Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5 – 5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4 – 1:10. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks (nt Pupastvere voor). Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori.
Nõlva libisemine - pinnas paigutub ümber mööda kõverpinda 6.turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid- see põhjustab kraavi sügavuse vähenemist ja põhjalangu ebaühtlasemaks muutumist 7.voolusängi kinnikasvamine taimestikuga- selle tagajärjel voolusängi läbilaskevõime halveneb, voolu kiirus väheneb ja veepind tõuseb.
Nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile (joonis 9.26b). Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega (9.26c). Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama.
Nõlvaprotsessid - nim. kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlva raskujõu mõjul millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus (sademed, nõlva kalle, materjal, temp, inim tegevusest, maavärinad, vulkaanide tegevus, taimestik)
Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor.
Nõlvapinna voolamine - see hakkab voolama siis kui nõlva pindmine kiht muutub ebapüsivaks ja voolab kraavi põhja 4.nõlva voolamine- selle tagajärjel muutub nõlva pinnas ebapüsivaks sügavamalt, kui eelmise def. liigi
Nõlvaprotsessid - varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine SOODUSTAVAD: Looduslikud tegurid: suur kivimikihtide kallakus, seismiline aktiivsus, sette lasumine tihedate kivimite peale.
Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks.
Nõlvadel 0 - 1.862 meetri kõrgusel! Kultuur, mis on Madeiral väga populaarseks kujunenud, kujutab endast traditsioonilist värskes õhus liikumist.
Nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b) äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas.
Nõlvarohumaade klass - levinud Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, kus kallak on üle 5o. 5.1. Erodeeritud rohumaa kkt.- nõlvade ülemistel, kuivematel osadel.
Nõlvadel mulla - ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul • Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
Nõlvade jalamil on levinud viljaka mullaga deluviaalne ehk pealeuhtevöönd, millele osutavad ka seal kasvavad hall-lepikud (Arold 2005: 192).
Nõlvul on sademeid kuni 3000 mm/a. Peamised jõed on Doonau ja tema lisajõed, Doonau jõgikond hõlmab 96% Austria alast.
Nõlva libisemine on samuti nagu eelmisedki deformatsiooniliigid põhjustatud kraavi nõlvast väljakiilduvast põhjaveest.
Nõlvaprotsessid - varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle.
Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.
Nõlvad on kaetud ligikaudu 250 väiksema koonusega, mis on tekkinud vulkaani pursketegevuse käigus.
Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Nõlvaprotsess - Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas.
Nõlvajalam on kraavisängi ebapüsivaim osa, mistõttu ta vajab sageli toestamist.
Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul.
Nõlv on reljeefielement, mille kallak võib varieeruda suurtes piirides.
Nõlvaprotsessid – igasugune kivimimaterjali liikumine nõlva raskusjõu mõjul.
Nõlval on α negatiivne lõikudel, mis asuvad lihketsentrist vasakul.
Nõlvakalle – mida suurem nõlvakalle, seda rohkem vett läheb minema.
Nõlvade kallak – erosioon 2. lõuna- ja põhjanõlvade soojenemine 3.
Nõlvaprotsessid – kivimmaterjali liikumised võlval raskusjõu mõjul
Nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel.
Nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul
Nõlva aluseks nim. horisontaalidevahelist kaugust plaanil.
Nõlvade kaldenurk on üsna suur, kõigub 25 kraadi ümber.
Nõlval tegutsedes on vajalik ohutusnõuetest kinni pidada.
Nõlv – positiivse pinnavormi kallak külg.
Nõlvadel on masinatega maaharimine raskendatud.
Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.
Nõlva jalamil on tunduvalt suurem, kui ülaosas.
Nõlvad on enam levinud reljeefivormid.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Nõlva kalle - kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun