HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja International Astronomical Unioni (IAU) poolt. Kuud.. Haumeal on kaks kuud: Hi'iaka ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool. Haumea oma kuudega.. Ovaalne kuju.. Arvatakse, et oma ovaalse kuju on Haumea
Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased laigud.Tädi Leeni räägib aga sellest kahtlasest juhtumist külapeal ja nüüd liiguvad jutud üle terve küla.Tegevus muutub veel imelikumaks kui rahvas näeb suure peaga poissi askeldamas alevi vahel. Kuid see olukord lõppeb naljakalt kui observatooriumist saabub kiri, kus teadlane selgitab lastele, et tumedad laigud fotol pole tegelikult ültse mitte ufod, vaid hoopis päikselaigud, mis ikka tekivad kui vastu valgust pildistada. Tegelased:Riho Peeter Jürnas Kaur Meelik Kärt
TALLINNA 21:KOOL 4c klass Marta Juhanson PLANEET PLUUTO uurimistöö Tallinn 2015 Avastamine Pluuto on meie päikesesüsteemi kaugeim ja väikseim planeet. “Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et Pluuto ei olegi planeet, vaid hoopis asteroid. Omadused Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel.
Pluuto Pluuto avastati 1930.aastal ning seda kogemata. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowelli observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5.
Sedasi saab määrata kas täht, asteroid tuleb meie poole või eemaldub meist. Taevakeha kauguse määramine parallaksi kaudu: Parallaks on vaatesihiline nurk- vaatlejast objektini. Mida lähemal on objekt seda suurem on parallaksi väärtus. Mida lähemal on objekt seda suurem on parallaksi väärtus. Vaatlus tehakse tavaliselt Maa pealt, võtes aluseks Maa raadiuse- 6378 km. Siis tehakse vaatlusi korraga kahest observatooriumist nii, et nende vahekaugus oleks raadius R. Teisel juhul võetakse vaatluseks Maa orbiidi läbimõõt ja selle raadius, siis tehakse sellest observatooriumist mõõtmisi iga poole aasta tagant. Maa- raadius ongi Maa keskmine kaugus Päikesest.
kirjeldas Ivar Murdmaa, kellest sai esimene Nõukogude Antarktika ekspeditsioonis töötanud ja Antarktisele jala asetanud eestlane (4. dets. 1957). Aastatel 196373 talvitas Novolazarevskaja jaamas kolm korda Anatoli Norman, tehes seismoloogilisi vaatlusi. Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje.
· Romaani esmatrükk: Ilmus 1898.a Inglismaal Kirjutamise aeg: 1890ndad · Antud raamat: Ilmus 2005.a Kirjastus Varrak · H. G. Wells'i loomingus on raamat üks tähelepanuväärsemaid. Raamatu põhjal on tehtud ka mitmeid filme. Sisu · Sündmuskoht: Victoriaaegne Inglismaa · Pealtegelased: Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad, mis olid hiigelsuured kolmjalad. Neist tulistati kuumuskiiri, millega tapeti inimesi.
enne Teist maailmasõda. 1950. aastate alguses tuldi selle mõtte juurde tagasi. Nüüd olenes iga ettevõtmise edu Moskva suhtumisest. Märkimisväärne ja tuleviku suhtes oluline üritus oli Tartus peetud Astroveti väljasõiduistung 1953. aastal. Ühtlasi peeti väike teaduskonverents ja sellel näitas hilisem Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige Grigori Kuzmin Moskva teadlastele, eriti professor Pavel Parenagole, et provintsis võivad ka tublid teadlased kasvada. Kuna observatooriumist jäi külalistele hea mulje, siis kulgesid ka rahastamise asjad soodsalt ja kohapeal sai järgmiseks ülesandeks uue observatooriumi asukoha valimine. Selleks sõitsid juba meie hulgast lahkunud ja mõned veel elavad (akadeemik Jaan Einasto) astronoomid jalgratastel ja muude liiklusvahendite abiga läbi Tartu ümbruse potentsiaalselt sobivad paigad. Observatooriumi asukohaks sobib kõige paremini lage piisavalt suur küngas, kus nähtavus pole piiratud
pilvepiirist, see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka ühest maapealsest observatooriumist pildistada. JUPITERI VAATLEMINE Jupiter on suurim planeet ja ta asub hiidplaneetidest meile kõige lähemal. Seetõttu on ta tähistaevas hästi nähtav. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega
astronoomilisteks vaatlusteks suurepärane koht. Seejärel veeti kuue mehe ja kahe hobusega mäetippu 33 cm peegliga Harvardi ülikooli teleskoop, mis kaalus üle pooleteise tonni. Teleskoop eemaldati 1891. aastal. 25. juunil 1903 käis mäe otsas George Ellery Hale, kes sattus vaatlustingimustest vaimustusse ja otsustas mäe tippu observatooriumi rajada. Aastal 1904 paigaldas Hale Mount Wilsonile, Wisconsinist, Yerkesi observatooriumist toodud Snow' päikeseteleskoobi. Sama aasta 13. juunil sõlmis Hale, Mount Wilson Toll Road Companyga 99-aastase rendilepingu 40 aakri suuruse maatüki kasutamiseks. Aastal 1908 võeti kasutusele 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917. aastal 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop, mis oli järgneva 30 aasta jooksul maailma suurim teleskoop. Aastal 1919 asus Mount Wilsoni observatooriumis tööle Edwin Hubble, kes töötas seal kogu ülejäänud elu.
Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont, Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor. Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist. Koos Tuvikesega sai mais 2011 omanimelise asteroidi ka kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna. Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Rohuneeme külas) Eesti astronoom. Ta on töötanud Tartu Observatooriumis (endiste nimedega TA Füüsika ja Astronoomia
Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani. Tema haridustee jätkus Tbilsi vaimulikus seminaris, kust ta 1899. aastal välja visati. Väljaviskamise põhjuseid on mitmeid, ühe versiooni kohaselt heideti ta välja poliitilise tegevuse pärast, teise versiooni kohaselt eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Stalini elu jätkus töötades Tbilsi Füüsika Observatooriumis kuni 1901. aastani. Lahkudes observatooriumist sai alguse Stalini salajane tegutsemine ja mitmed varjunimed nagu Koba, David ja Stalin. 1902. a. aprillis vahistati Stalin, kes kandis salanime Koba, Batumis streikide õhutamise eest ja saadeti kolmeks aastaks Siberisse asumisele. Seal Jossifile ei meeldinud ning kuue nädala pärast naasis ta Batumisse ning sealt edasi Bakuusse. 1906. aasta juunis abiellus Stalin grusiinlanna Jekaterina Svanidzega. Laulatuse viis läbi Stalini kunagine
asümptootiliselt sõltumatu algolekust. Järelikult on totaalne kontuuriintegraal unitaarne ja mustade aukude moodustumisel ning aurustumisel informatsioon ei kao. Viis, kuidas info välja pääseb, näib olevat, et tõeline sündmuste horisont ei moodustu kunagi, moodustub ainult näiv horisont." See avaldus ei teinud aga kuulajaid palju targemaks. Tõestus musta augu olemasolust 4. jaanuaril 2010 avaldas NASA andmed, et uued tulemused NASA Chandra röntgenkiirguse observatooriumist ja Magellani teleskoopidelt näitavad, et tihe tähe jäänus tiriti tükkideks musta augu poolt, mis on 1000 korda massiivsem, kui Päike. Kui seda kinnitatakse, siis antud avastus oleks tähtis tõend musta augu olemasolust ja tähistaks esimest korda, kui inimestel on õnnestunud täheldada musta auku, mis rebib tähe tükkideks. 8 Kokkuvõte
Atlandi saartel (see on suuruselt kolmas vulkaan maailmas peale Mauna Loa ja Mauna Kea mis asuvad Hawaiil ). See on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 1909. alates Vulkaan ja selle ümbrus moodustavad Teide rahvusliku Pargi. ( Parque Nacional del Teide hispaania keeles). Pargi ala on 18.900 hektarit ja sai 29. juunil 2007 UNESCO poolt nimeks Maailma Pärandi Paik. 2007. aasta lõpust on see ka üks kaheteistkümnest aardest Hispaanias . Poolel teel mäkke on teleskoobid Teide Observatooriumist. Territoriaalselt kuulub ta, enamjaolt, La Orotava linnavalitsusele, aga ka Icod de los Vinos'ele , Los Realejos'ele , GUÍA ISORA'le ja veel kümnele. Teide on kõige suurema külastatavusega rahvuspark Kanaari saartel ja Hispaanias, kus käib ISTAC'i andmetel kokku 2,8 miljonit külastajat. 2004. Aasta andmete järgi, 3,5 miljoni külastajaga aastas, saab see vulkaaniline piirkond palju välismaalastest külalisi, jäädks teiseks ainult Mount Fujile Jaapanis. Aastal 2010, sai Teide kõige
ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist, see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb veel umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. MAGNETOSFÄÄR Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, 20 korda tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub
Päikesesse kukkuda. Planeet pöörleb ümber Päikese nn ,,küliliasendis", tema pöörlemistelg on väga kaldu. Arvatakse, et miljoneid aastaid tagasi põrkas Uraan kokku mingi teise planeediga. Kui Uraan on parajasti maale lähedal, võib teda näha palja silmaga, ehkki paistab väga nõrgana ja teda peab oskama otsida. Erinevalt tähtedest ta ei vilgu. Ka Uraanil on rõngad, mis koosnevad tolmust. Sisemine rõngas on välimisest heledam ja avastati nad Maalt (lennuk-observatooriumist) 1977. aastal. Praeguseks on Uraani ümber avastatud 27 kuud ja pole võimatu, et neid avastatakse veel. Viis suuremat peaksid koosnema veejääst ja kividest. Koheva lume ja jääga kaetud Mirandal on avastatud põnevaid, ainulaadseid pinnamoodustisi. Arvatakse, et teda on tabanud komeet. Ariel ja Umbriel on tumedad ja kaetud kraatritega, Titanial on pikad sügavad orud. Oberonist teatakse kõige vähem. 5 2.4.Neptuun.
Sealt jääb lähima kuuni, Amaltheiani, veel umbes samapalju maad. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest, mistõttu 4 pindheledus on seal üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Eks seetõttu olnudki neid Maalt väga raske avastada. Üsna varsti õnnestus Jupiteri rõngaid pildistada ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4
see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb veel umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist seespool kaaslased tekkida ei saa. 2 JUPITERI SÜSTEEM Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala
km/s . Pluuto on planeet, mis on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. "Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto."Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid
Ehkki observatooriumid ja kosmoseagentuurid jälgivad enamikku Maa poole tuhisevaid komeete ja asteroide, väidavad mõned astronoomid, et paljusid potentsiaalselt ohtlikke asteroide me ei näe. ,,Tumedad komeedid kujutavad endast märkimisväärset, kuid suuremalt jaolt nähtamatut ohtu," ütleb Cardiffi ülikooli astrobioloog Bill Napier. Koos David Asheriga Põhja-Iirimaal asuvast Armagh' observatooriumist hoiab ta, et paljusid komeete pole võimalik õigeaegselt avastada, vahendab NewScientist. Teadlaste hinnangul leidub meie galaktikas ligi 3000 komeeti, kuid ainult 25 neist on praeguseks tuvastatud. ,,Tumedaks" muutub komeet siis, kui vesi tema pinnalt aurustub. Vee puudumise tõttu peegeldab taevakeha tagasi vähem valgust, ja see teebki tema avastamise keerulisemaks. Astronoomid on korduvalt avastanud komeete kõigest mõni päev enne seda, kui need on Maast möödunud
Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. PLUUTO Pluuto on planeet, mis on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. "Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto." Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see
Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. PLUUTO Pluuto on planeet, mis on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. "Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto." Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil
inimtegevusel mingi arvestatav osa, jaatavalt. Ain Kallis pakkus, et inimtegevus mõjutab kliimasoojenemist ~20%. Mõlemad teadlased olid ka ühel arvamusel, et inimtegevuse süü ei ole nii suur kui seda hetkel näidata soovitakse. Nende arvates on seda juttu liialt tõsiselt võtma hakatud. Mõlemale, nii Ain Kallisele kui ka Külli Loodlale tunduvad kõige objektiivsemad TÜ klimatoloogi Jaak Jaaguse seisukohad kliima valdkonnas. Ain Kallis märkis ära ka Tartu Observatooriumist Olavi Kärneri, kelle seisukohti ka kõige enam hindab. Koostöö Eesti klimatoloogide vahel toimub ühiste uurimuste najal, kus kõikide uurimustulemusi võetakse arvesse ja nendest koostatakse üks tervik. Eesti klimatoloogide koostöö välisteadlastega toimub konverentsidel, kus arutatakse erinevaid kliimaprobleeme ja uuritakse kliima muutumist. Tihedamalt toimub eestlaste koostöö Soome ja Sveitsi klimatoloogidega. Kliima muutustest saab rääkida alles pikkade aegridade puhul
· paokiirus: 25 km/s (2, 2 Maa paokiirust) (Allikad 4, 5, 8, 10) 4.5. Pluuto Pluuto on planeet, mis on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Pluuto avastati 1930. aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. (Allikad 4, 5, 8, 10) Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil
eri kõ rgustel osooni hulka ja lähetavad andmed väikese raadiosaatja abil vastuvõtjale"(Kyrö, 1993, lk 2). Sellise tehnika kasutamise tulemusel saadakse lisaks osooni koguhulgale teada ka osooni jagunemise vertikaalprofiil. Sellist tehnikat nimetatakse loodimistehnikaks ning kasutatakse osoonikihi lokaalsetel uuringutel. Vastupidiselt spektrofotomeetriale saab seda tehnikat kasutada ainult lühiajaliselt. E.Kyrö(1993) andmeil saadetakse Soome põhjaosas asuvast Sodankylä Meteoroloogia Observatooriumist (koordinaatidega 67 kraadi põhjalaiust ja 26 kraadi idapikkust) selline sond õhku 1-2 korda nädalas. Ta tõuseb 30-35 km kõrgusele ning on aktiivne vaid 90 kuni 100 minutit. Stratosfä&a uml;ris aga madalate temperatuuride tõttu õhupallide kestad rebenevad. Sodankylä kohal on temperatuur talvel stratosfääris isegi kuni -80 kraadi. Selliste temperatuuride juures muutuvad kummi ja õhuke plastmass, millest pallide kestad on valmistatud rabedaks.
annaabi.ee 
