SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia
H2O2 eritatakse rakkude kapslitesse ja neutraalses või veidi aluselises kk-s võib toimuda Fe ja Mn keemiline oksüdatsioon H2O2-ga. 4) Anaeroobsete fototroofsete bakterite vahendusel 5) Raua ja mangaani oksüdatsioon kemolitoautotroofsete bakterite vahendusel. Gallionella ja Marinibacter kemolitoautotroofsed rauabakterid. Nad armastavad neutraalset pH-d, siis elavad aeroobse ja anaeroobse kk piiril. Gallionella oakujuline rakk, nõgusal küljel lintjas limasaba. Sabasse ladestuvad raua oksüdetsiooniproduktid. Looduses esineb Gallionella mageveekogudes aeroobse ja anaeroobse tsooni piiril. Saab energiat nii väävliühendite kui ka raua oksüdatsioonist. Kui teda kasvatada söötmes kus on H2S, siis puudub tal lintjas saba. Kui aga lisada rauda, siis hakatakse mõne minuti pärast saba eritama. Ta on mikroaerofiil. Marinibacter on obligaatne kemolitoautotroof, mikroaerofiil
seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit
seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit
annaabi.ee 
