Juuli lõpul organiseeris Rebane Loobu metsavaheteel Punaarmee kolonnile eduka varitsuse. Omakaitses ja Saksa sõjaväes Peale Virumaa vallutamist sakslaste poolt 1941.a suve lõpuks, sai Alfons Rebane 11. augustil kohapeal formeeritava Virumaa Omakaitse ülemaks. Juba 1. septebril astus ta aga Saksa Armee teenistusse. Ta määrati Rakveres formeeritava Sicherungsgruppe 184 15. kompanii ülemaks. Ilmselt omistati talle ka Saksa auaste Oberleutnant. Talveks viidi kompanii Gatshina´sse, kus teostati väljaõpet. Seejärel oli suusakompaniiks saanud kompanii võitluses partisanidega eri teenistuskohtades Põhjarinde tagalas. Pepino´s või Kertsevo´s oli üksusel partisanidega ka suuremaid kokkupõrkeid. 01.01.1942 ülendati Rebane Hauptmanniks. Talvel suunati Rebane oma kompaniiga aga Volhovi rindele venelaste rünnakut riivistama, mis ka õnnestus
Autasud Ritterkreutz des eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist) 1939 Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist) 1939 Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist) Infanterie-Sturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk) Auastmed Portupei-aspirant - 21.07.1934 Lipnik - 05.10.1936 Nooremleitnant - 24.02.1938 Oberleutnant - 09.08.1942 Hauptmann / SS-Hauptsturmführer - 1942 SS-Sturmbannführer - 30.01.1944 SS-Obersturmbannführer - 1.08.1944 Mis on Raudristi Rüütlirist? Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajaperrioodil.
aukraadid): Reichsführer-SS (Generalfeldmarschall), Oberstgruppenführer (Generaloberst), 8 Obergruppenführer (General), Gruppenführer (Generalleutnant), Brigadeführer (General- major), Oberführer (Oberst), Standartenführer (Oberst), Obersturmbannführer (Oberst- leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer (Oberleutnant), Untersturmführer (Leutnant). Saksa relvajõudude Wehrmachti (e.k. kaitsejõud) koosseisus olid armee (Heer), sõjalaevastik (Kriegsmarine) ja lennuvägi (Luftwaffe), sõja ajal ka Waffen-SSi ja SA üksused. Wehrmachti ülemjuhataja oli peale Hindenburgi surma 1934 Hitler. Kuni 1938. aastani oli kõrgeim ülemjuhatus kaitseministri von Blombergi käes, tolle errumineku järel nimetati kaitsejõudude juhatajaks Wilhelm Keitel. Kõrgeima ülemjuhatuse staabiülemaks sai Alfred Jodl (1890- 1946)
annaabi.ee 
