oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk tuntud kaupmeeste kaudu. Haudadest on leitud ka pronks-hõbe-ristikesi. Skandinaavia kirjalikest allikatest on teada, et 11-12 saj on määratud Eesti aladele piiskoppe.1070 on piiskoppiks määratud Hiltinus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, üks osa laiemast ristisõdade protsessist. Klassikalised ristisõjad toimusid
arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud mõõtmisviisid, inimese subjektiivse hinnangu mõju, kõikide teguritega ei ole võimalik arvestada, eksimine infotöötlusel tänu subjektiivsusele Suhtumine lastesse läbi aegade: Lapsepõlv ja laps on sotsiaalne mitte bioloogiline konstrukt. Ürgühiskonnas oli meestel eelis, kuna tänu suuremale füüsilisele tugevusele oli ellujäämine hõlpsam. Lapsi ohevrdati (neid hinnati kõrgelt), et tuua kasu kogukonnale. Läbi aegade on olnud lastel eriline tähtus ühiskonnas. Antiikajal hakati sündimust reguleerima tänu humanistliku mõtteviisi kasvule ja resursside puudusele. Ristiusu tulekuga tehti seadused, mis keelustasid laste tapmise. Üldjuhul keskajal ei peetud matuseid alla 7a lastele, sest nad ei olnud töövõimelised. Keskajal kujutati lapsi kui täiskasvanuid (rõivad jms).
annaabi.ee 
