ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste
Heitealad Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg. Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega
Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist
pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid