Odavise
ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba
enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega.
Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud.
Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric
Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased
algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes
Kivistö 53,09m.
Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati
leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid
rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla
väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske ajal heaks toeks. Sellise
nippiga hakkasid tulemuselt väga kiirelt 60m lähenema. Põhjuse jälile
saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid
tulemused.
Tänapäeva odaviske reeglid on järgmised