Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega.
Näitusepaviljoni näol on tegu väheldase ehitisega, mis sisaldab arhitekti asjatundlikke stiilivõtteid: laiade sakiliste tahkudega valge puitkarniis, varjamata puitkonstruktsioonid, punane fassaaditellis, suured klaaspinnad, mis tasakaalustavad katuse raskepärasust.
Näituse põhieesmärkgiks on pöörata inimeste tähelepanu nn „rohelisele tehnoloogiale“. Nüüdseks on suur osa näituse alast „roheliste“ autode all. Eelkõige sellepärast, et inimesed võtaksid omaks ja tutvuksid ka uuemate tehnoloogiliste saavutustega.
Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku – samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks kujunenud Ed.Wiiralt. Esimesed arvustused temast polnud nii paljulootvad kui B.Tomasbergi omad.
Näituste ruumid – kokku 22000 m3. Aalto skitsid näitavad, et lõplik lahendus tuli mitmete katsetuste tulemusena, kuid põhimõtteline idee suuremast saalimahust ning sellele liituvast galeriist oli juba algstaadiumis olemas.
Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega.
Näitus on traditsiooniliselt ruum, kus objektid (kõige üldisemas mõistes siia alla kuuluvad kunst, raamatud , kultuuri- ja ajalooväärtused jne) on välja pandud vaatamiseks (ka müümiseks näit.
Näitus on eriline just seepärast, et kogu näitus koosnes omapärastest tarbeesemetest nagu stepslid ning lambid, kuid need lahendused olid tehtud äärmiselt loova kujundusega.
Näitused on väga lähedaselt seotud tema elulooga, kaasa arvatud paljud muuseumi vaatamisväärsused faktide ja erinevustega seoses sellega, et nad on pärit fouri juurtest.
Näitusele on töid toodud Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Läänemaa Muuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning erakogudest.
Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest.
Näituse juures on väga hea see, et kohe sisse minnes on olemas kunstnike tutvustused, kust saab teada ka nende varasema tegevuse ja professionaalsusega.
Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks:
Näituse tutvustuses on öeldud, et naine tegeleb hoopis meditatsiooniga, kuid minu arvates ei tegele naine sellega ja pilt sümboliseerib midagi muud.
Näitustel on Farkas esinenud juba alates 1998. aastast ja 2003. aastal kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas.
Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile.
Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke.
Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance’it ja erinevaid trükimeediume.
Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi.
Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid.
Näituseruume on võimalik eraldada iseseisvateks osadeks, mis võimaldab korraldada üksteisest isoleeritud näitusi.
Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis.
Näitus on avatud 22.detsember 2010 – 26.jaanuar 2011. Soovitan kõigil ise vaatama
Näitus – mida see mulle õpetas?“ Küsimused palun esitada pärast kõne lõppu.
Näituse koostajateks on tunnustatud fotograaf Kristjan Lepp ning kunstiteadlane Anneli Porri.
Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal.
Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU’s. Seadsingi sammud sinna poole.
Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik.
Näitus on koostatud konkursile laekunud 819 foto põhjal.
Näituse toitumus – ilus, aga vormide all ei ole õiget lihaskude.
Näitus on galeriis üleval 6. detsembrist 6. märtsini.
Näitused on üleval Tallinnas Põhja puiestee 35 hoones.
Näitus on olnud seal juba 13. oktoobrist alates.
Näitustel on “laterna” olemasolu väga tähtis.
Näituse autorile on fotograafia nii töö kui ka hobi.
Näitustesaal - selles saalis oli ainult üks maal
Näitused on olnud just selles galeriis.
Näitusele on iseloomulik patriootsus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun