda nõnda lustlikul ja süütul moel, et nii lapsed kui ka täiskasvanud on temast vaimustuses". 11 1945
milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid
Palveta ka tema eest, mu tütar!'' ''Tema eest, kes on kirikulõhe põhjustaja, tema eest, kelle pärast jälitatakse kuningannat ja kohedakse kui vangi, tema eest, kes püüab tappa printsess Maryt..Ei eales, armas isa, ei palveta ma tema eest, mitte kunagi, ei eales!'' ''Ma usun, et näen selgelt. Tänapäeva inimesed on halastamatu, julma, jääkülma eerose jahimehed ja tagaaetavad, eerose, mis tõotab neile alguses nende ihade täielikku rahuldamist ja mis nad viimaks ohjeldamatus uimas aegamööda hävitab.'' ''Kohutav..'' ''Mu armas Margaret, sellepärast palun sind veel kord, palveta kuninga eest, palveta Anne'i eest!'' Thomas Moruse surm Lõpuks viiakse täide surmaotsus. Morus seob ise väikese rätikuga oma silmad kinni ja asetab pea tapapakule selleks ette nähtud süvendisse..... Ja juba on kõik möödas. Tema surnukeha maetakse St. Peter ad Vincula kirikusse Toweri territooriumil.
Herakleitos vaatles maailma kui loomis- ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor)). 32. Üks ainuke tarkus tahab ja ei taha, et ta on kutsutud Zeusi nimega. 41. Üks on tarkus: jõuda mõistmisele, kuidas kõik [asjad] on kõige läbi juhitud. 108. Ükski õpetus [logos], mida ma kuulnud olen, ei ole selle mõistmisele jõudnud, et tarkus on midagi kõigest erinevat. Eetika, poliitika ning muu: 43. Ohjeldamatus [hybris] kustutatagu kiiremini kui tulekahju. Hybris ülbus. 104. Milline on nende mõistus või arusaamine? Rahvalaulikuid nad usuvad ja oma õpetajaks peavad hulka, teadmata, et "enamus on halb, kuid vähemus hea". Logos kuulub kosmosele, kui inimene suutis logost või kosmost tabada, võis ta arusaamisele (mõistmisele) jõuda (inimene mõistab kosmost logose kaudu). Paljuteadmine ei tähenda tarkust, TARKUS tähendab tunnistada, et probleemid on põhimõtteliselt lahendamatud
Emotsionaalsus ja elavaloomulisis võivad anda sihipärasele tegutsemisele energeetilist tuge, ent kahjustada lõbujannuga liitudes oluliselt töökust ja kohusetunnet. Karakterijoonte vahel valitse nii harmoonia kui vastanlikkus. Harmooniline on inimene, kelles “sugulaslikud jooned”- näiteks osavütlikkus, enesevalitsemine, abivalmidus- moodustavad loogilise terviku. Mõnes inimesem on koos äsketism ja liigsöömine; ohjeldamatus jar angus. Karakteri loetavust hõlbustab asjaolu, et ühe silmahakkava joone olemasolu lubab suure tõenaosusega oletada teiste sellele lähedaste omaduste esinemist. Isiksuse tüpoloogiaid Igapäevaelus räägitakse näitekst tuned ja mõistuseinimestest, unistajaist ja teoinimestest. Kolm tüüpi inimesi: 1. Sensitiivseil ehk kaemus- ja tundeinimestel on kom alaliiki: a. need, kellel on vähe tahet ja vähe mõistust- impulsiivsed, pidurdamatud ehk anakiitsed isikud. b
on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast. Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost: 23 Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli, sest keegi on solvanud Carmenit tema elukommete pärast ja Carmen tasub ohjeldamatus vihas, lôikab tubakalôikamise noaga haava solvaja näkku. Carmen vôetakse vahi alla. Joze peab teda saatma, Carmeni naiselik sarm ja kaval edevus panevad Joze katsumuse ette, ta unustab end korraks ja Carmen ongi pôgenenud. Nüüd saab Joze karistada, ta pannakse vangi. Aga Carmen ei ole unustanud seda heategu ning toob Jozele pakikese, kus on leiva sisse peidetud viil ja kuldraha. Joze kannab oma karistuse ja asub uuesti teenistusse.
II liber, br m raamat mare, is n meri lber, rum m lapsed mter, tris f ema lber, v, tum, re vabastama mteria, ae f aine, ollus; tooraine, liberts, tis f vabadus ehitusmaterjal; teema, materjal libd, dinis f kihk, iha, himu mtrus, a, um küps, valminud; licentia, ae f vabadus, voli, luba; täiskasvanud ohjeldamatus, taltsutamatus maxim kõige enam, eriti, iseäranis, väga licet, cuit (citum est), re impers. on lubatud, maximus, a, um superl. sõnast magnus võib, tohib medius, a, um keskmine; vahepealne; lingua, ae f keel keskpärane littera, ae f (kirja)täht, täht melior, melius comp. sõnast bonus litterae, rum f kiri; kirjandus; teadus memin, meminisse v. defect. mäletama;
kauaks. Õnne hakkab rõhuma ta enda raskus, kui teda mõõdukaks ei muudeta. Kes üürikesi hüvesid usaldab, näeb end peagi hüljatuna, kui aga mitte, siis satub ta armetusse olukorda. Vähesed on suutnud õnnest rahulikult loobuda. Ülejäänud kukuvad siruli koos hüvedega, mille hulgast nad välja paistsid, ja neid rõhub seesama, mis neid esile tõstis. (19) Seepärast rakendatagu mõistlikkust, mis neid hüvesid sunnib kasutama kasinal määral, sest ohjeldamatus raiskab oma vara ära tormilise rutuga. Mõõdutu pole kunagi kestev, kui piirav mõistus teda ei ohjelda. Seda tõendavad sulle paljud linnad, kelle võim lõppes keset külluslikku õitsengut; vooruse läbi sünnitatu hukutas mõõdutus. Sääraste juhtude vastu peame end kindlustama. Kuid ükski müür pole saatuse jaoks vallutamatu, seepärast kindlustugem seesmiselt. Kui see osa on kindel, siis saab inimene hoope anda, kuid mitte vallutada.
põhihoiakult tolerantne erinevate usundite suhtes. Usund aga pidi vastama teatud kriteeriumidele, peamiselt oli neid kaks. Usundid jagati kahte hulka: lubatud ja keelatud religioonid. Lubatud olid need, mis tunnistasid Rooma religiooni, ei tohtinud rikkuda avalikku korda ning vastuollu minna moraalsete kommetega. Esimene tõsine kokkupõrge religioonide vahel toimub aastal 186eKr. See religioon oli Dionysose kultus, selle võtsid roomlased üle kreeklastelt, sellele kultusele oli iseloomulik ohjeldamatus, staatilisus, sellele olid iseloomulikud metsikud karjadega liikuvad naised, kes olid nagu hullumeelsed ja agressiivsed, ise nad uskusid et nad on Dionysosest täidetud ning viivad ellu seda mida Dionysos käsib. Rooma andis lõpuks välja seaduse see kultus ära keelata, kultuse liikmed pandi kas vangi, saadeti riigist välja ja mõned isegi mõisteti surma. Läks aega mööda ja riik sai aru et seda kultust ei saa likvideerida, see kultus siis
.. teie stiil... Inimesed ei ole sellega harjunud. BELINSKI: Aga mida ma saaksin teha? Kui üks raamat mind haarab, siis ta mitte lihtsalt ei puuduta, vaid rabab jäägitult. Ma pean oma mõtetel sarvist haarama, enne kui ma nad ära kaotan, ja mõnikord neid kirjutamise ajal muutma, kõik läheb sisse, stiili jaoks ei jää aega, see on ime, mis toimub, kui mul on oluline sõnum. Kaos, ohjeldamatus ja ei mingit halastust... TSAADAJEV: Jah... huvitav moment. (minekuks valmistudes, kõheldes) Ma tunnen juhtumisi Puskinit. Kui teil selle vastu midagi ei ole, siis ma annan talle edasi teie head soovid. BELINSKI: Et ta kosuks. Oh, hammusta endale keelde, Belinski! Jah... öelge Puskinile, et ma... imetlen 70 teda
sest ei lase neil ära kasutada soodsaid juhtumeid, mis võimaldaksid neil õppida normaalseks sotsiaalseks kohandumiseks vajalikke baasoskusi. Isekus Isekus, kõrkus on pahe, millest ükski inimene pole vaba, mida igaüks jälestab teiste juures ja mida vaevalt keegi peale kristlaste endale süüks paneb, kirjutab Clive Lewis (1992): Pahe, millest ma räägin, on uhkus ehk eneseupitamine, sellele vastanduv voorus kristlikus moraalis on alandlikkus. Ohjeldamatus, viha, joomarlus, ahnus jms on uhkusega võrreldes köömes. Uhkuse tõttu sai Luciferist kurat. Uhkus viib kõikide teiste pahedeni: see on täielikult jumalavastane hoiak inimese vaimus. Isekus ei tunne rõõmu millegi omamisest, vaid ainult sellest, kui tal on midagi rohkem kui teistel. Kõrgiks teeb meid võrdlus, nauding olla teistest üle. Ta on oma põhiolemuselt võistlev ja võrdlev, seetõttu areneb ta pidevalt edasi ja tähendab alati vaenulikkust; ta on vaen ise.
annaabi.ee 
