Närvikude mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Närvikude on vastutav kõigi tajude, käitumiste ja mälestuste eest ning algatab kõik tahtest kontrollitavad ja tahtest kontrollimatud liikumised.

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

Närvikude – moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket • Lihaskude – selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, tänu sellele saame liikuda, jaguneb :

Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

Närvikude - närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine

Bioloogia KT- Rakk

Närvikude - mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve.

Bioloogia mõisted

Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning närvirakkude koondistes. Närvirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja närvikoes.

Morfoloogia eksami vastused

Närvikude – suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju.

Inimese koetüübid

Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid)

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

Närvikude – tuvastab kehasiseseid ja väliseid muutusi ning reageerib neile tegevuspotentsiaalidega, käivitades lihaste ja näärmete tööd.

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

Närvikude - suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon

Inimene

Närvikude – erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind.

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal

Närvikude - reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine

Bioloogia uurib elu, elu omadused, elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimis meetodid

Närvikude – kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste

Regulatsioonimehhanismid anatoomias

Närvikude - Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.

Koed

Närvikude – on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega.

Eluslooduse organiseerituse tasemed

Närvikude – võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps

Inimene

Närvikude – kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest.

I osa Bioloogia

Närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada

Bioloogia mõisted

Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine.

Inimese üldiseloomustus

Närvikude - võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja kannavad seda edasi ning salvestavad.

Bioloogia konspekt inimene

Närvikude – koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest (ülesanne:

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Närvikude - koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid.

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Närvikude - Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab.

Bioloogia - inimene

Närvikude – kiirjas (keha ja jätked, meenutab “tähte”)- võtab vastu infot

Bakterirakk

Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid

Inimese üldiseloomustus

Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest.

Anatoomia ja füsioloogia KT I

Närvikude – närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega.

Rakuteooria, raku ehitus

Närvikude – koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest.

Koetüüpide kokkuvõte bioloogias

Närvikude - Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud.

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

Närvikude – moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.

Anatoomia

Närvikude – side väliskeskkonnaga, elufunktsioonide reguleerimine.

Erizooloogia Lühikonspekt

Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest.

Veterinaarne histoloogia

Närvikude on mitmekesine, sõltub paiknemisest ja funktsioonist.

INIMENE

Närvikude – võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama.

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

Närvikude – pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime

Taime- ja loomarakk

Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude –

Rakud, koed, nahk, elundid

Närvikude - pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad.

Loomse raku ehitus

Närvikude – võimeline erutuma ja erutust edasi andma.

I KT

Närvikude - Info jagamine, salvestamine ja töötlemine.

Bioloogia kordamine

Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest.

Bioloogia konspekt

Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega.

Rakkude uurimine (tsütoloogia)

Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse

Spordi üldained 1.tase

Närvikude - närvikude koosneb närvirakkudest.

Bioloogia kordamine - inimene

Närvikude — anatoomia ja füsioloogia alused

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Närvikude – igal rakul on mitu jätket.

Rakud ja nahk

Närvikude - võtab vastu närvi impulsi.

Kesknärvisüsteem

-1

Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes – ganglionides.

Morfoloogia materjal

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

meestel 21 - 22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti