SÔnu seletav sÔnaraamat

OtsustusvÔimetu - on teovÔimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mÔju all, joobes) ei ole vÔimeline Ôigesti hindama, kuidas tehing mÔjutab tema huve.
Omanike pĂ€devused – omaniku pĂ€devus hĂ”lmab pĂ”hikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vĂ€hendamist, nĂ”ukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli mÀÀramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevĂ”tte ĂŒhinemise, jagunemise, ĂŒmberkujundamise ja/vĂ”i lĂ”petamise otsustamist.
Ostjaid on palju, keegi ei saa ĂŒksi hindu mĂ”jutada, turg on avatud, hind vĂ”ib mĂ”lemas suunas muutuda piiranguteta 4.2. Esmases turutasakaaluanalĂŒĂŒsis eeldatakse Muutumatutena pĂŒsivad kĂ”ik teised tegurid peale hinna – teiste hĂŒviste ja tootmistegurite hinnad, majapidamiste sissetulekud, ettevĂ”tete ressursid, kasulikkusfunktsioonid, tootmisfunktsioonid. 4.3. Turutasakaalu leidmine konkurentsi korral Tarbitav ja pakutav kogus sĂ”ltub hinnast ceteris paribus q(D)=q(D) (p) ja q(S)=q(S) (p)

O tagajĂ€rg – ÄS § 3011 lg 1 p 1 jĂ€rgi tĂŒhine (otsus, mis rikub aktsiaseltsi vĂ”lausaldajate kaitseks vĂ”i muu avaliku huvi tĂ”ttu kehtestatud seaduse sĂ€tet, on tĂŒhine) o § 283 lg 2 p 2 nĂ”ue 1/10 tuleneb direktiivist o miks on tĂŒhine? – ÄS § 283 lg 1 on konkreetne pĂ”himĂ”te, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) – lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust – see erandolukord peab olema vĂ€ga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing
O töö - ja puhkeaja tingimused; o töölepingu peatumise, muutmise ja lĂ”petamise tingimused, pideva tööstaaĆŸi arvutamise eeskirjad tööandja juures; o töötajate koondamise tingimused, korra ja tagatised koondamise puhul; o töötervishoiu ja tööohutuse tingimused; o kutse-, tĂ€iendus-ja ĂŒmberĂ”ppe tingimused ja abi töötutele; o tagatised ja hĂŒvitised, mida pooled peavad vajalikuks; o kollektiivlepingu tĂ€itmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra;
Omandireservatsiooniga mĂŒĂŒk - Kui vallasasja mĂŒĂŒgi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jÀÀb asja omand mĂŒĂŒjale, eeldatakse, et omand lĂ€heb ostjale ĂŒle ostuhinna tĂ€ieliku tasumisega TagasiostuĂ”igusega mĂŒĂŒk - Lepingupooled vĂ”ivad mĂŒĂŒgilepinguga vĂ”i hiljem kokku leppida, et mĂŒĂŒjal on asja tagasiostuĂ”igus (tagasiostuĂ”igusega mĂŒĂŒgileping). TagasiostuĂ”igusega mĂŒĂŒgilepingu puhul loetakse asi mĂŒĂŒja poolt tagasi ostetuks mĂŒĂŒja poolt avalduse tegemisega ostjale.

Omaniku Ă”igused - koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja kĂ€sutada, kui ta sellega ei vĂ€henda koormatud kinnisasja vÀÀrtust ega kahjusta hĂŒpoteegipidaja Ă”igusi muul viisil, vĂ€lja arvatud juhul, kui see toimub korrapĂ€rase majandamise tulemusena (siiski kaotab kĂ€sutusĂ”iguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumĂ€rke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine Ă”igusest hĂŒpoteegiga koormatud kinnisasja vÔÔrandada vĂ”i tĂ€iendavalt koormata on kehtetu.
Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), osa on jagatav (ÄS § 152). ‱ Osadel vĂ”ib olla erinev nimivÀÀrtus (ÄS § 148 lg 3). ‱ Osad vĂ”ib registreerida EVK-s osanike otsusel (ÄS § 148 lg 7, ÄS § 182 lg 3). ‱ Osanike nimekirja peab osaĂŒhingu juhatus (ÄS § 182 lg 1), va kui osad on registreeritud EVK-s (ÄS § 182 lg 3). ‱ Osa vÔÔrandamisel kolmandale isikule on teistel osanike ostueesĂ”igus (ÄS § 149 lg 2) – seadusest tulenev ostueesĂ”igus.
O keda on karistatud kuriteo toime paneku eest o kes on lĂ€hisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, Ă”ed, lapsed) vĂ”i hĂ”imluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, Ă”ed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku vĂ”i vahetu ĂŒlemusega o kes on eeluurimise vĂ”i kohtu all sĂŒĂŒdistatuna kuriteos o kellel on kohtuotsusega Ă€ra vĂ”etud teataval ametikohal töötamise vĂ”i teataval tegevusalal tegutsemise Ă”igus ‱ isik keeldub ametivande andmisest.

Okt – 3 kuud lĂ€heb arvesse: 3 000.-). Puhkus 28 kp. KalendripĂ€evi Kuu Töötasu 24 (5p haigusp) mĂ€rts 6 800.- 452 000.- : 171 = 264,33 p 27 veebruar7 100.- 264,33 x 28 = 7 401.25 30 jaanuar 6 900.- 29 detsember 7 300.- + 1 000.- (preemia) 30 nov 7 100.- + 1 000.- 31 okt 7 000.- + 1 000.- 171 452 000.- 4. Isik asus tööle 20.04. ja 20.10 lĂ”petati tema tĂ€htajaline TL. Puhkusekompensatsioon? 6 kuud ja 19 pĂ€eva = 7 kuud Puhkus 30 kalendripĂ€eva.
Organile - seadusandliku algatuse Ôigust omavad : a)valitsusel (Presitentaalse korra puhul on see Ôigus pirated) b) riigikoguliikmetel, komisjonil, fraktsioonil c) rahvas, st teatava arvu valimisÔiguslike kodanike allkirjadega seaduseelnÔu esitatakse parlamendile, et see seda arutaks d)presidential pÔhiseaduse muutmiseks 2) seaduseelnÔu parlamendis lugemise staadium - I lugemine- algataja tutvustab seaduseelnÔud ja pÔhjendab selle vajalikkust.
Osanikul on Ă”igus: 4.1.1. Saada osa puhaskasumist vĂ”rdeliselt tema osa nimivÀÀrtusega; 4.1.2. VĂ”tta osa osanike koosolekutest isiklikult vĂ”i esindaja kaudu; 4.1.3. Osaleda ĂŒhingu lĂ”petamisel allesjÀÀnud vara jaotamisel; 4.1.4. Saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega, kui juhatusel ei ole alust eeldada, et see vĂ”ib tekitada olulist kahju OÜ huvidele; 4.1.5. VĂ”rdsetel asjaoludel olla vĂ”rdselt koheldud.

Oli dekaan - toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra jĂ€rgi jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ĂŒhtlasi toomkooli direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne. Piiskopil oli ilmaliku valitsejana Ă”igus teha seadusi ja mÀÀrusi; teostada administratsiooni ja toimetada kĂ”iki valitsusakte; kohtumĂ”istmise Ă”igus.
Osanikud – vĂ”tavad vastu otsuseid osanike koosolekul (ÄS § 170) vĂ”i ilma koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173); ‱ NĂ”ukogu – kui (i) ette nĂ€htud pĂ”hikirjas vĂ”i (ii) kui osakapital ĂŒle 400 000 krooni ja osaĂŒhingu juhatuses vĂ€hem kui 3 liiget (ÄS § 189 lg 1). NĂ”ukogule kohaldub aktsiaseltsi nĂ”ukogu kohta sĂ€testatu (ÄS § 189 lg 2). NĂ”ukogul on jĂ€relevalvefunktsioon; ‱ Juhatus – esindab ja juhib osaĂŒhingut.
Otsustamis - kohustus, v.a juhtudel, mil ta on kaasatud kohtumenetlusse selle osalisena, nĂ€iteks eksperdina. Samas lasub teadlasel ĂŒldse ja sh Ă”igusteadlasel moraalsest aspektist pĂ”hjendamisvastutus. See tuleneb, nagu A.Aarnio mĂ€rgib, “...teadusele omastest reeglitest” (vt Aarnio, lk 145 – 146), see on ka eeti-line kohustus jĂ€rgida teadustegevuses ĂŒldhumanistlikke eesmĂ€rke ning ĂŒldist teadusuuringute objektiivsuse nĂ”uet.

OsaĂŒhing – Ă€riĂŒhing, mille kapital on osadeks jaotatud ja osanik ei vastuta osaĂŒhingu kohustuse eest (piiratud vastutusega). VĂ”rreldes tĂ€is- ja usaldusĂŒhinguga on osaĂŒhingu puhul kehtestatud rangemad nĂ”uded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele, arudandlusele ja miinimumkapitali nĂ”ue 40 000 EEK. 29.09.2010 Riigikogu vĂ”ttis vastu muudatuse, mille kohaselt osaĂŒhingut saab alates 1.01.2011 rajada ilma osakapitalita.
Ole majandus - vĂ”i kutsetegevuseks (nĂ€iteks turustab mittetulundusĂŒhing heategevuslikel eesmĂ€rkidel oma liikmete poolt toodetud meeneid). VÕS § 1064 lg 1 p 4 kohaldamisel on vaieldav kĂŒsimus, kas selle sĂ€tte alusel vabaneb tootja vastutusest ĂŒksnes siis, kui kohustuslikud nĂ”uded ei vĂ”imaldanud tal toodet ohutumalt toota vĂ”i saab tootja tugineda ka puudulikele, toote ohutust mittetagavatele kohustuslikele miinimumnĂ”uetele.
OmavalitsusĂŒksused avalik - Ă”iguslike juriidiliste isikutena - vt TsÜS § 6 lg 2 - 4). FinantsĂ”iguslik Ă”igussuhe, maksukohustus tekib riigiorgani ĂŒhepoolse tahteavaldusega, aga mitte kokkuleppe teel maksukohuslasega (residendiga). Samuti mÀÀrab finantsorgan reeglina ĂŒhepoolselt ilma lepinguteta nt omavalitsusĂŒksuste, aga ka riigiettevĂ”tete vĂ”i valitsusasutuste finantseerimise (viimastel aastatel on Eestis kujunenud demokraatlikuks 72

OtsusevĂ”imetus - ajutise iseloomuga hĂ€ire vĂ”i seisund, mille tĂ”ttu isik ei ole suuteline adekvaatselt hindama, kuidas ĂŒks vĂ”i teine 2. Avalik-Ă”iguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 2) toiming mĂ”jutab tema Ă”igusi ja huve.
Ordaal – pĂ”hiliseks ordaaliks oli veeproov (kui inimene suutis veest vĂ€lja tulla, siis oli ta sĂŒĂŒtu) 3.2. Koodeksi tekkelugu VĂ€line pilt: 2,25 m must dioriitsteel, mille ĂŒlemises on Marduki ees pĂ”lvitav Hammurabi.
Ofitsiaalne - jaguneb omakorda: 1) normatiivne (andja on pÀdev riigi- vÔi omavalitsusorgan, reeglina akti vÀljaandja). 2) kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistÔttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tÔlgendamiseks). Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - Ôigusnormi sisu selgitamine kirjalikult vÔi suuliselt, millel pole juriidilist tÀhendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase vÔi poliitiku kommentaar jne).

OstueesĂ”igus – on ĂŒks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesĂ”igus seatud, on Ă”igus kinnisasja mĂŒĂŒmisel asuda omandaja asemele - vĂ”ib seada teatud isiku vĂ”i teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks - vĂ”ib koormata kin.asja mĂ”ttelist osa, kui see on kaasomaniku osa - vĂ”ib tekkida seaduse vĂ”i tehingu alusel - ei ole ĂŒleantav - kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus
Omavalitsuse ĂŒksus on andnud ĂŒle riigi vĂ”i kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse asutatud vĂ”i nende osalusega eraĂ”iguslikele juriidilistele isikutele; 22) avalike ĂŒrituste kavad; 23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ĂŒlesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vĂ€hemalt kĂŒmme pĂ€eva enne muudatuste rakendamist; 24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvĂ”tuaegade
O era - ja avaliku Ôiguse allikas o On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks o I.1: Si in ius vocat, ito (kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu) o Rooma nr tÀhistab tahvlit, ja teine nr fragmenti(vÔivad erineda vÀljaannete kaupa, sp tuleb töösse mÀrkida, millisest vÀljaandest oled vÔtnud selle) Gaiuse institutiones o Ehk gaiuse institutsioonid o TÀhistatakse G. VÔi Gai. VÔi Gai. Inst.

OsaĂŒhing on Ă€riĂŒhing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaĂŒhingu kohustuse eest, osaĂŒhing aga vastutab oma kohustuse tĂ€itmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). VĂ”rreldes tĂ€is- ja usaldusĂŒhinguga, on osaĂŒhingu puhul kehtestatud rangemad nĂ”uded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinĂ”ue 2500 eurot.
Osakohustusega on tegemist siis, kui kohustatud isikud peavad tĂ€itma ainult nendele langeva osa, solidaarsuskohustusega on aga tegemist siis, kui kohustatud isikud peavad tĂ€itma terve osa (ja sealjuures pole oluline, kas kĂ”igi osa oli vĂ”rdne). Ühiskohustuse puhul ei saagi kohustatud isikud tĂ€ita kohustust muidu, kui ĂŒheskoos (nt kvarteti liikmed saavad esitada muusikapala ainult neljakesi).
O 6 - kuulise perioodi jooksul on tööleping vÔi teenistussuhe peatunud vÀhemalt terve kuu - need kuud jÀetakse perioodist vÀlja; o töötaja on töötanud vÀhem kui 6 kalendrikuud, kuid rohkem kui l kuu - vÔetakse arvesse kÔik töötatud terved kuud; o töötaja on töötanud vÀhem kui l kalendrikuu - vÔetakse arvesse kÔikidel selle kuu tööpÀevadel vÀljateenitud palk.

Oferdi saajal on Ă”igus ettepanekule mitte vastata ja ĂŒhepoolselt ei saa tahteavaldusele vĂ”i selle mittetegemisele anda Ă”iguslikku tĂ€hendust (lugeda nĂ€iteks vaikimine aktseptiks). Samas vaikimine vĂ”i tegevusetus loetakse nĂ”ustumuseks ĂŒksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast vĂ”i nende tegevus- vĂ”i kutsealal kehtivatest tavadest.
Osalemiskohustus – kaasabi osutamine) menetluste puhul; ïŹ kui isik on vĂ€heste teadmistega vĂ”i mingil objektiivsel pĂ”hjusel ei ole tal vĂ”imalik tĂ”endeid esitada (nt kinnipeetav). RKHK selgitas 23.10.2001 otsuses nr 3-3-1-49-01 (p 5), et kohtu aktiivsus tĂ”endite kogumisel peab sĂ”ltuma protsessiosalise oletatavast vĂ”imest vĂ€lja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tĂ”endeid.
Omandajal on kaudselt kohustus vĂ€lja uurida vĂ”imaluste piires, kas vÔÔrandaja on Ă”igustatud isik vĂ”i ei ole. See kohustus tuleneb sĂ€ttest, mille jĂ€rgi AÕS 95 lĂ”igete 1 kuni 1 primm 2 kohast omandamist ei toimu, kui asi on omanikult vĂ”i mitteomanikust otseselt valdajalt varastatud, kadunud vĂ”i muul viisil nimetatud isikute tahte vastaselt nende valdusest vĂ€lja lĂ€inud.

O tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; o ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus nĂ€eb ette selle eest vastutuse; o tegu on tahtlikuna kĂ€sitletav ka siis, kui sĂŒĂŒteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajĂ€rje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; o tahtlus on kavatsetus, otsene vĂ”i kaudne tahtlus; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
Obligatsiooni mĂ”iste on sarnane Eestis kehtiva VĂ”laĂ”igusseaduses (VÕS) sĂ€testatud vĂ”lasuhte mĂ”istega, mis sĂ€testab, et vĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isik ehk vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isik ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata (tĂ€ita kohustus) ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse
Objektiks on sisemised kohustused, mis lisaks kĂ€itumise ettekirjutusele nĂ”uavad kohustuse teadvustamist [ja inimese teatud motiveeritust kohustuse tĂ€itmiseks]. Inimese kalduvus Ă”igeks- peetavale kĂ€itumiseks pole kĂŒllaldane, et lugeda tema kĂ€itumist moraalseks, vajalik on ka Ă”ige motivatsioon. Sellega Kant loob deontoloogilise ehk kohustusel rajaneva eetika aluseid.

Omanikuna on kinnistusraamatusse kantud ĂŒks abikaasa, kantakse teine abikaasa ĂŒhisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ĂŒhise notariaalselt tĂ”estatud avalduse alusel ning kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ĂŒhise avalduse esitamisest, vĂ”ib teine abikaasa kohtu korras nĂ”uda enda ĂŒhisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.
Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jÀÀb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse tĂ€pse tĂ€itmise vastu oli Ă”igustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult vĂ”i raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei tĂ€ida kohustust tĂ€iendava tĂ€htaja jooksul
Omafinantseeringut on vĂ”imalik tagada ilma lisakohustusi vĂ”tmata, sealhulgas ĂŒlejÀÀnud investeeringute, vĂ€lja arvatud riigieelarvest vĂ”i avalik Ă”iguslikelt juriidilistelt isikutelt investeeringuteks saadava toetuse omafinantseering, mahtu vĂ€hendades, tegevuskulusid ĂŒletavate tegevustulude, eelarves kavandatud reservfondi vĂ”i hoiustel olevate vabade vahendite arvelt.

O Ă”igustoimingud e. Ă”iguspĂ€rased teod – peamine liik on 1) tehing (suunatud Ă”iguslike tagajĂ€rgede saavutamisele); 2) muud tehingud – teod, millega kaasneb Ă”iguslik tagajĂ€rg; NT teose avaldamine on Ă”iguspĂ€rane o Ă”igusvastased teod i. kahju tekitamine – a) lepinguline kahju b) lepinguvĂ€line ii. muud Ă”igusvastased teod ‱ sĂŒndmused – ei sĂ”ltu inimtahtest.
Opalek on lisaks mitte ainult nĂ€inud normi kahe pĂ”himĂ”tteliselt erineva sisustamise vĂ”imalusi, vaid ta on - kasutades kĂ”neaktiteooria seisukohti - pakkunud ka ratsionaalse vĂ”imaluse Õteaduses sellise dualismi ĂŒletamiseks. Normide mittelingvistiline kontseptsioon teeb vahet: a) normeerimisakti ja b) normi kui selle produkti ja c) normatiivse ĂŒtluse vahel.
O ettevaatamatus – kui kuriteo toimepannud isik nĂ€gi ette kahjulike tagajĂ€rgede saabumise vĂ”imaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vĂ€ltida (kuritegelik kergemeelsus) vĂ”i ei nĂ€inud ette tagajĂ€rgede saabumist, kuigi pidi ja vĂ”is ette nĂ€ha (kuritegelik hooletus). Õigusrikkumise eest vĂ”etakse isik vastutusele, kui selle rikkumise pĂ”hjustanud tegu oli sĂŒĂŒline.

Objektiivne tsiviilĂ”igus - tsiviilĂ”igusnormid, mis on sĂ€testatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaĂ”igusseaduses, pĂ€rimisseaduses ja vĂ”laĂ”igusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilĂ”igusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilĂ”igus-isiku Ă”iguslikult tagatud vĂ”imalus teatud viisil kĂ€ituda vĂ”i nĂ”uda teistelt vastavat kĂ€itumist.
Ohverdame 4 - 5 inimest, et 100 saaks elada? (sarnane terroristi piinamiskaasusele) Absoluutset tuuma saab arutada peamiselt ĂŒksnes seoses inimelu ja piinamisega (ehk inimvÀÀrikusega) – antud valdkonnas valitsev teooria (muudes valdkondades kasutatakse suhtelist teooriat: − Suhteline/relatiivne pĂ”hiĂ”iguse tuum Identne proportsionaalsuse pĂ”himĂ”tetega!
Omavaldusel on oluline tĂ€hendus teatud lepinguvĂ€liste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hĂ”ivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku vĂ”imu asja ĂŒle teise isiku korralduste kohaselt, nĂ€iteks kaubamaja mĂŒĂŒja mĂŒĂŒgil olevate kaupade jms suhtes.

Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: Peaassamblee, JulgeolekunÔukogu, Majandus- ja SotisaalnÔukogu, HooldusnÔukogu, Rahvusvaheline Kohus, Sekretariaat.
O furtum - vargus o Rapina- röövimine, vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vĂ€givallaga, hĂŒvitus neljakordne riisutud asja vÀÀrtus+infamia o VÔÔra vara Ă”igusevastane rikkumine vĂ”i hĂ€vitamine o VĂ€givald ja Ă€hvardus o Pettus o Kahju tekitamine kreeditorile o Actiones noxales- kahju on tekitanud vĂ”imualune isik vĂ”i vÔÔras loom.
Objektiivne Ă”igus – Ă”igusnormide kogu; Ă”igusnorm – riiklikult tagatud ĂŒldise iseloomuga kirjutatud kĂ€itumisreegel (3 olulist tunnust!); ĂŒks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne Ă”igus – riiklikult tagatud kĂ€itumisvĂ”imalus kas ise teatud viisil kĂ€ituda vĂ”i nĂ”uda vastavat kĂ€itumist teistelt isikutelt Edasi lĂ€heme objektiivse Ă”igusega.

OtsustusvÔimetu on teovÔimeline isik, kes ajutiselt(ravimite mÔju all, joobes), kes ei ole Ôiglaselt vÔimeline hindama,kuidas tehing mÔjutab oma huve.
Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes “vĂ”ib”, “on Ă”igustatud”, “tohib”. Vahel tekib segadus sellega, kas sĂ”naga “vĂ”ib” on mĂ€rgitud otsustusdiskretsiooni vĂ”i pĂ€devust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus vĂ”i vastav seaduse sĂ€te ise rÀÀgib selgesĂ”naliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusĂ”igus ehk Ă”igus teostada diskretsiooni.
O tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg vÔi ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele; o tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega vÔi saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lÔpetamisest.

Osce konverents – USA 5 uut pĂ”himĂ”tet: Vaadati, kuidas riigid kĂ€ituvad lisanĂ”uetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus jĂ€rgida demokraatia pĂ”himĂ”tteid? 2. respekteerida kĂ”iki piire 3. toetada demokraatiat ja Ă”iugsriigi pĂ”himĂ”tteid 4. kaitsta inimĂ”igusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta).
Ohtude kindlaksmÀÀramine – samm riskianalĂŒĂŒsis, milles kvalitatiivselt sedastatakse ohu eksisteerimine ja iseloomustatakse ohtu TööÔnnetus - töötaja tervisekahjustus vĂ”i surm, mis toimus tööandja antud tĂ¶Ă¶ĂŒlesannet tĂ€ites vĂ”i muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal vĂ”i muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
O miks on oluline? – kĂŒsimus tekib maksustamisel – kui antakse laenu (kui ettevĂ”tte pĂ”hitegevus ei ole laenuandmine), siis tahab maksuamet laenu andmise hetkel tulumaksu; vĂ”ib ka öelda, et tegemist on erisoodustusega – siis tuleb maksta ka veel sotsiaalmaksu aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nĂ”ude aktsionĂ€ri vastu

OtsustusvÔimetu on teovÔimeline isik, ke sajutiselt, nt joobes, ei ole vÔimeline Ôigetsi hindama, kuida tehing mÔjutab tema huve.
Osades riikides on vĂ€ljakujunendud tavad – standard, kus see piir on. Seda muidugi peab iga situatsiooni juures eraldi vaatama aga saab kuidagi tavaga piirata jne. On palju asju, mida ei saa kindlate sĂ”nadega vĂ”i numbritega paika panna, defineerida aga kui seda situatsiooni nĂ€hakse, siis teatakse kas see on nii vĂ”i pole.
Objektiivses tÀhenduses on tsiviilÔiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte vÔrdsuse pÔhimÔttel. TsiviilÔigus subjektiivses tÀhenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud Ôigus ise teatud viisil kÀituda vÔi nÔuda vastavat kÀitumist teiselt poolelt.

OtsimisĂ”igus – 1). Kui vallasasi on valdaja vĂ”imu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja Ă€ra viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse vĂ”etud; 2) Kinnisasja valdajal on Ă”igus nĂ”uda asja otsimisest ja Ă€raviimisest tekkinud kahju hĂŒvitamist.
Otsekohaldatavus ehk otsene Ôiguslik mÔju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kÔikidel siduvatel Ôigusnormidel.
Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks (TsÜS § 53 lg 1). Kinnisasja olulised osad TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega pĂŒsivalt ĂŒhendatud asjad (nt ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili) ning lg 4 kohaselt kinnisasjaga seotud asjaĂ”igused.

Otsene valdaja on tema ees vastutav. Kaudne valdus kestab ainult niikaua kuni otsene valdaja Ôigussuhet tunnustab.
Objektiivne asjaĂ”igus – Ă”igus, mis reguleerib asjadega seotud Ă”igussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja Ă”igused) kui ka nende muutumises (nt asja vÔÔrandamine vĂ”i hĂŒpoteegi ĂŒlekandmine). Subjektiivne asjaĂ”igus – Ă”iguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes.
O mtĂŒ – reguleerib MTÜ seadus ja tegemist on isikute vabatahtliku ĂŒhendusega, mille eesmĂ€rgiks vĂ”i pĂ”hitegevuseks ei vĂ”i olla majandustegevuse kaudu tulusaamine ( nt spordiĂŒhingud jne) o Sihtasutus – juriidiline isik, millel pole liikmeid jam is on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks.

Otsesed - kÔik dispositiivsed tunnused (mÀÀratletud Ôigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nÔutav kÀitumine vÔi sellest hoidumine reguleerimise objekti osas) on antud tÀielikult selles Ôigusnormis (selle Ôigusnormi dispositsioonis). Normitehnika aspektist peetakse seda parimaks viisiks.
Olulisemad tsĂŒs - s ja ÄS-s sĂ€testatud juhatuse liikme kohustustest lisaks ÄS § 306 lg 1 toodule on: hoolsuskohustus (TsÜS § 35); majanduslikult kĂ”ige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus (ÄS § 306 lg 2); lojaalsuskohustus (ÄS § 312; ÄS § 317 lg 8); konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 313).
Objektiivne tsiviilÔigus on tsiviilÔiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega vÔrdsuse pÔhimÔtet silmas pidades Subjektiivne tsiviilÔigus vÔimaldab isikul ise teatud viisil kÀituda vÔi nÔuda teiselt isikult vastavat (seaduslikku) kÀitumist.

Oman on ju kĂ”ige ulatuslikum Ă”iguslik vĂ”im asja ĂŒle. Kui aga kaks isikut ei vaidle mitte ainult asja valduse, vaid ka omandi ĂŒle, kaldub tĂ”endamise kaalukauss vallasasja puhul valdaja kasuks, sest eelduslikult on ta mitte vÔÔr-, vaid omavaldaja ja on omandanud koos valdusega ka omandi.
Osa nimivÀÀrtus on 1 euro tÀiskordne ehk komakohti ei ole. Osad vÔivad olla erineva nimivÀÀrtusega.
Osanikel on Ă”igus nĂ”uda juhatuselt protokolli vĂ”i selle osa Ă€rakirja pĂ€rast 7 pĂ€eva möödumist koosoleku lĂ”ppemisest (ÄS § 304 lg 3). Juhatuse, nĂ”ukogu vĂ”i osanike nĂ”udel, kelle osadega on esindatud vĂ€hemalt 1/10 osakapitalist, peab osanike protokoll olema notariaalselt tĂ”estatud.

Osanikul on Ă”igus esitada hagi kohtusse seaduse vĂ”i pĂ”hikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Oma nĂ”ude peab ta seejuures esitama 3 kuu jooksul otsuse vastuvĂ”tmisest (ÄS § 178). ÄS-s ei nĂ€hta ette osaniku Ă”igust vaidlustada osaĂŒhingu poolt tehtud tehinguid.
O jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, Ă”igusorganid) 12. Seadluse mĂ”iste (Presidendi poolt antav Ă”igusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea Ă”igusakt ja selle juriidiline jĂ”ud sĂ”ltub riigipea Ă”iguslikust seisundist, mis on kindlaks mÀÀratud pĂ”hiseaduses.
Osalusdemokraatia on demokraatia liik, kus esindusdemokraatias esineb otsese demokraatia elemente nĂ€iteks rahvahÀÀletuste nĂ€ol, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda ehk rahvas kaasatakse osalusprotsessi (kairi.wiseman.ee). 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL

O juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab Ă”iguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes, juriidilise tagajĂ€rje saavutamiseks ei piisa ĂŒhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude sĂŒsteem, nende kogum.
Otsene tahtlus – isik teab, et paneb toime sĂŒĂŒteo – tahab ja paneb selle toime 3) kaudne tahtlus – kui isik peab vĂ”imalikuks suuteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (kui nĂ€iteks rĂŒndan noaga, siis on tĂ”enĂ€oline, et inimene sureb – see ongi kaudse tahtlusega)
Ofert ehk pakkumus. Ofert on lepingu sĂ”lmimise ettepanek (siduv), mis on piisavalt mÀÀratletud ja vĂ€ljendab pakkuja tahet olla ettepaneku akseptimise korral sellega Ă”iguslikult seotud (VÕS §16 lg 1). Ofert peab olema sisuliselt kindlalt mÀÀratletud, et seda saaks akseptida.

Ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest pĂ”hiseaduslikust korrast eemalseisvasse jĂ€relevalveorganisse, millel on ajaloo vĂ€ltel vĂ€lja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul sĂ€ilitada prokuratuuri integreerimisel ĂŒlejÀÀnud ĂŒhiskondliku korraga.
O ostueesĂ”igus – kinnisasja vÔÔrandamisel on kellelgi Ă”igus asuda omandaja asemele o PandiĂ”igus – asja vĂ”ib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on Ă”igus asuda pandiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nĂ”uet ei ole koheselt tĂ€idetud.
Oluliseks erinevuseks on tĂ”lgendamise adressaat, sellest tulenevalt on tĂ”lgendamise alused ja ulatus erinevad. Seaduse tĂ”lgendamisel peetakse silmas ĂŒhiskonnaliikmeid ĂŒldiselt ning see ei sĂ”ltu tehinguosalistest eganende arusaamistest vĂ”i usaldusest seaduse teatud tĂ”lgenduse suhtes.

Otsesed – vĂ”etakse juriidiliste ja fĂŒĂŒsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, kinnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik tĂ€itja on sama isik ning maksukohustuse tĂ€itmisel maksumaksja vara vĂ€heneb.
Olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaÔigused, kui seaduses ei ole sÀtestatud teisiti, Asja mÔtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust vÀljendatakse murdosana asjast. MÔttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, kÀibes osalevadki nn mÔttelised osad.
Objektiivne koosseis - aktiivne tegu, vĂ”i tegevusetus 17. Õigussuhe on Ă”igusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ĂŒhiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste Ă”iguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.

Oferdi tunnused - Vt. VÕS §16 lg 3. VÕS § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sĂ”lmimise ettepanek, mis on piisavalt mÀÀratletud ja vĂ€ljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nĂ”ustumuse andmise korral sĂ”lmitava lepinguga Ă”iguslikult seotud.
OtsusevĂ”ime – isiku vĂ”ime Ă”igesti hinnata, kuidas tehing mĂ”jutab tema huve (vĂ”ib ajutiselt puududa) Vara ja kulutused Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate Ă”iguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti 79) Tutvusta juriidiliste isikute liike.
Osanike otsus on vastuolus seaduse vĂ”i ĂŒhingulepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nĂ”ude alusel, mis on esitatud ĂŒhe kuu jooksul otsusest teadasaamisest arvates Antud sĂ€tte kohaselt on osanike otsus kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud.

OstueesĂ”igus on Ă”igus, mille teostamise korral loetakse ostueesĂ”igust omava isiku ja mĂŒĂŒja vahel sĂ”lmituks mĂŒĂŒgileping samadel tingimustel, milles mĂŒĂŒja ostjaga kokku leppis (VÕS § 244 lg 1). ÄS kohaselt on aktsionĂ€ril vÔÔrandamislepingu jĂ€rgne ostueesĂ”igus.
O riik on selle liikmete organisatsiooniline ĂŒhtsus, mis on „isikute elu iseseisev vorm” ja iseseisev tahe ja mis tĂ€idab tahte kujunemise ja tegevuse kaudu oma otstarvet o Riigi printsiip on hoolitsus kĂ”igi eest, ĂŒhiskonna printsiibiks on erahuvide jĂ€lgimine.
Ootamatult on aga kÔnealusel talvel niivÔrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenÀhtud tundidest, mistÔttu lepinguperioodi lÔpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenÀhtud summast.

Osavaldus – kui asjad on ruumiliselt piiritletud ja tegelikult eraldatud, nii et on vĂ”imalik tegelik vĂ”im nende osade ĂŒle. Osavaldajal on tĂ€ielikuses ulatuses valduse kaitse nii kolmandate isikute vastu, kui ka kaudse valdaja vastu ja ka teiste osavaldajate vastu.
O töötajal on Ă”igus keelduda tĂ€iendava ĂŒletunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on Ă”igus tĂ€iendavat ĂŒletunnitööd keelata vĂ”i piirata, kui ei tĂ€ideta loetletud tingimusi vĂ”i ĂŒldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nĂ”udeid.
Opiaadid - * Papaver somniferum – ĂŒheaastane taim 70-100cm kasvatatakse balkanimaades, tĂŒrgis, afganistanis jne Looduslikud opiaadid – oopium, morfiin, kodeiin PoolsĂŒnteetiline opiaat – heroiin SĂŒnteetiline opiaat – fentanĂŒĂŒl, ketobemidoon, buprenorfiin

Ostjal on Ă”igus esitada mĂŒĂŒjale pretensioonid toodangu puuduste, lepingule mittevastavuse kohta hiljemalt 3 (kolme) kalendripĂ€eva jooksul arvates kĂ€esoleva lepingu p. 3.4. ettenĂ€htud akti koostamise allakirjutamise kuupĂ€evast ja ainult nimetatud akti alusel.
Osanikel on vĂ€ljalastavate osade omandamise eelisĂ”igus vĂ”rdeliselt tema osaga, kĂ”igi osanike eelisĂ”iguse vĂ€listamine lubatud kui sellega nĂ”ustuvad vĂ€hemalt 3/4 koosolekul esindatud hÀÀltest, ĂŒksiku osaniku Ă”igusse vĂ€listamine eeldab ka tema nĂ”usolekut.
OmandiĂ”igus on tĂ€ielik vĂ”im asja ĂŒle, mis on piiratud Ă”iguskorra huvides (§ 707 BES – tĂ€ielik isanduse Ă”igus mingi asja ĂŒle vĂ”i vĂ”ime asja kasutada, kĂ”iki vĂ”imalikke kasusid saada, seda kĂ€sutada ja kĂ”igilt kolmandailt asja omandihagiga tagasi nĂ”uda.

Otsene sundtĂ€itmine – nt. lepingus on kokku lepitud, et kui ĂŒks pool rikub midagi, siis teisel poolel on Ă”igus nĂ”uda leppetrahvi ja rikkunud pool on nĂ”us, et Ă”igustatud pool vĂ”ib pöörduda kohtutĂ€ituri poole, siis toimub otsene sundtĂ€itmine, ilma kohtuotsuseta.
Olul on luua toimiv kogumispunktide sĂŒst ning leida Ă”ige tagatisraha suurus, mis motiveeriks pakendit tagast.ama. ÖkomĂ€rgist.ne on tootele antud tunnustus, millega teavit tarbijat toote toorainest ja tootmisel ja toote kasut tekkivate jÀÀtmete keskk.
Oluline Ă”iguskaitsevahend on tarbija taganemisĂ”igus ...: ‱ koduukselepingust (VÕS §35) ‱ tarbijakrediidilepingust (VÕS §402) ‱ pakettreisilepingust (VÕS §866) ‱ ehitise ajutise kasutamise lepingust (VÕS §379) ‱ sidevahenditega sĂ”lmitud lepingust (VÕS §52)

Organil on olemas vÀlispÀdevus (pÀdevust teostab asutuse juht) ja sisepÀdevus (kui seaduses pole tÀpsustatud, et pÀdevust teostab h organi juht, siis vÔib mÀÀrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pÀdevust).
Ostjal on Ă”igus taotleda mĂŒĂŒja esindaja kohalekutsumist kĂ€esoleva lepingu p.3.3. nĂ€idatud juhtumil (kohalekutsumisel peab olema nĂ€idatud soovitav esindaja kohalesaabumise kuupĂ€ev). MĂŒĂŒja esindaja juuresolekul koostatakse akt toodangu puuduste kohta.
O solidaarsusĂ”igused – Ă”igused, mille puhul on raske vĂ€lja tuua konkreetseid rahvusvahelisi lepinguid, aga on pakutud Ă”igus puhtale keskkonnale, Ă”igus arengule, Ă”igus rahule jne. Probleemid: kellele need kuuluvad, nt kellele kuulub Ă”igus arengule, Ă”igus rahule.

Olemasolevad vĂ”imalused on laiem mĂ”iste kui siseriiklikud eelarvelised vahendid ‱ VĂ”imalikult laialdane rahvusvaheline koostöö, sealhulgas arengukoostöö raames – aktiivne vahendite otsimine (raha v vĂ€ljaĂ”pe vms). Arengukoostöö peab olema ĂŒks prioriteetidest.
OsavĂ”tjad on kihutaja ja kaasaaitaja: 1 kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule Ă”igusvastasele teole; kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule Ă”igusvastasele teole fĂŒĂŒsilist, ainelist vĂ”i vaimset kaasabi.
O ĂŒldkorras - pĂ€rast selle jĂ”ustumist; o viivitamatult: palga vĂ€ljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest, tööle ennistamiseks, kui tööleping töötajaga oli sĂ”lmitud ebaseaduslikult vĂ”i kui ta oli ebaseaduslikult ĂŒle viidud teisele tööle.

Objektiivne asjaĂ”igus – Ă”igus, mis reguleerib asjadega seotud Ă”igussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja Ă”igused) kui ka nende muutumises (nt asja vÔÔrandamine vĂ”i hĂŒpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaĂ”igus – Ă”igusnormide summa.
Otstarbekohasuse nĂ”ue on kĂ€sitletav kahest aspektist: ‱ Seadus annab ainuvĂ”imaliku otstarbekohase lahendi kĂ”ikidele juuridilist tĂ€hendust omavatele suhetele ‱ Ühiskondlikest suhetest osavĂ”tjate kĂ€itumine seaduse raamides vĂ”ib olla teatavates piirides erinev
Oreool - vÔimendub halb, hea jÀetakse tahaplaanile.

Obligatio on tĂ€napĂ€eval, nii nagu ta oli klassikalises ja Justinianuse aja Ă”iguses vĂ”lasuhe. St Ă”igussuhe, mille alusel ĂŒks vĂ”i rohkem isikuid on Ă”igustatud nĂ”udma teiselt vĂ”i teistelt isikutelt mingit sooritust, kohustust vĂ”i nĂ”ude tĂ€itmist.
OsavĂ”lasuhtes on vĂ”lgnikud igaĂŒks kohustatud lepingut tĂ€itma mingis osas ning eelduslikult vĂ”rdsetes osades, kelleltki ei vĂ”i nĂ”uda tĂ€itmist ĂŒle talle langeva osa - sellist kohustuse jaotust eeldatakse seadusest tulenevalt jagatavate kohustuste puhul.
Objektiivne Ă”igus – Ă”igusnormide kogum, ĂŒksikutest Ă”igusnormidest struktureeritud Ă”iguskord, law, Recht Subjektiivne Ă”igus – Ă”iguskorra poolt teatud subjektidele antud vĂ”im, nt volitus otsustada teatud asja ĂŒle ehk Ă”igustus, right, subjektives Recht

O definitsioon on ristuv, Dfd ja Dfn on ristuvad terminid, Dfd mahtu kuulub liigseid objekte ning osa asjasse puutuvaid objekte jÀÀb Dfd mahust vÀlja, vnt Auto on liiklusvahend, mille tippkiirus on vÀhemalt 200 km/h. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi.
OstueesĂ”igus - on ĂŒks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesĂ”igus seatud, on Ă”igus kinnisasja mĂŒĂŒmisel asuda omandaja asemele. OstueesĂ”iguse vĂ”ib seada teatud isiku vĂ”i teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
Osuuskauppojen keskuskunta ehk SOK, tegutseb aastast 1904). SOK ĂŒhendab Soomes 52 Prisma peremarketit, 38 Sokos hotelli, 20 Sokose kaubamaja, 7 Radisson SAS hotelli, 6 Holiday Club spaahotelli, ĂŒle 170 bensiinijaama, ligi 380 S-marketit ning ĂŒle 550 ketirestorani ja

O tulundusĂŒhistu – Ă€riĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate vĂ”i muude hĂŒvede kasutajana, hankijatena tööpanuse, teenuse kasutamise jms kaudu.
Otsustavaks momendiks on sellisel juhul tulenevalt VÕS § 77 lg-st 3 vĂ”lgnetava osa individualiseerimine. Kui vĂ”lgnetav ei ole veel muudest liigitunnustega asjadest eraldatud, peab vĂ”lgnik kohustuse tĂ€itma selle osaga liigitunnustega asjadest, mis on olemas.
O Ă”igusvĂ”ime tĂ€hendab ka vastutust, st. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste tĂ€itmise eest ise (jĂ€llegi mitte nt aktsionĂ€rid) ja teatud juhul ka delikti vĂ”i isegi kriminaalvastutus. Juriidilise isiku teovĂ”ime on sama, mis fĂŒĂŒsilisel isikul.

Ostetud maal on vÔltsitud), pettus on teise poole tahtlik eksimusse viimine vÔi eksimuses hoidmine ebaÔigete asjaolude avaldamise vÔi hea usu vastaselt oluliste asjaolude avaldamata jÀtmise teel eesmÀrgiga kallutada teist isikut tehingut tegema.
Omandireformi objektiks on 
 Ă”igusvastaselt vÔÔrandatud maa koos sellega pĂŒsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, pĂ”llumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatĂ€hed, arvestamata neil lasunud vĂ”lgu.
Osakonna notariaadi - ja registrite talitus, kellel on kohustus lĂ€bi viia korrapĂ€rast kontrolli notarite ametipidamise ja notari asendaja teenistuse ĂŒle.89 Üldisemalt vĂ”ib öelda, et jĂ€relevalvet notari ametipidamise ĂŒle teostab Justiitsministeerium.

Organisatsioon on vĂ”imeline omama iseseisvat vara, mis on eraldatud selle liikmete varast;  selline vara moodustab omakorda erilise vastutusĂŒksuse;  vĂ”ime osaleda tsiviilĂ”igussuhetes poolena;  olemasolu on sĂ”ltumatu liikmete vahetusest.
OstueesĂ”igus – kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesĂ”igus seatud, on Ă”igus kinnisasja mĂŒĂŒmisel asuda omandaja asemele Kinnisasja koormamise viisid: servituut, reaalkoormatis, hoonestusĂ”igus, ostueesĂ”igus
O riigi - ja kohaliku omavalitsuse ametnikele 35 kalendripÀeva; o Ôpetajatele, kasvatajatele jms kuni 56 kalendripÀeva; o raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele kuni 56 kalendripÀeva.

O arrogatio - vÔÔra persona sui iurise(isik,kes pole teise isiku perekondliku vÔimu all) perekonda vÔtmine, esialgselt rahvakoosolekul o adoptio- lapsendamine kitsamas mÔttes, teise perekonnapea vÔimu all oleva isiku perekonda vÔtmine.
Opalek on lisaks mitte ainult nĂ€inud normi kahe pĂ”himĂ”tteliselt erineva sisustamise vĂ”imalusi, vaid ta on – kasutades kĂ”neaktiteooria seisukohti – pakkunud ka ratsionaalse vĂ”imaluse Ă”igusteaduses sellise dualismi ĂŒletamiseks.
Osanikel on vĂ”imalus pĂ”hikirjaga reguleerida mitmed kĂŒsimused erinevalt ÄS-s ettenĂ€htust - nĂ€iteks osa vÔÔrandamise kord, osanike pĂ€devus jne. ÄS nĂ€eb osaĂŒhingule ette suhteliselt vĂ€hem formaalsusi vĂ”rreldes aktsiaseltsiga.

OtsusevĂ”ime – teovĂ”imelise isiku vĂ”ime saada konktreetse tehtud tehingu asjaoludest adekvaatselt aru. Juhul kui inimene teeb tehingu otsutsuvĂ”imetuna, siis see tehing on hĂ”ljuvalt tĂŒhine, st et ta vĂ”ib selle ise hiljem heaks kiita.
Otsustuste vahel tÀhendab seda, et Ôigusnormiga mÀÀratakse kindlaks mitu erinevat Ôiguslikus mÔttes vÔrdse tÀhtsusega Ôiguslikku tagajÀrge ning haldusorgan on volitatud valima, millist tagajÀrgedest ta konkreetsel juhtumil kohaldab.
O tahtlus – kuritegu on toimepandud tahtlikult, kui isik sai aru oma teo vĂ”i tegevuse tĂ€hendusest, nĂ€gi ette ohtlikke tagajĂ€rgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) vĂ”i teadlikult möönab nende saabumist (kaudne tahtlus).

Oluline nimi on F.Sellin. Kultuurikonflikti teooria vaatab seda, et globaalses ĂŒhiskonnas on palju erinevaid kultuuri normide sĂŒsteeme. Kui vaatame erinevaid kultuurinormide sĂŒsteeme, siis mĂ€rkame, et nende vahel on teatavad erisused.
Ordaaliad - jumalakohus, sĂŒĂŒtuse tĂ”estamine- nt. antakse mĂŒrki, kui sureb, on sĂŒĂŒdi; ka vetteviskamine, hÔÔguva raua kandmine peos, seaduslik kahevĂ”itlus, tĂ”estuse kinnitamine vandega, kindla arvu tunnistajate kaasvannetega.
Otsesed viited on viited kas sama seaduseelnÔu vÔi muu seaduse mÔnele paragrahvile vÔi muule struktuuriosale vÔi muule konkreetsele seadusele vÔi Euroopa Liidu konkreetsele Ôigusaktile vÔi selle sÀttele vÔi muule struktuuriosale.

O romaani - germaaniĂ”igusperekond (civil law) o angloameerika Ă”igusperekond; ĂŒldine Ă”igus (common law) o skandinaavia Ă”igusperekond ‱ quasilÀÀnelik Ă”igus o sotsialistlik Ă”igus ‱ mittelÀÀnelik Ă”igus o kaugida o aafrika
OmakÀeline delikt on nt vahi alt pÔgenemine (§ 328). Tuleb aga tÀhele panna, et erilised isikutunnused vÔivad olla kirjeldatud ka subjektiivses koosseisus, nt siis kui need tÀhistavad mingisugust koosseisupÀrast motiivi vÔi eesmÀrki.
O lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ĂŒhte Ă”igusnormi hĂŒpoteesiga mÀÀratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ĂŒhe Ă”igusliku tagajĂ€rje, nt kiiruseĂŒletamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest.

Optimaalsusprintsiip – tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt optimaalsusprintsiipi – pĂŒĂŒab erinevate kĂ€itumisvĂ”imaluste hulgast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil.
Omandaja on pahauskne siis, kui ta teadis, vĂ”i pidi teadma ,et vÔÔrandajal puudus Ă”igus omandi ĂŒleandmiseks. AÕS § 95 lg 2 . Heausksuse olemasolu eeldatakse TsÜS § 139 on vastupidise tĂ”endamise kohustus isikul , kes seda
Oxy – „x kaelas on y”. Vastus: ∀x [Kx → ∃y (Oxy & Ry)]. N8.1.4. Iga ĂŒliĂ”pilane (Yx) teab (Txy) mĂ”nda Ă”ppejĂ”udu (Õx): ∀x [Yx → ∃y (Õy & Txy)]. N8.1.5. Eesti ja Leedu vahel on tĂ€pselt ĂŒks (∃!) riik.

O 13 - 14-aastastel vÔi koolikohustuslikel töötajatel kuni 5 tundi; o 15-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud, kuni 7 tundi; o 16-17-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud, kuni 8 tundi.
OtsusevĂ”imest on pĂ”hjust rÀÀkida teovĂ”imeliste isikute puhul (TsÜS § 13). Regulatsiooni mĂ”te on selles, et kui isik on teovĂ”imeline, kuid ei saa ajutiselt aru oma tegude tĂ€hendusest, siis on ta sellel ajal otsusevĂ”imetu.
Objektiivne tÔlgendamine - tÔlgendamise aluseks on vÀljendatud tahe Eeldatakse et tahteavalduses vÀljendatud tahe on sama mis tegelikult vÀljendatud tahe ning sellisel juhul on tÔlgendamise eesmÀrgiks tegeliku tahte vÀljaselgitamine.

Omanikule ĂŒleminek - kui hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ue rahuldatakse vĂ”i nĂ”uet ei ole tekkinud, vĂ”ib koormatud kinnisasja igakordne omanik nĂ”uda hĂŒpoteegi kandmist enda nimele vĂ”i selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
O volikogu - kohaliku omavalitsusĂŒksuse esinduskogu, mis valitakse valla vĂ”i linna hÀÀleĂ”iguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel o valitsus - volikogu poolt moodustatav tĂ€itevorgan.
Organisatsiooniliselt on iga pÀÀstekeskus siiski suhteliselt iseseisev. Mitmes vallas ja linnas on tÀiendavalt moodustatud ka kohalikud pÀÀstekomandod, kes osalevad pÀÀstetöödel, teostavad jÀrelevalvet ja teevad ennetustööd.

Orjuse kaotamine - Ei orjus ega ka mitte sunniviisline töö (ehk sunnitöö), v.a kui karistus kuriteo eest, mille sooritaja on tĂ€ielikult sĂŒĂŒdi mĂ”istetud, ei eksisteeri USA-s vĂ”i ĂŒheski selle jusrisdiktsioonis olevas alas.
Ortodoksia on sellel juhul siis „Ôige jumalateenistus“ ja seda edasi arendades – Ă”ige Ă”petus ja Ă”ige usk. 3 Kirik sai siinkohal jumalikul ilmutusel pĂ”hineva ortodoksi hoidjaks ning kirjeldab hereesiat kahel moel.
Otsuse motivatsiooniosa on puudulik, tÔendeid praktiliselt ei ole. Vanglavaimulikuna teadsin ka isikuid, kes juhtisid toona konkureerinud allilma grupeeringuid ning keda ei vÔetud vastutusele Jelena Erlichi ja teiste tapmisega seoses.

Oluline keskkonnamĂ”ju - KeskkonnamĂ”ju on oluline, kui see vĂ”ib eeldatavalt ĂŒletada tegevuskoha keskkonnataluvust, pĂ”hjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi vĂ”i seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripĂ€randi vĂ”i vara.
Oluline keskkonnamĂ”ju - KeskkonnamĂ”ju on oluline, kui see vĂ”ib eeldatavalt ĂŒletada tegevuskoha keskkonnataluvust, pĂ”hjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, seada ohtu kultuuripĂ€randi, inimese tervise, heaolu vĂ”i vara.
Oluline roll on seejuures kriitikal ja hirmul kriitika ees. NĂ€iteks vĂ”etud Ă”igusnormi ehk legaalse kĂ€itumisjuhise vorm on esitatav jĂ€rgmiselt: “on seaduseks, et on keelatud autoga punase fooritule alt lĂ€bi sĂ”ita”.

Omaniku mĂ”iste - nendeks vĂ”ivad olla fĂŒĂŒsiline isik vĂ”i eraĂ”iguslik juriidiline isik (eraĂ”iguslikud isikud), samuti riik vĂ”i kohalik omavalitsusĂŒksus ning avalik-Ă”iguslik juriidiline isik (avalik- Ă”iguslikud isikud).
OmavalitsusĂŒksus avalik - Ă”iguslikul alusel; 2) tsiviilĂ”iguskĂ€ibes, sh vĂ”laĂ”igussuhetes, tegutseb omavalitsusĂŒksus eraĂ”iguslikul alusel; 3) halduskoostöö toimub aga sega- Ă”iguslikul (nii avalik- kui ka eraĂ”iguslikul) alusel.
Otsuse vastuvÔtmist on nimetatud ka kirja teel hÀÀletamiseks, kuigi peale kirja vÔib kasutada ka teisi sidevahendeid ( nt faks, e-post).Otsuse vastuvÔtmine sel viisil otstarbekas juhul, kui mÔned osanikud elavad vÀliismaal.

OmanikuhĂŒpoteegi puhul on vaja kahte avaldus: kinnistamisavaldust ehk menetlusĂ”iguslikku avaldust kande tegemiseks kinnistusraamatusse ja vormikohast kĂ€sutustehingut ehk materiaalĂ”iguslikku avaldust omanikuhĂŒpoteegi seadmiseks.
Osakud on pĂ€ritavad. KĂ”ik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid vĂ”ib pantida. ErireĆŸiim : osakute vÔÔrandamise puhul vĂ”iks ette nĂ€ha ettevĂ”tte seaduses et ettevĂ”tte osanikel on eelisĂ”igus osta osakuid.
O illlustreeriv – kas on rikkunud seadust o Kohtutel poliitiline funktsioon viia ellu riigi poliitikat ja aidata kaasa Ă”iguse vĂ€ljasuretamisele o LĂŒnkadele osutamine TavaĂ”igus allikana – kĂ”ik vanad tavad hĂ€vitati.

OsaĂŒhing - Ă€riĂŒhing, millel on osadeks jaotatud aktsikapital, osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ aga vastutab oma kohustuste tĂ€itmise eest kogu oma varaga; miinimumkapitalinĂ”ue on 2500 eurot
O inimĂ”iguste - , riigi- ja avaliku rahu vastasteks vÀÀrtegudeks; o rahvatervise- ja keskkonnavastasteks vÀÀrtegudeks; o omandivastasteks ja majandusalasteks vÀÀrtegudeks; o ĂŒldohtlikeks ja liiklusvÀÀrtegudeks.
Oluliseimaks allikaks on pÔhiseadus, edasi vÔivad riigiÔiguse allikatest olla ka osa tavalistest seadustest erinevates riikides vÔib muid seaduseid olla samuti mituti riikis, st vÔib esineda seaduste omavaheline hierarhia.

Osadeks on   Töölepingu   lisad,   Töölepingu   muudatused   ja  tÀiendused,   milles   on   kokku   lepitud   Töölepingu   allakirjutamisel   vÔi   pÀrast   Töölepingu  allakirjutamist.
Oferdi mĂ”iste on antud VÕS § 16 lg 1 – ettepanek lepingu sĂ”lmimiseks, mis peab vastama teatud tingimustele. PĂ”himĂ”te on selles, et ofert on tehtud sellisel viisil, et vastuseks piisab ainult jaatavast vastusest.
Omandi kaitse - omanikul on nĂ”udeĂ”igus igaĂŒhe vastu, kes Ă”igusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nĂ”ue on suunatud omandiĂ”iguse tunnustamisele ja asja vĂ€ljanĂ”udmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse

Osaliste ehk tĂ€iendavate valimistega tĂ€idetakse pĂ€rast ĂŒldvalimisi esindusorganis vabaks jÀÀnud mĂ”ningaid saadikukohti, nĂ€iteks pĂ€rast saadiku lahkumist parlamendist, surma tĂ”ttu vĂ”i muudel pĂ”hjustel.
OmandiĂ”igused – see on kĂ”ige ulatuslikum Ă”igus asjale (vallata, kasutada ja kĂ€sutada oma asja) b.ii. Piiratud asjaĂ”igused – tĂ€hendab seda, et valdamise, kasutamise ja kĂ€sutamise Ă”igus on piiratud ulatused.
Objektiks on alati Ă”igusteadus ise. KĂ”ik need teoreetilised lĂ€henemisviisid tĂ€hendavad tegelemist Ă”igusteooriaga, mis omalt poolt on osa Ă”igusfilosoofiast ja – kĂ”rgemal tasemel – osa ĂŒldfilosoofiast.

Oluline erinevus on see, et juba enne normide sĂ”nastamist, projekti eelses etapis analĂŒĂŒsitakse, koostöös sihtrĂŒhmadega, probleemi olemust, parimaid vĂ”imalikke lahendusi, mÀÀratakse kaasnevad olulised mĂ”jud.
Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur, virtuaalsed organisatsioonid ja kaugtöö.
Osaline turutĂ”rge – tasakaal kĂŒll tekib, kuid see ei ole mingil pĂ”hjusel ĂŒhiskonnale vastuvĂ”etav TĂ€ielik turutĂ”rge – hĂŒvise jaotus turu vahendusel pole vĂ”imalik, sest selle hĂŒvise jaoks turgu ei eksisteeri

Olemuselt on ta mĂ”neti sarnane presidentaalse valitsemisvormiga, nimelt oli Ühendriikide dualistliku presidentaalse valitsemisvormi vĂ€ljatöötamise eeskujuks tollal eksisteerinud Briti dualistlik monarhia.
Oluliseks erinevuseks on see, et Eestis mÀÀrab distsiplinaarkaristuse justiitsminister distsiplinaarvastutuse komisjoni otsuse alusel, komisjon omalt poolt tuvastab, kas on olemas distsiplinaarvastutuse fakt vÔi mitte.
Omandajale - asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates
pahauskselt omandajalt vĂ”ib asja vĂ€lja nĂ”uda, omanikult varastatud/kadunud asja puhul ei toimu omandamist) Üldist vorminĂ”uet pole.

Osareservipangandus – tĂ€ites kahte pĂ”hlist majanduslikku funktsiooni (raha vĂ€lja laenamine ja raha hoiustamine), peab pank leidma optimaalse tasakaalu vĂ€ljalaenatavate ressursside ja pangas hoitava reservi vahel.
O lojaalsus tÀhendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkÔige kohustuses pidada kÔige tÀhtsamaks juriidilise isiku huve, jÀttes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid.
Omaduste aluseks on kaasasĂŒndinud eageerimistĂŒĂŒp vĂ€listele ja sisemistele Ă€rritajatele; oluline aktivatsioonimehhanismi mĂ”ju, millest sĂ”ltub ekstra- vĂ”i introvertsuse vĂ€ljakujunemine (+ psĂŒhhopaatilisus).

Osalus riike on Euroopas 41. Konventsiooniga loodi ka esimene kollektiivne jĂ€relvalvemehhanism riikide vahel, kĂ”ik osalusriigid olid selle poolt ja sisuks on ĂŒhtne arusaamine Euroopa Ă”igusest ja vabatusest.
Otsuse langetamisel on mÔlemad, nii subj kui obj Ôigus tÀhtsad, mÔlemad sÔltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne Ôigus rohkem esiplaanil, kuid subj Ôigus peab siiski obj Ôigusele vastama.
Organid on kommuunides, departemangudes (sh meretagused departemangud) ja regioonides (sh meretagustes regioonides). Kommuunid moodustavad territoriaalse korralduse aluse, regioon on kĂ”ige suurem ĂŒksus.

Organisatsiooni tase – organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud vÀÀrtuste, normida ja tavade jĂ€rgimise 3. normatiivne tase – ĂŒhiskonna sĂ€ilimiseks ja arenguks tarvilikud vÀÀrtused, normid ja tavad
OĂŒ metsamaal on kohustus hankida FIE Ojamaale 1000 kuuske lepingus mainitud kuupĂ€evaks. FIE Ojamaal on kohustus tasuda OÜ Metsamaale lepingus toodud summa. Tasumise tĂ€htajaks on lepingus mainitud kuupĂ€ev.
Objektiiv - teleoloogiline tĂ”lgendamine  Objektiiv-teleoloogiline tĂ”lgendamine ehk eesmĂ€rgist lĂ€htuv tĂ”lgendamine on samuti nagu ajalooline tĂ”lgendaminegi subjektiivne, lĂ€htub normi eesmĂ€rgist.

O 1 - 2 alla 14-a last – 3 kalendripĂ€eva o 3 vĂ”i enam alla 14-a last vĂ”i alla 3-a laps – 6 kalendripĂ€eva (mĂ”lemat ei saa: kas 3 vĂ”i 6 pĂ€eva) T-le kasulik vĂ”tta laupĂ€eval, pĂŒhapĂ€eval.
Obligaare – siduma Obligatseo – kohustus Obligatsioon – Ă”igussuhe, mille alusel Ă”igustatud isik/kud vĂ”ivad nĂ”uda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist vĂ”i tegutsemisest hoiduda.
Osajaatav vĂ€ide on ĂŒldjaatava vĂ€ite suhtes alluv (subaltern) ehk subordinaarne: kui ĂŒldvĂ€ide on tĂ”ene, siis on tĂ”ene ka vastav osavĂ€ide ning kui osavĂ€ide on vÀÀr, siis on vÀÀr ka vastav ĂŒldvĂ€ide.

Osaliselt mÀÀratletud – esimesel juhul sisalduvad hĂŒpoteesis kĂ”ik olulised elulise asjaolu tunnused, teisel juhul on mĂ”ned tunnused seal antud selliselt, et neid tuleb mĂ”ne teise Ă”igusnormi kaudu tĂ€psustada.
O ostu - mĂŒĂŒgi leping- mĂŒĂŒja kohustub ostjale andma teatava asja, nii et see jÀÀks ostjale, ostja omakorda kohustub asja eest maksma teatava summa(peab kindlsti raha olema). KahekĂŒlgne leping.
Organites on ettevalmistamisel vastavad seaduste eelnĂ”ud, mille vastuvĂ”tmisega kavatsetakse kaasajastada notarite tegevust reguleerivat seadusandlust ning muuta ĂŒhiskondlikkele vajadustele vastavaks.

OtsimisÔigus - Kui vallasasi on sattunud valdaja vÔimu alt teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja Àra viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi teise valdusse vÔetud.
Ombudsmani pÀdevuses on kaebuse pÔhjal asja uurida, saada igast riigiasutusest asja lahendamiseks vajalikke materjale, sealhulgas ka salajasi materjale, ja teha haldusorganile ettepanek rikkumine kÔrvaldada.
Ombudsmani ĂŒlesandeks on vastuolude lahendamine. KokkuvĂ”tteks vĂ”ib öelda, et Eesti kolmeastmeline kohtusĂŒsteem on minu arvamuse kohaselt piisav Eesti suurusega riiki, tagamaks korrakohast Ă”igusemĂ”istmist.

Otsuse jĂ”ustumisega on vaidlus lĂ”ppenud ning hagimenetluses ĂŒldjuhul sama vaidlusega kohtusse pöörduda ei saa. JĂ”ustumise eeltingimuseks on kohtulahendi kĂ€ttetoimetamine ning kaebetĂ€htaja möödumine.
O jÀrelikult on pÔhikirja piirang lubatud o kas aktsionÀr on ainuke piirang, mida juhatuse liikmele panna saab? ei ole o § 308 lg.1 on lihtsalt didaktiline norm tegelikult, see ei ole imperatiivne
O Ôigus on eetiliselt neutraalne o Asjaolu, et mingi tegevus on konkreetse Ôiguskorra raames keelatud vÔi lubatud vÔi kohustuslik, ei anna iseenesest alust vÀita, et see oleks hea vÔi halb.

Operatsiooni osalistel on pÀdevus jÔu kasutamiseks, kahtlustatavate vahistamiseks ning saatmiseks neid kolmandate riikidesse juhul, kui seda loetakse vajalikuks meetmeks laevaliikluse turvalisuse tagamiseks.
Osaline praak on töö vÔi toodang, mida mÔningate mööndustega on vÔimalik ettenÀhtud otstarbel kasutada vÔi mida on vÔimalik ja otstarbekas tÀiendava töötlusega kasutamiskÔlblikuks muuta.
OstueesĂ”igusega mĂŒĂŒk - OstueesĂ”igus on Ă”igus, mille teostamise korral loetakse ostueesĂ”igust omava isiku ja mĂŒĂŒja vahel sĂ”lmituks mĂŒĂŒgileping samadel tingimustel, milles mĂŒĂŒja ostjaga kokku leppis.

OtsusevĂ”imel on seega arusaamisosa (vĂ”ime Ă€ra tunda Ă”igustoimingu tĂ€hendus ja tagajĂ€rg) ja tahteosa (vĂ”ime vastavalt tegutseda). Kui ĂŒks neist puudub, ei tingimust: ole isik otsusevĂ”imeline.
O Ă”igus on konventsionaalne ehk kokkuleppeline o Ükski asi ega tegu ei ole olemuse jĂ€rgi Ă”iguspĂ€rane vĂ”i Ă”igusevastane, see loetakse Ă”iguse mĂ”ttes Ă”iguspĂ€raseks vĂ”i Ă”igusvastaseks.
OmavalitsusĂŒksuse pĂŒsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusĂŒksuses vĂ€hemalt 183 pĂ€eva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusĂŒksusest ei tohi ĂŒletada 90 pĂ€eva jĂ€rjest.

OsaĂŒhingul – juhatus ja osanike ĂŒldkoosolek (valib juhatuse); teatud juhtudel nĂ”ukogu (kui osakapital on vĂ€hemalt 400 000.- ja juhatuses on alla kolme liikme vĂ”i kui pĂ”hikirjas on nii ette
Otseinvesteeringud – Eesti maksebilansis investeeringud, millega kaasneb investori oluline osalus (ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevĂ”tte ning temas olulist osalust omavate investorite vahel)
OĂŒ - l vaja korraldada raamatupidamine - ei suuda otsustada, kas vĂ”tta raamatupidaja tööle töölepinguga vĂ”i teenusena? Palun andke nĂ”u, tooge vĂ€lja lep. piiritelmise kriteeriumid.

O riigi - vĂ”i munitsipaalvĂ”imu akt. KĂ”nealune sĂ€te kaitseb fĂŒĂŒsilist vabadust ja turvalisust ega hĂ”lma vaimset, majanduslikku, keskkonnaga seotud, sotsiaalset vĂ”i muud liiki vabadust.
Omavalitsuslikuks lĂŒliks on kohalikud omavalitsused, kelle asend on pĂ”hiseaduslikult mÀÀratud. KĂ”rvuti kohalike omavalitsustega kuuluvad demokraatliku ĂŒhiskonna struktuuri kodanike mittetulundusĂŒhingud.
OsaĂŒhing – Ă€riĂŒhing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaĂŒhingu kohustuste eest, osaĂŒhing vastutab oma kohustuste tĂ€itmise eest kogu oma varaga.

Osariikides on kĂ”ige madalamal föderaalsel astmel ringkonnakohus (ĂŒhe kohtuniku kohtud, neid umbes 100 kokku ja igas osariigis on vĂ€hemalt ĂŒks), see on peamine föderaalne protsessi kohus.
OsaĂŒhing on Ă€riĂŒhing, millel on osadeks jaotatud osakapital (ÄS § 135 lg 1). ‱ OsaĂŒhing on piiratud vastutusega Ă€riĂŒhing - osanikud ei vastuta osaĂŒhingu kohustuste eest isiklikult.
Ostjal on kaks peamist kohustust: 1) ostja on kohustatud tasuma mĂŒĂŒjale ostuhinna (selle kohta sisaldub erisĂ€te ka VÕS §-s 213) ning 2) ostja on kohustatud mĂŒĂŒdud asja vastu vĂ”tma.

O 13 - 14-aastasel töötajal vÀhemalt 18 jÀrjestikust tundi; o 15-aastasel töötajal vÀhemalt 16 jÀrjestikust tundi; o 16-17-aastasel töötajal vÀhemalt 15 jÀrjestikust tundi.
O aestimatum - ĂŒks lepingu pool usaldab teisele mĂŒĂŒgiks asja teatava kindlaks mÀÀratud hinna eest, kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa vĂ”i anda asi tagasi.
O valve - j a turvatöötajad; o tervishoiu-ja hoolekandetöötajad; o tuletÔrje-ja pÀÀstetöötajad; o töötajad, kelle suhtes on selline vÔimalus ette nÀhtud kollektiivlepinguga.

Osades riikides on parlamendis sageli eraldi organ, mis koosneb fraktsiooni liidritest, Rootsis nÀiteks konverents talmani juures, Bundestagis -- vanemate kogu, Hispaanias esindajate nÔukogu.
Objektiivne Ôigus - Ôigusnormid Positiivne Ôigus- kehtivad Ôigusnormid Subjektiivne Ôigus- konkreetsele subjektile kuuluv Ôigus!!!!! Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes Ôigus.
Ootuste ootus on inimtegevuse stabiilsete sĂŒsteemide pĂ”hjapanev iseĂ€rasus, mis taandab muidu korrastamatute alternatiivsete stratee- giate hulga millekski prognoositavaks, ettearvatavaks.

Organisatsioonilises mĂ”ttes – institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-Ă”i jur isikud, eraĂ” isikud, kes teostavad avalikku haldust.
OsaĂŒhingu mĂ”iste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D Piiratud vastutuse kontseptsioon – kui ĂŒhing ei sudua oma kohustusi tĂ€ita, siis vĂ”lausaldajad ei sa aoma nĂ”ude dmaksma panna liikmete vastu.
OmandiĂ”iguse mĂ”ttes on tegemist ĂŒhise varaga, naise kaasatoodud vara on tema oma, mehel samamoodi. Kui kinnistusraamatusse on tehtud kanne, et asi kuulub mehele, kuulub ta tegelikult ka naisele.

Olid suurenenud - kiriku hĂ€biposti asetamine pĂŒhapĂ€eval ning raekoja ette linnades. Endised isiku- ja varandusevastased sĂŒĂŒteod pĂŒsisid, vaid nĂ”iaprotsesside arv ajastu lĂ”pul langes.
OsavĂ”lausaldajad – kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb tĂ€ita mitmele vĂ”lausaldajale, on igaĂŒhel neist Ă”igus nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist endale teiste vĂ”lausaldajatega vĂ”rdses osas.
OmandiÔigus on asjaÔigus ja siin saab omanik hagi esitada IGA ISIKU vastu, kes tema Ôigust rikub vÔi ei tunnusta (vÔib esitada hagi, kui keegi rikub minu kui omaniku Ôigust)( .!!!

OstueesĂ”iguslikul isikul on ostueesĂ”iguse teostamiseks aega 2 kuud, arvates mĂŒĂŒgilepingu saamisest, kui seaduses vĂ”i ostueesĂ”iguse seadmise lepingus ei ole ette nĂ€htud teistsugust tĂ€htaega.
Optsiooni puhul on ĂŒhe poole tahteavaldus lepingu Õiguskaitsevahendid vĂ”ib liigitada: sĂ”lmimiseks ajaliselt ette antud ning teine pool vĂ”ib selle aktseptida teatud tĂ€htaja jooksul.
OstueesĂ”igus on Ă”igus, mille teostamise korral loetakse ostueesĂ”igust omava isiku ja mĂŒĂŒja vahel sĂ”lmituks mĂŒĂŒgileping samadel tingimustel, milles mĂŒĂŒja ostjaga kokku leppis.

OĂŒ – vĂ€hemalt 1 asutaja AS – vĂ€hemalt 1 asutaja MTÜ – vĂ€hemalt 2 asutajaliiget SA – vĂ€hemalt 1 asutaja TÜ – vĂ€hemalt 2 osanikku UÜ – vĂ€hemalt 2 osanikku
Orgaaniline teooria – Aristoteles ja inimene kui ĂŒhiskonnas rolli tĂ€itja  kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.
Oluline osa on lahenduse Ă”iguslikul pĂ”hjendusel koos vĂ”imalike alternatiivide ning tĂ€iendavalt lahendamist vajavate kĂŒsimuste esitamisega, kui seda asjaolud vĂ”imaldavad vĂ”i

Oosting on loetlenud tÀnaseks 75 riiki, kus esineb ombudsmani laadne institutsioon, neist 27 riiki asuvad Euroopas, 16 Aafrikas, 14 Ladina-Ameerikas, 8 Aasias ja 8 Okeaanias.
Ostja kohuseks on anda raha, mĂŒĂŒja kohuseks on anda asi. MĂŒĂŒgileping on kĂ”ige tavalisem leping, mida inimesed poes olles lausa jĂ€rjekorras sĂ”lmivad ja samas ka kohe tĂ€idavad.
OmandamisĂ”igus on ostu eesĂ”igus, vt. AsjaĂ”igusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand – Ă”igused mittemateriaalsetele hĂŒvedele; autoriĂ”igus, patendiĂ”igus, kaubamĂ€rgiĂ”igus.

O societas - seltsinguleping, kaks vĂ”i enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju vĂ”i oma oskusi ĂŒhise, seadusega lubatud, kĂ”igile kasuliku sihi saavutamiseks.
Otstarbekohasem on siduda pĂ”hiĂ”iguse mĂ”iste formaalse kriteeriumiga. Sellest lĂ€htuvalt on pĂ”hiĂ”igused kĂ”ik pĂ”hiseaduse teises peatĂŒkis sisalduvad Ă”igused olenemata sisust.
O osaĂŒhing – osadeks jaotatud osakapital; piiratud vastutusega Ă€riĂŒhing, suletum o aktsiaselts – piiratud vastutusega Ă€riĂŒhing; aktsiateks jaotatud osakapital, avatum.

Oopium – morfiinisisaldus 5-20% Kasutamine: suitsetatakse ; pulbrina vĂ”i joogina suu kaudu ; sĂŒstitakse Meditsiinis: valuvaigistina, köharohuna, kĂ”hulahtisuse korral
Osce –  Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (Organization for Security and Cooperation in Europe) ïź Eesti tĂ€idab endale vĂ”etud kohustusi 
O Ă”igus on religiooni ja moraali kĂ”rval ĂŒks sotsiaalse kontrolli vĂ€ljendusvorm, mille ĂŒlesandeks on harmoniseerida ĂŒhiskonnaliikmete antagonistlikke vajadusi ja huve.

Objektiivses Ă”iguses – objektiivses Ă”iguses sisalduv norm on vaid pide lahendusnormi leidmiseks. VÀÀrtusjurisprudentsi puhul on mĂ”tlemises olulised asjade loomus ja tĂŒĂŒpilisus.
Omatarbe korral on maksustatav vÀÀrtus kauba soetusmaksumus vÔi selle puudumisel omahind vÔi teenuse omahind, vÀlja arvatud kÀesoleva paragrahvi lÔikes 7 sÀtestatud juhul.
Otsustel on kahtlemata preventiivne toime ja nad oleksid ĂŒhtlasi praktiliseks abimaterjaliks koh- tunikele ja kohtute esimeestele analoogsete probleemide esinemise korral.

O pruuklaen - ĂŒks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi. Ei lĂ€he omandiks, vĂ”ib ettenĂ€htud otstarbeks kasutada.
Obiter dictum - normid ei tule kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis pĂ”himĂ”ttelises plaanis ĂŒldse arvesse, sest nad vĂ”ivad kergesti muutuda voluntaristliku suvaĂ”iguse allikaks.
Out - grupid – need grupid, kuhu kuuluvad ”nemad” ja kuhu meie ei kuulu Formaalsed grupid – liikmed koonduvad mingi konkreetse ĂŒlesande tĂ€itmise eesmĂ€rgil.

O locatio - conductio- ĂŒks pooltest lubab asja teisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, sooritada mingisuguse samme ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu.
Orbteosed on filmid, kirjutised, fotod ja teised ĂŒllitised, mis on kĂŒll autorikaitse all, kuid mille Ă”iguste omanikku ei ole tuvastatud § 276. Orbteose vaba kasutamine
Otsekohalduvus – 3 nĂ”uet, et uus norm peab olema 1) ĂŒheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – ĂŒheselt rakendatav

Objektiivne teooria ehk objektiivne mĂ”iste (tekkis 19. saj.) – rahvuse liige on sĂ”ltumata oma tahtest see, kellel on ĂŒlejÀÀnutega ĂŒhine pĂ€ritolu, kultuur, keel ja ajalugu.
Obligatsioon on kohustus. See on Ă”gussuhe, mille alusel Ă”igustatud isikud vĂ”ivad nĂ”uda kohustatud isikult, millegi teostamist – sooritamist vĂ”i tegutsemisest hoiduda.
Olulised punktid on need, mis on sellisteks tunnistatud seadusega vÔi on antud liiki lepingutes vajalikud vÔi mille osas mÔlemad pooled peavad vajalikuks saavutada kokkulepe.

Osanik on kohustatud: 4.2.1. JĂ€rgima OÜ pĂ”hikirja, osanike otsuseid ning juhatuse otsuseid; 4.2.2. Hoiduma tegevusest, mis kahjustab OÜ mainet ja majandustulemusi.
Ostjal on VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 jĂ€rgi Ă”igus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni mĂŒĂŒdud ese ei ole talle ĂŒle antud vĂ”i kui see on ĂŒle antud olulise puudusega.
Okturajeeritud k - id kujutavad endast K-i, mille monarh on ĂŒhepoolselt andnud (enamasti 19.saj). aga ka 20.saj II poolel – nt Jordaania, Nepaal; 1992.a Saudi- Araabia; Tai.

Occupatio – hĂ”ivamine (mitte kellelegi kuuluva asja valduse haaramine tahtega see omandada); okupatsioon, vÔÔra riigi territooriumi vallutamine; karistatav valduse
Omavoli on   valdaja   nÔusolekuta   seadusvastaselt   asja   valduse  rikkumine vÔi valduse ÀravÔtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. 
OsaĂŒhing – ÄS §135. Selle puhul osanikud ei vastuta Ă€riĂŒhingu kohustuste eest oma varaga, vaid ainult sissemaksete ulatuses (piiratud vastutus). kapitaliĂŒhendus

Otsesus - valijad hÀÀletavad valimistel kandidaatide/kandidaatide nimekirja poolt vĂ”i vastu vahetult; mandaadi andmise Ă”igus on ĂŒksnes valijal 7.3.5. Salajasus.
Objektiivne tsiviilÔigus on tsiviilÔiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega vÔrdsuse pÔhimÔtet silmas pidades.
Omadusele - mĂ”istus, tahe ning himud- vastas tema arvates ĂŒhiskonna ja riigi oma spetsiifiline tegevusvaldkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht.

O sotsiaaldarvinism - tugevamate Ôigus o Iga sotsiaalne seos toob esile vastava reeglistiku, asjaosalistelt ei oodata midagi muud kui nende individuaalsete huvide jÀrgimist.
Omandiga sarnased on piiratud asjaĂ”igused (iura in re aliena), mis annavad ĂŒhele vĂ”i teisel moel Ă”iguse vÔÔrale asjale, kuid ei anna siiski tĂ€ielikke omaniku Ă”igusi.
Oligatsioon on Ă”igussuhe, mille alusel ĂŒks vĂ”i rohkem isikuid on Ă”igustatud nĂ”udma teiselt vĂ”i teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist.

OĂŒ - na on tuntud nĂ€iteks OÜ AutosĂ”it liikluskoolitusfirma. Aktsiaseltsi vĂ”ivad asutada ĂŒks vĂ”i mitu teovĂ”imelist fĂŒĂŒsilist vĂ”i juriidilist isikut.
Ombudsman on Ă”igusvahemees. – KeelenĂ”uanne soovitab, 2000, nr 2, lk 36 jj) Siinses kĂ€sitluses on jÀÀdud erialakirjanduses kasutusel oleva vÔÔrlaenu juurde.
Orgaaniline teooria - pÀrineb Arsitotelese Îpetusest "Polteiast". Kooseluks ja koostööks ning sellise organisatsiooni rajamiseks on riik inimeste jaoks loomulik vajadus.

Otsene valdus – enda kĂ€es hoidmine; Kaudne valdus – valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) – tekib kinnistusraamatukandega.
O positivistlik – inimestel pole midagi peale selle, mida pole Ă”iguses kirjas ehk Ă”igused on ainult see, mis on kirjas ja kĂ”ik see, mis pole kirjas, pole Ă”igused.
Omav pool on tasunud selle eest ettenĂ€htud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisĂ”iguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tĂŒhisuse.

Objektiiv - teleoloogiline tÔlgendamine ehk eesmÀrgist lÀhtuv tÔlgendamine on samuti nagu ajalooline tÔlgendaminegi subjektiivne, lÀhtub normi eesmÀrgist.
Olemuslikult on osaĂŒhing mĂ”eldud vormiks vĂ€iksematele ettevĂ”tetele (osakapitali miinimumsuurus 40 000.-) , aktsiaselts aga oluliselt suurematele (aktsiakapitali
Osadele tehingutele on seaduses sĂ€testatud erikord, nt pĂ€rimisĂ”iguse tĂŒhistamiseks tuleb pöörduda kohtu poole ning ainult tĂŒhistamisavalduse tegemine ei ole piisav.

OstueesĂ”igus on ĂŒks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesĂ”igus seatud on Ă”igus kinnisasja mĂŒĂŒmisel asuda omandaja asemele.
Otsustamise ĂŒldmudelid on sĂŒnoptline (ĂŒlevaatlik, kokkuvĂ”tlik) ehk ratsionaalne ning inkrementaalne (kus muudatused vĂ€ikeste sammude kaupa, domineerib arenenud maailmas).
O tegemist on tööandjalt tööraamatu kÀttesaamise nÔudega, o nÔude esitaja tÔendab, et pöördumine töövaidlusorganisse Ôigeaegselt ei olnud vÔimalik.

Osaline tööaeg – kui tööandja ie vaja tĂ€istöökohaga töötajat, st töö ĂŒl ei jagu 40h nĂ€dalas, vĂ”ivad pooled kokkuleppida töötamise osalise tööajaga.
OsaĂŒhing – Äriseadustiku §135 – osaĂŒhingu pĂ”himĂ”tteliseks erinevuseks eelmistest on see, et osanikud ei vastuta osaĂŒhingu kohustuste eest oma varaga.
Otstarbekus – seadusandja on h-le andnud Ă” ja vĂ”imaluse valida paljude talle otstarbekatena nĂ€ivate abinĂ”ude vahel vĂ”i loobuda ĂŒldse vastavast tegevusest.

OĂŒ – Ă€riĂŒhing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital (osad vĂ”i aktsiad), osanikud ei vastuta oma varaga kohustuste eest, OÜ vastutab oma varaga.
O leping on parim vahend rahvusvahelise Ă”iguse muutmiseks ‱ Lepingute jaotamine: o Õigustloovad lepingud = sarnanevad olemuselt siseriiklikele seadustele.
Obligatsioon – juriidiline suhe, milles ĂŒks isik nĂ”uab teiselt mingi teo sooritamist vĂ”i sellest hoidumist (tegu tĂ€hendab nii tegevust kui mittetegutsemist)

Olema fikseeritud ehk atseteerimine 7) töötamiskoormus- kas on tÀiskoht vÔi osaline koht 8) vaidlustamise kord (viide vaidlustamisele) Ametnikele on teenistusleht.
Organiseeritud ĂŒhiskonnale on omane sotsiaalse vĂ”imu (sots juht ja alluvus suhete sĂŒsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole vĂ”imalik inimeste ĂŒhine eesmĂ€rgistatud tegevus.
Osanikul on Ă”igus nĂ”uda dividendide vĂ€ljamaksmist (kui see on otsusegega ettenĂ€htud). Maksmise kord nĂ€hakse ette pĂ”hikirjas vĂ”i ĂŒldkoosoleku otsusega.

O juhtorgan – v juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, tĂ€itma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks.
O tĂ€isĂŒhing - Ă€riĂŒhing, mille son 2 vĂ”i enam osanikku, kes tegutsevad ĂŒhise Ă€rinime all ja vastutavad ĂŒhingu kohustust eeest solidaarselt kogu oma varaga.
Olukorraga kooskĂ”las – piir lubatu ( nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik, olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist,

Otsustaja – Ă”iguse looja, Ă”iguse rakendaja – mĂ”ttetegevus, mis aitab jĂ”uda selgusele Ă”igusele vastavuses (Ă”igluses) ĂŒhes vĂ”i teises situatsioonis.
Ohvri kehale on selle tagajÀrjel jÀÀnud ulatuslikud vÀgivalla jÀljed. VÀgivallaakt vÔib kesta pÀevi vÔi isegi aastaid sest ohvrit hoitakse vangistuses.
OsaĂŒhingu puhul on tegemist piiratud vastutusega Ă€riĂŒhinguga, mis tĂ€hendab, et osanikud osaĂŒhingu nimel vĂ”etud kohustuste eest oma isikliku varaga ei vastuta.

Otsene valdus – isik valdab asja rendi-, ĂŒĂŒri-, hoiu-, pandi- vĂ”i muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle Ă”iguse teise isiku asja ajutiselt vallata.
O kodaniku - ja poliitilised Ă”igused – seda Ă”iguste kategooriat peetakse inimĂ”iguste traditsiooniliseks tuumaks, nt Ă”igus elule, Ă”igus riigi kaitsele.
Ohuks sÔnavabadusele on olukorrad, kus erinevad meediakanalid (nÀiteks riigi ajalehted, televisioon ja raadiokanalid) kuuluvad vÔimupositsioonil olevatele isikutele.

O oĂŒ – Ă€riĂŒhing, mille capital on osadeks jaotatud ja osanik ei vastuta osaĂŒhingu khustuste eest, tegemist on nn piiratud vastuttusega ĂŒhinguga.
Osariikidel on nende endi poolt vastu vÔetud konstitutsioonid, mis peavad olema kooskÔlas föderaalvÔimude poolt vastu vÔetud föderaalkonstitutsiooniga.
OtsusevÔime on isikuvÔime tehingu toime Ei toimu Ôigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest vÔi neid juhtida.

OĂŒ metsamaal on kohustus hankida FIE Ojamaale 1000 kuuske lepingus mainitud kuupĂ€evaks. FIE Ojamaal on kohustus tasuda OÜ Metsamaale lepingus toodud summa.
O mancipatio - pidulik vÔÔrandamise tehing, 5 tunnistajat + kaalumehe juuresolek + vÔÔrandatav ese. VorminĂ”uete rikkumine tĂ”i kaasa tehingu tĂŒhisuse.
Ofert on tahteavaldus lepingu sÔlmimiseks, mis vÀljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvÔtmise korral lepinguga Ôiguslikult seotud.

Objektiiv - teleoloogiline – milline olema peaks, tĂ”lgendatava Ă”igusnormi ja kehtiva Ă”iguse suhe ĂŒldist tunnustust leidnud vÀÀrtushinnangutesse.
Obiter dictum - normilaused vÔivad olla vormistatud nÀiteks kohtutoimikus eraldi vÔi ÀÀremÀrkustena vÔi vahemÀrkustena vÔi viiteliste mÀrkustena.
Olla laiem – nĂ€iteks konkurentsiamet vĂ”iks eelnevalt kinnitada jne. TĂŒĂŒptingimused vĂ”ivad olla kas eraldi lepingu osana vĂ”i pĂ”hilepingu lisana.

Osariikide kohtusĂŒsteem on teatud mĂ”ttes erinev föderaalsest kohtusĂŒsteemist, kuna osariikidel on eraldiseisvad valitsused ja igal osariigil on oma kohtusĂŒsteem.
O moraali - ja Ă”igusnormid, intuitiivne ja positiivne, ofitsiaalne ja inofitsiaalne Ă”igus on kĂŒll erinevad nĂ€htused, aga nad mĂ”jutavad ĂŒksteist.
O ĂŒhiskonnas on kujunenud vahendid normide tagamiseks – sanktsioonid (karistus) o Reguleerida saab nende olevuste kĂ€itumist, kellel on tahet ja soovi.

Obiter dictum ehk Ôiguslikult mitte siduv osa, mis kirjeldab kohtunike arvamust selle kohta mis on reegel ja milline on selle rakendusala antud kaasuses.
Olustikulised ennetusmeetmed – sĂŒĂŒtegude toimepanemisele kalduvate inimeste vĂ”i kriminogeensete olukordade ja kohtade mĂ”jutamine sĂŒĂŒtegude ennetamise eesmĂ€rgil.
Omanikuta maa on riigi oma. Soomaa puhul on aga nii, et kui ĂŒks inimene on teda jĂ€rjepidevalt ĂŒle 25 aasta kasutanud, siis saab ta selle inimese omaks.

Omavalitsus - ÜKSUSES Kes mÀÀrab aktsiate vĂ”i Vabariigi Valitsus See on valitsus osa valitseja? Kes on vĂ€hemusosaluse Rahandusministeerium Valitsus
O universaalsus – st et nad kuuluvad kĂ”ikidele inimestele, olenemata nende kĂ€itumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks.
OmanikuhĂŒpoteegi seadmisel on tegemist ĂŒhepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja vÔÔrandamisel jÀÀb endise omaniku kasuks pĂŒsima.

O definitsioon on liiga kitsas, Dfd mahust jÀÀb osa asjasse puutuvaid objekte vÀlja, vnt Auto on liiklusvahend, mille tootenimetus on Volkswagen Golf.
Objektiivne Ă”igus – kehtivate, omavahel seotud Ă”igusnormide kogum, lĂ€htub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud ĂŒldkehtivad reeglid.
Omavalitsuse ĂŒksusel on Ă”igus nĂ”uda, et tĂ€idetaks pĂ€randaja poolt ĂŒldistes huvides tehtud vĂ”ib nimetada testamenditĂ€itjaks nimetada korraga mitu isikut.

Osaline praak – töö vĂ”i toodang, mida on vĂ”imalik mööndusega ettenĂ€htud otstarbel kasutada vĂ”i mida on otstarbekas muuta kasutamiskĂ”lblikuks.
OtsusevÔimetu on teovÔimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mÔju all, joobes) ei ole vÔimeline Ôigesti hindama, kuidas tehing mÔjutab tema huve.
Oluline tÀhelepanek on aga see, et valdus ei anna kindlat garantiid omandi kohta ja sellepÀrast vÔib esineda juhtumeid, mil asi omandatakse mitteomanikult.

OmandiĂ”igus - TÜHI ÕIGUS( nudum ius )! Omanik vĂ”ib ajutiselt asja valdamisest ja kasutamisest ilma olla, andes nĂ€iteks oma asja teisele kasutada.
Organile – kohus, prokuratuur vms vastava kaalutlusĂ”iguse andmiseks) ilma seejuures piirangute eesmĂ€rgiks seatud Ă”igushĂŒvesid ohtu seadmata?
Organiseerimiseks – sisuliselt erakonna kĂ€epikendus) §73 Riigikogu aktid vĂ”etakse vastu poolthÀÀlte enamusega, kui pĂ”hiseadus ei nĂ€e ette teisiti.

Oht on reaalne. HĂ€dakaitseks loetakse ka seda, kui keegi teine lĂ€heb abivajavale appi ja aitab selle isiku Ă”igushĂŒvede kaitsmisel kaasa.
Olulisemaid tsiviil - JA KAUBANDUSÕIGUSE ALLIKAID EESTIS KUNI 1940. Õigussubjektide aspektist vaadatuna omandisuhted arenevad ja muutuvad kahepoolseteks.
Omandamise eesmĂ€rgil on koosseisupĂ€rane, Ă”igusvastane ja A on teo toimepanemises sĂŒĂŒdi. A vastutab KarS prg 199 ettenĂ€htud sĂŒĂŒteo toimepanemise eest.

Omavalitsus on kohustatud nĂ”ustama ja abistama tarbijaid kĂŒsimustes, mis on seotud teenustega, mida kohalik omavalitsus seaduse alusel korraldab.
Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hÔlmatud autoriÔigusega, kuid mille omanikke ei ole vÔimalik tuvastada ega leida.
Otsene tahtlus – siin ei ole oluline ,et ta seab eesmĂ€rgiks vastava kĂ€itumise, vaid ta TEAB et tema selline kĂ€itumine vastab sĂŒĂŒteokoosseisule.

Olevale asjale - kohustus kinnisasja korrapÀrasest majandamisest tingitud pÀraldiste vÀhenemise vÔi eraldamise korral asendada need asjad uutega.
Organi kĂ€sutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pĂ€devust Organi kĂ€sutaja muudab organi pĂ€devust kasutades haldusekandja teovĂ”imeliseks.
OsaĂŒhing – 1 juriidilisest isikust asutaja peab olema (piisab ĂŒhest siis). Selle puhul on asutamisdokumentideks asutamisleping ja pĂ”hikiri.

O ĂŒldkogu – kĂ”ik kohtunikud, vaatab lĂ€bi selliseid asju, mida ĂŒks kolleegium annab ĂŒldkogule vĂ”i on pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve asja
Olulisimad tunnused on rahvas, territoorium ja suverÀÀnsus Riigi rahvas – kĂ”igi riigi alamate ĂŒhendus, vaatamata kultuuri vĂ”i rassi iseĂ€rasusest.
O tsiviilĂ”iguslik ehk varaline vastutus jĂ€rgneb tsiviilĂŒleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel vĂ”i kahju tekitamisel.

OmapÀraseks on aga see,et inimese kÀitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas kÀitumine on aus vÔi ebaaus.
Ombudsman – konstitutsiooniline organ, kes peab kaitsma ĂŒksikkodanikku pĂ”hiĂ”iguste rikkumise korral ja ĂŒldise ametkondliku omavoli eest.
OtsusevÔimetu on isik, kes tegi tehingu sellises seisundis, mis vÀlistab tema vÔime Ôigesti hinnata tehingu tÀhendust tema huvide seisukohast.

Obiter dictum – kirjeldab tegelikkuses juhtunut, asjaolude kirjeldus 2. Ratio decidendi – sisaldab Ă”igusreeglit Nende kahe vahel pole piiri.
Ofert on   piisavalt   mÀÀratletud   lepingu   sÔlmimiseks   vÔi   mitte,   tuleb   lÀhtuda   poolte  tegelikust tahtest.
Online lotto on EL liikmesriigis Tutoopias registreeritud ettevÔte, mis pakub interneti teel loto mÀngimise vÔimalust veebilehel onlinelotto.

Otsustamisvabadus on piiratud, lepingu sĂ”lmimisega allutab ĂŒks poole ennast teise poole korraldustele ja juhistele (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 4).
O legislatiivaktideks – vastu vĂ”etud riigi legislatiivorganite poolt (Ă”igusloome Riigikogu) o Haldusaktideks – riigi juhtimissĂŒsteemi puudutavad.
O mandatum - kĂ€sundusleping- kĂ€sundaja teeb kĂ€sundi tĂ€itjale(volinikule) ĂŒlesandeks oma mĂ”ne ĂŒksiku asja vĂ”i kĂ”ikide asjade ajamise.

OsaĂŒhing – Ă€riseadustik pg 135 Selle pĂ”himĂ”tteliseks erinevuseks on see, et osanikud ei vastuta osaĂŒhingu eest oma varaga ei vastuta.
OsaĂŒhing on Ă€riĂŒhing, kus osanik ei vastuta ĂŒhingu kohustuste eest ning osaĂŒhing astutab oma kohustuste tĂ€itmise eest kogu oma varaga.
O inimĂŒhendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ĂŒhing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne.

O kontinentaal - Euroopa aga Ôigustest - inimesel teatud Ôigused, mida riik peab tagama ja inimesel peab olema Ôigus nende Ôiguste kaitsele.
O oluline on efektiivse ja reaalse avaliku vÔimu teostamine o Valitsus peab olema sÔltumatu e ei tohi alluda teiste riikide korraldustele
Olend on alati pĂŒĂŒelnud teatud korra poole ja kvaliteeti arvestades on oluline kvaliteetne Ă”igus. Normid on mĂ”eldud inimeste jaoks.

Omavoli - valdaja nÔusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine vÔi valduse ÀravÔtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.
Obstruktsioon ehk tahtlik töötakistus kui vÀhemuse vahend oma eesmÀrkide eest vÔitlemiseks ja oma seisukohtadele tÀhelepanu juhtimiseks.
Osanikele on seadusega kehtestatud tĂ€iendav vastutus - nad vastutavad oma isikliku varaga solidaarselt ĂŒhingu kohustuste tĂ€itmise eest.

O e - le laenu tagasi ei maksa, mistĂ”ttu nĂ”uab E O-lt hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”uete rahuldamiseks kinnisasja sundmĂŒĂŒgi talumist.
O muutlaen - leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele isikule omandiks, kohustusega sama palju ja samas vÀÀrtuses tagasi anda.
Objektiiv - teleoloogilised on need kriteeriumid sellepĂ€rast, et nad on kĂŒll olemas, kuid mitte alati ei ole seadusandja neist teadlik.

Objektiivne Ă”igus - PĂ€rimisĂ”igus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste Ă”iguste ja kohustuste ĂŒleminekut teistele isikutele.
Otsustav ehk radikaalne vastuargument on sihitud kritiseeritava vĂ€ite vĂ”i diskursuse tĂ€ielikule ĂŒmberlĂŒkkamisele ehk kummutamisele.
O mandri - Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatĂ€htsus vĂ€lja selgitada, mida ĂŒtlevad eelnevad kohtuotsused.

Objektitaju - kontekstitundlikkus ilmneb ka ajuprotsessides: kontekstist erinev objekt hakkab esile kutsuma vastuseid ajukoore piirkonnas.
Ombudsman - vahemees avaliku vÔimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kÔrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel
Otseloomulikult on tööandjal Ă”igus lĂ”petada leping, kui tegemist on vÀÀritu ehk ĂŒldtunnustatud kĂ”lblusnormidega vastuolus oleva teoga.

Objektiivne Ôigus on Ôigusnorm vÔi Ôigusnormide summa ja pÔhistab Ôiguslikke kohustusi ja neile korrespondeeruvaid subjektiivseid Ôigusi.
Olemuselt on inimesele kohustuslik (sic volo, sic iubeo – nii ma tahan, nĂ”nda ma kĂ€sin) ja samas sĂ”ltumatu mistahes Ă”igustustest.
Otsejoones sugulased on ĂŒlenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende jĂ€rglased.

Oht – on ebasoodne olukord, mille mĂ”jul vĂ”ib tekkida inimesele vigastusi vĂ”i muid tervisekahjustusi, samuti keskkonnakahju.
O allorgan on kollegiaalorgani osa, millel on pÀdevus tegutseda organi sees vÔi esindada kollegiaalorganit suhtes teiste organitega.
Oferdis on tihti mÀÀratletud aeg, millal vastama peab ja kui aega ei ole mÀÀratletud, siis tuleb vastata vajaliku aja jooksul.

OĂŒ - i ja AS-i nĂ”ukogu liikmed nimetab, samuti muid osaniku vĂ”i aktsionĂ€ri Ă”igusi teostab aga valla- vĂ”i linnavalitsus.
Oluliseks komponendiks on Ă”iguskorra selgus ja ĂŒlevaatlikkus, mille kaudu on tagatud ka Ă”igusnormidest aru saamine ja normide regulatiivsus.
Oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, akna, kĂŒtteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad nad alles pĂ€ras paigaldamiseks.

O garantiitÀhtaeg on möödunud; o vÔlausaldaja loobub garantiist, sh kui ta tagastab garandile dokumendi, milles garantii vÀljendus.
O noorte - vÔi sotsiaalprogrammides vÔi ravikuurides osalemine; o kasvatuse eritingimusi vajavate Ôpilaste kooli suunamist.
Olemuslik ĂŒhtsus on mÀÀratud asjaoluga, et nii riigi kui ka Ă”iguse kujundab ĂŒhiskond oma arengu kĂ€igus vastavalt oma vajadustele.

OmavalitsusĂŒksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse ĂŒldistel, ĂŒhetaolistel ja otsestel valimistel salajase hÀÀletuse teel neljaks aastaks.
Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, e tteostab sĂŒĂŒteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab vĂ”i vĂ€hemalt möönab seda asjaolu.
OtsusevĂ”ime – teovĂ”imelise isiku vĂ”ime saada konkreetselt tehtud tehingu asjaoludest Ă”igesti aru ning neid Ă”igesti hinnata.

O lihtobligatsioon - on ainult ĂŒks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on vĂ”imalus valida ĂŒks mitmest objektist
Olulisteks tagatisteks on vÔimude lahususe pÔhimÔtte jÀrgimine, sÔltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine.
Organiline e. reaalse sidusisiku teooria Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii Ôigus- kui ka teovÔimet.

Ostjal on kohustus maksta raha ja mĂŒĂŒjal on Ă”igus nĂ”uda raha. Siin on subjektiivne Ă”igus on suunatud rahale ja asjale.
Olev raamat on tegelikult Justinianuse teine koodeks, mis pretendeeris enamale kui vaid ajaliselt esmajÀrgulisele kehtivusele.
Osalise Ă”igusvĂ”imega on tegu siis, kui Ă”iguskord tunnistab, et vastav moodustis vĂ”ib olla vĂ€hemalt ĂŒhe Ă”iguse iseseisvaks kandjaks.

Osanikele on antud Ă”igus vĂ”tta vastu otsuseid ka nendes kĂŒsimustes, mis muidu kuuluvad juhatuse vĂ”i nĂ”ukogu kompetentsi.
Ostjaks on OÜ P, keda esindab volikirja alusel TK mille on vĂ€lja andud OĂŒ P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse.
OĂŒ puhul on vajalik 1 JI/FI. TulÜ loomiseks peab olema vĂ€hemalt 5 FI/JI. Kuid 3 ĂŒhistus vĂ”ivad juba asutada uue ĂŒhistu.

O kohtutavaĂ”igus – Ă”iguseks oli see osa tavadest, mida kohus tunnistas Ă”iguslikult siduvatena ja millest otsustamisel lĂ€htuti.
Olulisem ele - ment selles valguses on prokuröri otsus konkreetses asjas esitada sĂŒĂŒdistus vĂ”i sellest loobuda ja see otsus
Omaabi on lubatud, ilma et hĂ€dakaitse piire ĂŒletatud ja kahju tekitatud, siis pole kannatanul Ă”igust kahjutasu nĂ”uda.

Objektiivne teooria – olemus on moonutatud siis, kui vĂ€hemalt suuremale osale vĂ”i kellelegi ĂŒhiskonnast on pĂ”hiĂ”igus piiratud.
Olenevalt probleemist on vÔimalik pöörduda kohtu vÔi TVK poole vÔi soolise vÔrdÔiguslikkuseja vÔrdse kohtlemise voliniku poole.
Omaabi - (asjaĂ”iguses): valdaja vĂ”ib oma valdust omavoli vastu jĂ”uga kaitsta, ĂŒletamata seejuures hĂ€dakaitse piire.

Osalevad aferentsed - eferentsed sĂŒsteemid, tagasisidet kujundavad ĂŒhenduslĂŒlid, kus on vĂ”imalikud asendused ja kompensatsioonid.
OsaĂŒhingu asutamisel on kuni osaĂŒhingu Ă€riregistrisse kandmiseni tasutud osakapital n.ö kĂŒlmutatud, osanikud ei saa seda kasutada.
Ostus on vastupidine sellega, mis varem tehti.  Eesti kohtul oleks iseenesest alust öelda, et ei tunnusta lahendit.

Otsimisteooria – inimesel, kes jÀÀb töötuks, ulub mĂ”ningane aeg, enne kui ta suudab leida endale vastuvĂ”etava töökoha.
ObligatsiooniĂ”igus On rajatud vaid kahe poole – kreeditori(vĂ”lausaldaja) ja deebitori(vĂ”lgnik) – vahelistele Ă”igussuhetele.
Oluline reegel - § 447 – enne jagunemist tekkinud kohustiste suhtes on uutel ĂŒhingutel ja vanal ĂŒhingul solidaarvastutus.

Osalemisel on kohalikus demokraatias otsustav roll, kuid rÔhuasetus on nihkunud individuaalselt osaluselt grupiosalusele.
Osaline tööaeg – töölepingupooled on leppinud kokku tĂ€istööajast lĂŒhemas tööajas 3. LĂŒhendatud- kehtib alaealistele
Otsesel jĂ€reldusel on traditsioonilises loogikas vaid ĂŒks eeldus ja ĂŒks lĂ”ppjĂ€reldus, kaudsel vĂ€hemalt kaks eeldust ning kolm

Otstarbekohasuse nÔue - .seadus ise annab ainuvÔimaliku otstarbekohase lahendi kÔikidele juriidilist tÀhendust omavatele suhetele.
Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul vĂ”i ametiasutusel on Ă”igsu otsustada, kas rakendada Ă”iguslikku tagajĂ€rge vĂ”i mitte.
O kirjeldus – kirjeldus on hulk vĂ€iteid, millel ei ole mitte argumenteerimise funktsioon, vaid kirjeldamise funktsioon.

Org – eng – international law – oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga.
Objektiiv - teleoloogiline – seadusandja tahte teada saamine .Ei huvita ajalooline, vaid kehtiva Ă”iguse ratio legis.
Objektiivne Ă”iguse - kehtivate ÕN kogum, mis vĂ€ljendavad ĂŒldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud.

Obligatsioon on Ă”igussuhe, mille alusel ĂŒks vĂ”i rohkem isikuid on Ă”igustatud nĂ”udma teistelt isikutelt mingit sammet.
Oferdi tagasilĂŒkkamist on vĂ”imalik tagasi vĂ”tta nagu igasugust teist tahteavaldust kas sellega ĂŒheagselt vĂ”i enne kĂ€ttesaamist.
Olemas a - le, regulatiivsus: fakti Ôiguslikult siduv tuvastamine, siduvus tuleneb sellest, et ei saa maad erastatud.

Organi kÀsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pÀdevust ning muudavad sellega haldusekandja teovÔimeliseks.
Organile – aju. Ühiskondlikus organismis on need funktsioonid jagatud erinevate organite vahel – institutsioonid.
Objektiivne tsiviilĂ”igus – Ă”igusnormid; mingid reeglid nt. mĂŒĂŒgilepingu kohta, kuidas sĂ€testada ostja-mĂŒĂŒja vahelisi suhteid.

Oht on see, et ta vÔtab selle rolli omaks ning leiab, et ei pea pingutama vÀga, et mitte kuritegu toime panna.
Oluliste osadena on seaduses sĂ€testatud maaga pĂŒsivalt ĂŒhendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed ja koristamata vili.
Omaniku nÔue on suunatud omandiÔiguse tunnustamisele ja asja vÀljanÔudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse.

Omavolilisel ehk ette teatamata töölt lahkumisel, kui selle tagajĂ€rjel ĂŒtleb tööandja töötaja töölepingu ĂŒles.
OsavĂ”tt on karsitusseadustiku ĂŒldosa instituut, mis on rangelt seotud ĂŒksnes sĂŒĂŒteo raskema liigi – kuriteoga.
Otsustuslik sĂ”ltumatus tĂ€hendab ennekĂ”ike sĂ”ltumatust pooltest ning otsustuste tegemisel kohustusest lĂ€htuda ĂŒksnes seadusest.

Objektiiv - teleoloogiline: tahtetĂ”lgendamine LĂŒngad Ă”-ses ja nende ĂŒletamine Ehtsad, nĂ€ivad v vÀÀrtuslĂŒngad.
Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme pĂŒsis.
Osakonda on vÔimalik paigutada neli ema ja 25last. Vajadusel kohandatakse ruumid vastavalt laste vanusele ja soole.

OsavÔlgnikud - kui mitu isikut peavad tÀitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema vÔrdsetes osades.
O valve - ja turvatöötajad; o tervishoiu-ja hoolekandetöötajad; o tuletÔrje-ja pÀÀsteteenistuse töötajad.
Omandi Ôigus on seotud vÀljasulgemise Ôigusega (right of exclusion). Ma saan kasutada asja, millest ma vÀisan teisi.

Objektiivne koosseis – Ă”igusvastane tegu vĂ”i tegevusetus, kahjulik tagajĂ€rg ja kasuaalne ehk pĂ”hjuslik seos nende vahel.
Ofert on selline ettepanek lepingu sĂ”lmimiseks, et kui sellele vastatakse “jah”, siis on leping sĂ”lmitud.
Omavoli - all mÔistetakse valdaja nÔusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumist vÔi valduse ÀravÔtmist.

Organisatsioonilises mĂ”ttes – haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest.
OtsusevÔimetus on ajutine. OtsustusvÔimetu tehing kehtiv, kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nÀdala jooksul.
OmandiÔigus on asjaÔigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema Ôigust rikub vÔi ei tunnusta.

O kausaalne ehk pĂ”hjuslik seos nende vahel ja millega reguleeritakse rĂŒhma ĂŒhteliigilisi ĂŒhiskondlikke suhteid.
O reaalsed - asja ĂŒleandmisel sĂ”lmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nĂ”usoleku saavutamisel sĂ”lmitud
Oluline eksimus on selline, kui tegelike asjaolude teadmisel vÔi Ôige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud.

Omandis - tÀhtajaline Ôigus, teda vÔib seada kindlaks tÀhtajaks (mitte rohkem kui 99 aastaks) - on tasuline
Organi iseseisvus on Ôiguslikult determineeritud, ei ole piiramatu; 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pÀdevus.
Organiseeritud sektsioonid on 56 riigis, 34 neist asuvad Ladina-Ameerika, Kariibidel, Aafrikas, Aasias ning Kesk- ja Ida-Euroopas.

Osaline Ă”igusvĂ”ime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. EttevĂ”te VÕS §180-185
Ostjal on Ôigus muuta Lepinguobjekti sihtotstarvet ainult Eesti Vabariigi seadusandlusega sÀtestatud korras.
OstueesĂ”igus - isikul, kelle kasuks on ostueesĂ”igus seatud, on Ă”igus kinnisasja mĂŒĂŒmisel asuda omandaja asemele.

O Ôigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste Ôiguste ja kohustuste kaudu.
Objektiivses mĂ”ttes - kehtiva Ă”iguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele Ă”igusest(ĐœĐŸŃ€ĐŒĐ° ĐżĐŸĐČĐ”ĐŽĐ”ĐœĐžŃ)
Ofert on tehtud, siis saab tegemise juures 2sugust oferti vĂ”imalik eristada: ‱ Ilma vastamise tĂ€htajata.

OmavalitsusĂŒksuse ĂŒlesandeks on korraldada antud vallas vĂ”i linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd,
OsavĂ”lausaldajad – eelduseks on jĂ€llegi, et kohustus on osadeks jagatav, st et tuleb tĂ€ita mitmele vĂ”lausaldajale.
O sobing - vaieldav kahe poole vaheline Ôigussuhe muudetakse mÔlemapoolsete jÀreleandmistega vaieldamatuks.

Objektiivse Ôigusega on kindlaks mÀÀratud, milliseid Ôigusi saab inimene omanda ja milliseid kohustusi tuleb tal kanda.
Olulised osad on nt: tellised, uksed, aknadjne, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pÀrats paigaldamist.
Organisatsioon tĂ€hendab sisemiselt sĂŒsteemset ja struktureeritult korrastatud ĂŒhikut sihipĂ€raseks tegutsemiseks.

Otsustajateks on need vÔlausaldajad, kes on oma nÔudeavaldused tÀhtaegselt esitanud ning kellel on enam hÀÀli.
Oluline osa - osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi vÔi eraldatav osa hÀvineks vÔi muutuks olemuseks.
Obligatsioon on seaduse Ôiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi tÀitmisele meie riigi Ôiguse kohaselt.

Olulised osad on sellega pĂŒsivalt ĂŒhendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Opinio juris – riik kĂ€itudes mingil kindlal moel annab riik endale aru, et see kĂ€itumine on ĂŒldtunnustatud.
Ordaal – pĂ”hiliseks ordaaliks oli veeproov (kui inimene suutis veest vĂ€lja tulla, siis oli ta sĂŒĂŒtu)

Orgaaniline hallutsinoos – PĂŒsivad vĂ”i korduvad hallutsinatsioonid: tavaliselt visuaalsed vĂ”i akustilised Teadvus selge
Organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule.
O definitsioon on liiga avar, Dfd mahtu kuulub liigseid objekte, vnt Auto on liiklusvahend maapinnal liikumiseks.

O pignus - kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta on saanud oma nÔude kindlustamiseks.
O vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise Ă”iguse ĂŒleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele.
Oferdiks on nÀiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt.

Omaabi juures on ka oluline, et ei tohi minna kaugemale kui hĂ€davajalik, ehk ei tohi ĂŒletada hĂ€dakitse piire.
Omandaja on pahauskne, kui ta teadis vĂ”i pidi teadma, et vÔÔrandajal ei olnud Ă”igust omandit ĂŒle anda.
Orientat - Jaotamine Kogumine ja jaotamine Ostmine vĂ”i mĂŒĂŒmine vasta- sioon valt tellimuse andja soovile

Osa vÔÔrandamine on vaba. Ei pea kellegilt nĂ”usolekut kĂŒsima, juhul kui pĂ”hikirjas ei ole kokku lepitud teisiti.
Otsuse vÔimetus tÀhendab olukorda, kus ta ei taju ega hinda Ôigesti, kuidas tema poolt tehtu tema huve mÔjutab.
Olulised faktid - eesmĂ€rk Ă”igusliku tĂ”e fikseerimine ÕN-sihiks on luua ja kindlustada Ă”iguslikku julgeolekut

Operatsiooni puhul on oluline nÔusoleku kehtivuse otsustamisel see, et tegemist peab olema teavitatud nÔusolekuga.
Oecd – 1995 NĂ”ukogu andis vĂ€lja soovituse valitsusepoolse reguleerimise kvaliteedi parandamiseks.
Omandusvaldaja on see, kes valdab asja kui temale kuuluvat, s.t kasutab ja valdab seda nagu kuuluks see temale.

Omavalitsusteadused on selle tulemus, et tĂ€napĂ€eva KOV ei ammendu Ă”iguslikult ette antud ĂŒlesannete tĂ€itmisega.
Otsene diskrimineerimine - kui ĂŒhte isikut koheldakse tema SOO jĂ€rgi halvemini, kui teist isikut samalaadses olukorras.
O vahetus - ĂŒks isik annab mingi asja teisele omandiks, saades teiselt vastutasuks asja samuti omandiks.

Objektiiv - teleoloogiline – selgitakse vĂ€lja eesmĂ€rgid, mida Sandja normi loomisega tahab saavutada.
Omamaisest pÔllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jÀÀvad vÀlja maksuvabastused;
Obj valimisĂ” on valimisi reguleerivate normide sĂŒsteem, subjektiivne valimisĂ” on Ă”. valida/olla valitud.

Olemuslikult m - E Ă”iguskultuuris algelement Ă”igusnorm, mis sĂŒnnid riigi Ă”igustloova tegevuse tulemusena.
Olulised erinevused on rahvaste vahel, kes elavad kĂŒlmemates piirkondades vĂ”rreldes nendega kes elavad soojemas.
OĂŒ u – kostja Kui isik tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid tĂ€ites pĂ”hjustab kahju, vastutab selle eest tööandja.

O hoiuleping - hoiule vÔtja kohustub hoiule andjale viimase nÔudel tagasi andma hoiule antud vallasasja.
O traditio - asja ĂŒleandmine tahtega ĂŒle anda omandiĂ”igus, ĂŒldreeglina ainult omanik ise, vormivaba.
Olulisemaks elemendiks on Ă”igusteadmised ehk teadmised kehtivast Ă”iguskorrast, ĂŒhesĂ”naga Ă”igusalased teadmised.

Olulisuse pĂ”himĂ”te – see, mida on kohustatud tegema seadusandja, ei tohi ta edasi delegeerida tĂ€itevvĂ”imule.
Omandi tunnuseks on see, et asi ja omand selle suhtes ei ole jagatud, vaid kuulub kĂ”igile omanikele ĂŒhiselt.
Ostjal on ostu sooritades raske vahet teha tÔeliselt kvaliteetse ja halvas seisukorras toote vahel.

Otsustamisfunktsioon – Ă”igusnormid on vastavate otsuste tegemise aluseks ning nende legitiimsuse pĂ”hjenduseks.
Objektiivse Ôigusega on kindlaks mÀÀratud, missuguseid kohustusi saab inimene kanda ja milliseid Ôigusi omada.
Olemuselt on osaĂŒhing mĂ”eldud vormiks vĂ€iksematele ettevĂ”tetele, aktsiaselts seevastu suurematele.

Omaabi on valdaja Ă”igus oma valdust omavoli vastu jĂ”uga kaitsta, ĂŒletamata seejuures hĂ€dakaitse
Omandi puhul on kaitstav objekt fĂŒĂŒsiline asi-ese, intellektuaalse omandi puhul aga loometöö tulemus.
OmavalitsusĂŒksusel on oma seaduslike Ă”iguste kaitseks vĂ”i vaidluste lahendamiseks Ă”igus pöörduda kohtusse.

Otsmanni sÔnul on tollide alanemine hea, kuid Eesti ettevÔtetele see vÀga suurt mÔju koheselt ei avalda.
O tavaĂ”igus – Kujunesid sunnivahendid kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumiseks ja jĂ€rgimiseks.
Objektiiv - teleoloogiline tÔlgendamine See on nagu ajalooline tÔlgendamine ehk tahtetÔlgendamine.

Omanikuks olek on kohustus. MaatĂŒki puhul vajatakse igamiseks kaks aastat, muude asjade jaoks ĂŒks aasta.
Objektiivne koosseis on olemas Subjektiivne: kas arst tegutses tahtikult? On olemas, arst tegutses kavatsetult.
Objektiivsetel pÔhjustel on vÔimalik tÀhtaega ka pikendada, kui kohtutÀitur esitab kohtule sellekohase taotluse.

Osanike koosolek on pĂ€dev vastu vĂ”tma otsuseid, kui on esindatud ĂŒle poole osadega esindatud hÀÀltest.
OsaĂŒhingu miinimumkapital on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja OÜ maksimumkapital on 10 000 (kĂŒmme tuhat) eurot.
OstueesĂ”igus – kinnisasja ostjal on piirang peal kellele ta mĂŒĂŒa saab alusteks on seadus ja tehing.

O euratom - i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne Ôigus.
Objektiiv - teleoloogiline tÔlgendamine See on tahtetÔlgendamine nagu ajalooline tÔlgendaminegi.
Omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;  kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist.

OmavalitsusĂŒksusel on Ă”igus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks vĂ”i teha nendega koostööd.
Osa vÔÔrandamine on reguleeritud ÄS §-s 149. Osanik vĂ”ib vabalt vÔÔrandada oma osa teisele osanikule.
OtsustamispĂ”himĂ”tted – standardid Ă”iguses ja halduses, millel on ĂŒldise pĂ”himĂ”ttele iseloomulikud jooned

Omakorda rollid on alati paigutatud sotsiaalse konteksti, kus kehtivad teatud ĂŒhiskondlikud standardid.
Osalisriikide kokkuleppel on Kohtu ĂŒlesanne arendada ja mÀÀratleda inimĂ”iguste kaitse ĂŒhine Euroopa standard.
OĂŒ kapital on langenud alla nĂ”utava miinimumi ja Ă€riregister lĂ”petab kohtumÀÀrusega ettevĂ”tte

OĂŒl on nĂ”ukogu kui: 1. Osakapital on ĂŒle 400 000kr ja juhatuses on vĂ€hem kui kolm liiget.
Objektiivse Ôiguse ehk positiivse Ôiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike Ôigusnormide kogum.
Ohtlikumatesse kuritegudesse – seksuaalseid sarimĂ”rvu, siis on nende aluseks uurijate arvates jĂ€rgmised ajendid:

Olulisteks mÔisteteks on asjad ja hagid, mis on Ôigussuhte objektideks, millele on isikute tegevus suunatud.
Opalek on kĂ”neakti teooria seisukohtade abil pakkunud vĂ”imaluse selle dualismi ĂŒletamiseks.
Osanike koosolek on otsustusvĂ”imeline, kui sellest osa vĂ”tnud osanikud esindavad ĂŒle 50 % hÀÀltest.

Otsustava tÀhtsusega on need normid, millest lÀhtudes asi oleks tegelikult seaduse jÀrgi tulnud lahendada.
Omaabi mĂ”te – vaja koheselt tegutseda, kui vĂ”ib juba kaasata politsei, siis tuleb seda ka teha.
Otsesed maksud on need, mida vÔetakse otse isiku sissetulekutelt, nÀiteks tulumaks ja sotsiaalmaks.

O anglo - Ameerika rÀÀgib vabadusest - inimesel on teatud vabadused, kuhu riigil pole asja.
ObligatsiooniÔigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) Ôigus.
Omandi ĂŒleandmisele on suunatud: ‱ mĂŒĂŒgileping ‱ vahetusleping ‱ kinkeleping ‱ faktooringleping

Orjus on staatus vĂ”i olukord, kus isiku ĂŒle teostatakse mĂ”nda vĂ”i kĂ”iki omandiĂ”igusi.
OsaĂŒhingu likvideerimine on ĂŒhtlasi ka kĂŒllaltki aeganĂ”udev protsess, mille kestvus on vĂ€hemalt kuus kuud.
Ole oluline ehk kogemata rituaali sooritamisega kaasnesid automaatselt antud rituaali tulemused.

Omandaja on pahauskne, kui ta teadis vÔi pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaÔige.
Objektiivne teooria – rahvuse liige on sĂ”ltumatu oma tahtest, kes vastab objektiivsetele tunnustele.
Ohtlik ettevÔte on ettevÔte, kus kemikaale kÀideldakse ohtlikkuse alammÀÀrast suuremas koguses.

Org – international Tribunal for the law of the sea – proceadings – list of cases
Osapoolteks on riiklik sĂŒĂŒdistaja (prokurör) ja sĂŒĂŒdistatav, kelle esindajaks on advokaat.
OsavĂ€ide on tĂ”ene alati, kui vastav ĂŒldvĂ€ide on tĂ”ene, ja lisaks veel mĂ”nedel juhtudel.

O Ă”igus on ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisnormide kogum, haarab formaalselt kĂ”iki indiviide.
Omandi kaitse - Omanikul on nĂ”udeĂ”igus igaĂŒhe vastu, kes Ă”igusliku aluseta tema asja valdab.
Omandikaitse - Omanikul on nĂ”udeĂ”igus igaĂŒhe vastu, kes Ă”igusliku aluseta tema asja valdab.

O töö - ja puhkeaja seadus; o palgaseadus; o töötajate distsiplinaarvastutuse seadus.
O Ă”iguspĂ€rased – kinnipeetud riigipoolt kehtestatud kĂ€itumisnormidest  Juriidilised aktid.
O Ôigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, mÀÀratletud iseloomu.

Oluliseks sisuks on tagada avaliku vÔimu asutuselt vastuse saamine ka vormitu pöördumise peale.
Omavaldajaks on omaniku kĂ”rval ka varas, vÔÔrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja vĂ”i ĂŒĂŒrnik.
O kasutusleping - asja kasutada andja vÔib teiselt poolelt nÔuda igal ajal asja tagasiandmist.

OmandiĂ”igus – kĂ”ige ulatuslikum Ă”igus asjale, Ă”igus asja vallata kasutada ja kĂ€sutada.
Organisatsioonilis - Ă”iguslike kĂŒsimuste arutamiseks ja uute liikmete vastuvĂ”ttu arutav komitee.
Organisatsioonilis - Ă”iguslikult on amet ĂŒhele isikule institutsionaliseeritud ĂŒlesannete kogum.

Osaline jĂ€reldus on lubatud, kui terminite mahud pole tĂŒhjad, sĂŒllogism on kehtiv ja korrektne.
Osaline tööaeg – antud TA juures kehtestatud normist lĂŒhem tööaeg, so kokkuleppe kĂŒsimus.
O linna - vÔi maakonnavalitsuse paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nÀdala vÔrra.

ObligatsiooniÔigus - relatiivne Ôigus, siin on Ôigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks
OmapÀraselt on asi reguleeritud Jaapanis - seal kestab immuniteet ainult istungjÀrgu ajal.
Omavalitsustel on ka omaette eelarve ning neil on Ôigus koguda makse ja panna peale koormisi.

Originaalne - riigi teke tĂŒhja maa territooriumile, piisab formaal- juriidilisest alusest.
Orvuks jÀÀdes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja mÀÀratkase tÀiskasvanutele.
Osa tÔendeid on lubamatuks vÔi mitteveenvaks tunnistatud, on kandidaat selgitanud, millisel

OsavÔlgnikud - mitu isikut peavad tÀitma sama osadeks jagatava kohustuse vÔrdsetes osades.
Otsuse langetamisel on mÔlemad, nii subj kui obj Ôigus tÀhtsad, mÔlemad sÔltuvad teineteisest.
Otsusest – Seadusloome jĂ€rjepidevus) 4. Kuidas valdkonda reguleerivad EL Ă”igusaktid.

O tulundusĂŒhistu – suunatud oma liikmete huvide soodustamisele lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse.
Obligatsioonis on kaks kindlaksmÀÀratud poolt:kreeditor-vÔlausaldaja ja deebitor-vÔlgnik.
Omandi esemeks – iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sĂ”ltuvalt iseloomust

Omandireservatsioon – antakse asi ĂŒle ent omand tekib kokkulepitud tingimuse saabumisel hiljem.
OoteÔigus - Ôiguslikult kindlustatud vÀljavaade Ôiguse saamisele, sisuliselt eelaste.
Osanikul on Ă”igus saada teavet ĂŒhingu tegevuse kohta ja tutvuda kĂ”igi dokumentidega.

O 14 - 15 saj. Konsiliaatoritega kes sidusid ĂŒlikoolides Ă”petatava praktilisega.
Objektiks on individualiseeritud asi). Vallasasjad on kas asendatavad vÔi asendamatud.
Ofert - ettepanek lepingu sÔlmimiseks, kinnituskande tegemine, Àriregistri kanne.

OsaĂŒhingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lĂ”peb 31. detsembril.
OtsustusvÔime on isikuvÔime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest aja neid juhtida.
OĂŒ - Aktsiaselts on selline Ă€riĂŒhing, kus on aktsiateks jagatud aktsiakapital.

O reaal - ehk prediaalservituudid- ĂŒks maatĂŒkk on koormatud teise maatĂŒki kasuks.
Objektiivne tsiviilĂ”igus – Ă”igusnormid; mingid reeglid nt. mĂŒĂŒgilepingu kohta, kuidas sĂ€testada
Objektiivseteks nimetatakse neid tunnuseid seepÀrast, et nad esinevad tegijast vÀljaspool.

Obligatsioonil on tÀielik juriidiline vÀÀrtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.
Olemuslikult on kĂ”ik avalikĂ”iguslikud ĂŒlikoolid avalikĂ”iguslikud juriidilised isikud.
Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ĂŒlemuseks.

Originaalne pealkiri on kaitstud samavÀÀrselt kui teos ise. AutoriÔigus tekib teose loomisega.
Osalise tööajaga on tegemist, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud lĂŒhema tööaja.
Osariikide pÔhiseadused - Need loodi baseerudes koloniaalsetele kogemustele ja Inglismaa praktikale.

Otsustusdiskretsioon – ametnikul on Ă”igus otsustada, kas rakendada Ă”iguslikku tagajĂ€rge vĂ”i
O horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise vĂ”rdses seisus olevate organite vahel.
O volikogul on Ă”igus ĂŒksikaktidena vastu vĂ”tta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

O vĂ”rdsus – kĂ”ik inimesed sĂŒnnivad vĂ”rdsetena ja kĂ”ik inimĂ”igused on vĂ”rdsed.
Olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistatavad teod - muud teod ei ole kriminaalkuriteod.
OmandiĂ”iguse lĂ”ppemine – vabatahtlik vĂ”i sunnisviisiline, kui teine omandab selle igamise teel.

Omavalitsuse ĂŒlesandeks on korraldada oma haldusterritooriumil tarbijate nĂ”ustamist ja abistamist.
Osa suhtes – sĂ€tes kustub Ă€ra nende kahe riigi suhtes, lihtsalt tĂŒhi koht jÀÀb.
Osamakseteks on lubanud, ja raha nÔutakse vÀlja alles ettevÔtte makseraskuste korral.

O isiklikud ehk personaalsed servituudid- asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.
O Ă”igusrahu – Riik peab tagama, et kĂ”ik Ă”iguslikud vaidlused lĂ”ppeksid ĂŒks kord.
Objektiivselt vĂ”ttes on A rikkunud ĂŒldist kĂ€ibekohustust ja tema kĂ€itumine on Ă”igusvastane.

ObligatsiooniÔigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised Ôigused.
Orgaaniline teooria – juriidiline isik on samasugune reaalne organism nagu fĂŒĂŒsiline isik.
Otsene viitamine on vÔte, kus normitekst viitab mÔnele samas Ôigusaktis olevale normile.

Otsustamis - ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates kĂŒsimustes.
OmaksvĂ”tt on inimese sotsialiseerumise, tema ĂŒhiskonnaga sĂŒgavama liitumise alus.
Orgaaniline teooria – JI pĂŒĂŒtakse kirjeldada reaalse organismina nagu fĂŒĂŒsilist isikut.

Organisatsioonid - riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevÔtted, eraettevÔtted
Ostjal on Ôigus loobuda toodangu vastuvÔtmisest, mille hankimine on hilinenud.
Otsesel valdajal on kaudse valdaja vastu valduse kaitse nÔude esitamise ja omaabi Ôigus.

Ottomeieri jÀrgi on asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmÀrgi tÀitmiseks.
Organid – on ĂŒldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
O 12 - 13 saj. Seotud eelkÔige klossaatorite (ÀÀremÀrkijad) koolkonnaga.

O tĂ€isĂŒhing – 2 tĂ€isosanikku vastutavad ĂŒhingu kohustuste eest kogu oma varaga.
Objektiivne Ôigus ehk positiivne Ôigus on kirjutatud kujul esitatud Ôigusnormide kogum.
Objektiivne Ôigus - Objektiivne Ôigus on riigis kehtiv Ôigus, kirja pandud Ôigusaktis.

ObligatsiooniÔigus - rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele Ôigussuhtele.
Ofert on tehtud, siis saab tegemise juures 2sugust oferti vÔimalik eristada:
Omandikaitse omanikul on nĂ”udeĂ”igus igaĂŒhe vastu, kes Ă”igusliku aluseta tema asja valdab.

OmandiĂ”igus – omaniku Ă”igus vallata, kasutada ja kĂ€sutada temale kuuluvat asja.
Osanikul on Ôigus nÔuda osanike otsusega ettenÀhtud dividendi vÀljamaksmist.
Olga - Lea Leon LÔpetanud Eesti Kunstiakadeemia moeeriala BA 2007. aastal.

Olulised tingimused on eelkÔige tingimused, milleta ei saa antud liiki lepingut sÔlmida.
Oluliseks vastuvÀiteks on vÔlgniku Ôigus rahuldada uue vÔlausaldaja nÔue tasaarvestusega.
Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et omandajal pole Ă”igust asja ĂŒle anda.

OmandiĂ”igus –  SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD,  KAASOMAND JA OMANDIKAITSE
Omatooted on tervislikud, sÔbraliku ja silmatorkava kujunduse ning hea hinnaga.
O mittediskrimineerimine – tuleneb otseselt vĂ”rdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida.

Oktoober 2014 on reedene pĂ€ev, siis ei ole pĂ”hjust rakendada TsÜS § 136 lg-d 8.
Osades Ă”iguskordades on jĂ€relpĂ€rimine ĂŒldse keelatud (vt nĂ€iteks Holland 26). H. Brox.
OsahĂŒpottek – on osad (ĂŒhis)hĂŒpoteegist, mille jaguti pĂ€rast seadmest osati.

OsaĂŒhingul on osadeks jaotatud osakapital, mille miinimumsuurus on 40000 krooni.
Otsuste vaidlustamine on vÔimalik ainult siis, kui see oli ette nÀhtud konkursiavalduses.
Olemus absoluutne – on olemas positsioonid, mida ĂŒhelgi tingimusel piirata ei tohi.

Oluliseks eelduseks on selge ja ĂŒheselt mĂ”istetava Ă”igusliku regulatsiooni olemasolu.
Omandaja on heauskne kui ta ei tea ega peagi teadma kolmanda isiku Ôigusest.
Orjad – Ă”iguslikult vĂ”rdsustati roomas orje asjaga – servi res sunt.

Ohverdamine - pidi vaigistama jumalate viha, seetÔttu oli vaja lunastusohvrit.
Olema 5 - aastane periood). On abstraktne luba teatud tehingute tegemiseks.
Omanikud on oma Ôigustelt vÔrdsed kui seaduses ei ole sÀtestatud teisiti.

Orbi - abielus, aga pole lapsi, nad said pÀrida ainult pooles suuruses.
Organiseerutum on sĂŒsteem, seda raskem on mĂ”jutada seda sĂŒsteemi vĂ€ljastpoolt.
Osa pÔhiseadusest on objektiivne ning osa on subjektiivne! PÔhiÔigus ja inimÔigus:

Osakapital on ĂŒle kui nĂ”ukogu 25000 € olemasolu on ettenĂ€htud pĂ”hikirjas
Osanikul on samuti Ôigus nÔuda majandusaasta kinnitatud aruande Àrakirja.
OsaĂŒhingu likvideerimine on kĂŒllaltki aeganĂ”udev protsess, mis kestab vĂ€hemalt kuus kuud.

OsaĂŒhingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant pandipidaja P kasuks.
Oli usu - ja Ôiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist.
Olulised tunnused on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille eest tasu lubatakse.

Omandivorm - provintsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega.
Otsene esindus - kus ĂŒks isik tegutseb teise isiku nimel ja arvel Roomas puudus.
O lahutamatus – inimĂ”igusi ei tohiks kuidagi moodi lahterdada vĂ”i lahutada.

O loomupĂ€rasus – inimĂ”igused on loomupĂ€rased, inimesed saavad need sĂŒnniga.
O mittevabatahtlik – asi lĂ€heb valdajal kaotsi, nt vargus, kaotamine, unustamine.
O proportsionaalsus – abinĂ”u + eesmĂ€rk + kolmandad isikud o selgelt formuleeritud

Oferdi aktseptimisega on leping sÔlmitud ajast, mil oferent on aktsepti kÀtte saanud.
Olnud vĂ”i on ta tekkinud sellise tehingu alusel, mis on hiljem tĂŒhistatud.
Oraalne ordaal – millegi kindla söömine vĂ”i joomine, ntks kreekaslehmaveri.

Orgaaniline teooria – pĂŒĂŒtakse kirjeldada juriidilist isikut reaalse organismina.
Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lĂŒhem tööaeg.
OstueesĂ”igus – kinnisasja omanikul on piirang, kellele ta kinnisasja mĂŒĂŒb.

OstueesĂ”igus –  Õigus kinnisasja mĂŒĂŒmisel asuda omandaja asemele. 
Otsene tahtluses – on mÀÀratletud lĂ€bi intellektuaalse elemendi ehk teadmine.
Otsusele on kindlasti hulgaliselt vastuvÀiteid, mida autor ei arvestanud.

O kinnis - ja vallasasjad; o asendatavad asjad; o Àratarvitatavad asjad.
Ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska vĂ”i enam ei jĂ”ua ennast kaitsta.
Organiseerituse pÔhiideeks on see, et erinevad elemendid peavad olema teatud viisil seoses.

Osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse
O kÔikidel on Ôigus tugineda pÔhilistele kohtumenetluslikele Ôigustele.
Objektiiv - teleoloogiline tÔlgendamine On samamoodi tahtetÔlgendamine.

OmandiÔigus - dominium, proprietas, Ôigus,mida kaitseb riik oma organitega
OsavÔlgnikud vÔlasuhtes on analoogsed Rooma partsiaalsete obigatsioonide deebitoridega.
Otsene tahteavaldus – sĂ”naselgelt vĂ€ljendub tahe tuua kaasa Ă”iguslik tagajĂ€rg

O iniuria - iga Ôigusevastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule.
O usaldusĂŒhing – vĂ€hemalt 1 usaldusosanik, kes ei vastuta kogu oma varaga.
O usaldusĂŒhing – Ă€riĂŒhing, milleson vĂ€hemalt 1 tĂ€is ja 1 usaldusosanik.

Objektiiv - teleoloogilisel tÔlgendamisel on 2 tÔlgendamiskriteeriumi:
Ofert on selle tegijale siduv ja ofertant ei saa seda tagasi vÔtta.
Offerdi lĂ”ppemiseks on see, kui oferent vĂ”tab oferdi tagasi vĂ”i tĂŒhistab selle.

Ohvrit - abielurikkujaks, Euroopas ning sh Eestis - vaid kannatanuks.
Okupatsioon on teise riigi territoorimi ajutine haaramine sÔjalisel teel.
Omanikel on vÔrdsed Ôigused, kui seaduses ei ole sÀtestatud teisiti.

Ombudsman on ĂŒldnimetus, mida sageli kasutatakse ka konkreetses riigis.
OsaĂŒhingul on nĂ”ukogu, peab juhatus kinni pidama nĂ”ukogu korraldustest.
OĂŒ – lubab phikirjaga anda teatud kĂŒsimusi osanike pĂ€devusse.

Objektideks on asjad vÔi midagi mittemateriaalset , kui lihtsalt öelda.
Olulise tÀhtsusega on inimÔiguste kaitse ka OSCE raames, samuti Euroopa Liidus.
Orjus on nii hirmus et miski muu peale seaduse ei saa seda toetada.

Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel.
Otsustus on kaugemal ja neutraliseerimist on vÔimalik nÀha kaugemal.
Organisaator on isik, kes organiseeris vÔi juhtis kuriteo toimepanemist.

Orjade töö on ka linna toimimiseks vajalik, kuid orjadel voorus puudub.
OĂŒ kohta – Ă”igus saada juhatuselt teavet ja tutvuda dokumentidega.
Objektiivne tsiviilĂ”igus on ĂŒldine tsiviilĂ”igus – Reeglid, seadused, mÀÀrused.

Oluline kategooria on dĂŒnaamika. Liberaalne majanduskĂ€sitlus soosib ka seda.
Organiseeritum on sĂŒsteem, seda vĂ€hem saab teda mĂ”jutada vĂ€ljastpoolt.
Organiseeritum on sĂŒsteem, seda vĂ€hem saad teda vĂ€ljastpoolt mĂ”jutada.

Osadeks on jaotatud osakapital, mille miinimumiks on 40 000 krooni.
OsaĂŒhing on selline Ă€riĂŒhing, milles osanik oma varaga ei vastuta.
OsaĂŒhing on ĂŒks Ă€riĂŒhingu liike ja seda reguleerib Äriseadustik.

Otsusega paks - e § 30 lÔike 2 jÀrgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga.
O adiudicatio - kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku vÔi pÀrija vahel
OmandiĂ”igus - dominium 2. Õigused vÔÔrale asjale- iura in re aliena

Orgaaniline teooria – kirjeldatakse jur isiku olemust inimese olemuse kaudu.
Ostjal on kohustus maksta raha ja mĂŒĂŒjal on Ă”igus nĂ”uda raha.
OĂŒ - le Dom kuulub Haapsalus Turu tn 22 hoonestatud kinnistu.

Omanik kasutusvalduse on seadnud, mitte aga selle isiku ÔigusjÀrglase kasuks.
Opec – kindlustada Ă”iglaseid – kĂ”rgemaid – naftahindu.
O karistusseadusel on tagasiulatuv jÔud juhul, kui ta kergendab karistust.

O pignus - anti vÔlausaldaja kÀtte vaid faktiliseks pidamiseks.
Occupatio - asja haaramine, vallutamine tahtega seda endale saada.
Oktoobril 1997 — Amsterdami lepingule Euroopa Liidu reformeerimiseks.

Oli Ă”igus – 253 lg2, lg3 Ei olnud Ă”igus, 253 lg1, vĂ”s 582 lg2.
OsaĂŒhingul on reeglina ĂŒheastmeline juhtimisstruktuur – juhatus.

Otsene tahteavaldus – kui sĂ”naselgelt avaldub tahe tuua kaasa Ă”iguslikke
O hypotheca - vÔlgnikule jÀb nii omandiÔigus kui ka asja valdus.
O Ă€s - is pole juhatuse liikme otsuse tĂŒhistamise sĂ€tteid.

O Ôigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib Ôigusnormi alusel.
Objektiiv - teleoloogiline ehk eesmÀrgist lÀhtuv tÔlgendamine.
Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks

Otsene tahteavaldus – siin avaldub sĂ”naselgelt tahe tuua kaasa Ă”iguslik
O Ôigussuhe on inimestevaheline seos, mille sÀilimise tagab riik.
O ĂŒĂŒrileandjal on kohustus asja korras hoida ja kĂ”rvaldada puudused.

Objektiivne kĂŒlg – tegu & tagajĂ€rg ning pĂ”hjuslik seos nende vahel.
Ofert on tahteavaldus, mis on suunatud lepingu sÔlmimisele.
Omanike koosoleks on kĂŒll Ă€riĂŒhingu organiks, aga mitte juhtoragniks.

Omavalitsuslik - munitsipaliteet, nÔukogu juhib valin teised isikud.
OĂŒ aaaa on ostunud AS KKKK kĂ€est kaupa 35 000.00 krooni eest.
O 3 - 5a makstakse 3 kuu palka o Üle 5a 5 kuu ametipalka

O kodaniku - ja poliitiliste Ôiguste rahvusvaheline pakt (CCPR)
Ohvri eitamine – sĂŒĂŒdlane tunneb ennast Ă”iglase kĂ€ttemaksjana.
Olla vÔla - ,asja-,perekonna-, vÔi pÀrimisÔiguslikud suhted.

Omaabi - saab vahetult sekkuda, kui ei ole teisi vÔimalusi.
Omandi lĂ”ppemiseks – nii nagu selle tekkimisekski on vaja Ă”igusalust.
Osa lepinguid on vÀga mahukad, kus lepitakse kokku punktide kaupa.

Osanikul on ĂŒks hÀÀl, sĂ”ltumata tema sissemakse suurusest.
Osariikide kodakondsus on oluline eeskÀtt kohalikel valimistel osalemiseks.
OsaĂŒhing on Ă€riĂŒhing, millel on osadeks jaotatud osakapital.

Otstarbekohasuse nĂ”ue on kĂ€sitletav kahest kĂŒllaltki erinevast aspektist.
Otsustega on sisuliselt kehtestatud ka ĂŒldkohustuslikke norme.
OĂŒ – osalussuuruse jĂ€rgi jagame Ă”igusi ja kohustusi.

Objektiivne kĂŒlg - tegu, tagajĂ€rg ja nende vaheline pĂ”hjuslik seos.
Olulised osad on sellega pĂŒsivalt ĂŒhendatud asjad nagu ehitised.
Omandanud sÔjavÀe - vÔi tsiviilteenistuses kuuluma tema lahusvarasse.

Organi kĂ€sutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pĂ€devust
Organisatsioonilises mĂ”ttes – AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tĂ€henduses.
Ostja nĂ”ue on mĂŒĂŒja vastu, kes mĂŒĂŒs ostjale puudusega asja.

Omand pĂ”hiseaduses - IgaĂŒhe omand on puutumatu ja vĂ”rdselt kaitstud.
Orjad on peremeeste konstitutsiooniliselt kaitstud omand.
Orjuse reform – ĂŒle 10 aasta ei tohtinud kedagi orjuses hoida.

Osalusvaatlus – uurija sulandub sellesse gruppi, mida ta uurib.
OsaĂŒhing oĂŒ – Ă€riĂŒhing, kus on osadeks jaotatud osakapital.
Ostjal on Ă”igus enne ostuhinna tasumist asi ĂŒle vaadata.

Objektiivne Ôigus on riigis kehtiv Ôigus, kirja pandud Ôigusaktis.
Olla 18 - aastaseks saanud teovĂ”imeline fĂŒĂŒsiline isik.
Omandi kaitse – omaniku nĂ”uded, mille eesmĂ€rk omandi kaitse.

OmandiĂ”iguse ĂŒleminek – uus omanik (nt pĂ€randus, ost, kink, vahetus).
OsaĂŒhing – Ă€riĂŒhing, mille kapital on osadeks jaotatud.
OstueesĂ”igus – mĂŒĂŒgileping, teade ja ostuesĂ”iguse avaldus.

Olulisemal kohal on alati ĂŒhinguĂ”iguse kaitse – kesksel kohal.
Orjus on keelatud kÔikide rahvusvaheliste lepingutega.
Osaline tööaeg - kokkuleppeline tĂ€istööajast lĂŒhem tööaeg.

OskussĂ”nu on saadud: murretest; ĂŒldkeelest; soome keelest.
Ostmine on ostukÀitumise etapp, kus omandatakse soovitud
Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga.

O ĂŒldine – Ă”igused ja kohustused lĂ€hvad ĂŒle kogumis.
Oleks jÀrk - jÀrgult taolist normaalset iseloomu kaotamas.

Olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab, keelab.
Omavad Ôigussubjektsust e. kellel on vastav vÔime Ôigussuhtes osaleda.
Osalemis - ja sÔnaÔiguse parlamendi tÀiskogu istungil.

O varaĂŒhisus - juhuslik varaĂŒhisus, ei moodusta seltsingut.
Objektiivne Ă”igus – Ă”igusnormid, ka ajaloolised Ă”igusallikad.

Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu.
Objektiks on materiaalÔiguslik vaidlus kahe poole vahel.

Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt.
Olemuslikult on lepingul paratamatult kompromissi tunnuseid.
Osaline tööaeg – töötamine vĂ€hem kui kokkulepitud normis.

OĂŒ - l ei ole vaja audiitori kontrolli asutamisel.
Objektiiv - teoloogiline tÔlgendus probleemi lahendada.
Olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem.

OmandamisÔigus on ostu eesÔigus, vt. AsjaÔigusseadus §256.
OmavalitsuskorraldusĂ”igus – pĂ”hiseadus sĂ€testab volikogude tegevuse.
OsaĂŒhingute puhul on juhtimisorganiteks ĂŒldkoosolek ja juhatus.

ObligatsiooniÔigus on kohustusÔigus e tÀnapÀeval vÔlaÔigus.
Ohaselt on kohus ÔigusemÔistmisel seotud seadusega.
Olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmÀÀramine.

OmandiĂ”igus – Ă”igus asja vallata, kasutada, kĂ€sutada.
Osad Ôigused on absoluutsed ja peavad sÀilima igal juhul.
Objektiks on Ă”igusega kaitstud ĂŒhiskondlikud suhted.

OmandiÔigus on Ôigus, mida kaitseb riik oma organitega.
Osades riikides on naisi vÀga vÀhe, kÀiakse muult toomas.

O institutsiooniteooria - ĂŒhendab ideaalsed ja reaalsed elemendid.