teise jalaga hauas on! Mida tahtsid Forsyte'id omada? Soames Forsyte tahtis omada Irene'i. Kuigi nad olid juba ammu abielus, ei olnud Irene kordagi oma naisekohustusi täitnud ja mis veel hullem, nõudis eraldi tuba. Soamesil sai hing täis ning ta otsustas oma õigused maksma panna. Hiljem hakkas teda painama mälestus Irene näost, mille eest ta oli katsunud käsi ära kiskuda, et naist rahustada. Soames ei suutnud unustada kohutavat, lämbuvat nuuksumist, mille taolist ta iial enne polnud kuulnud ja mida ta näis ikka veel kuulvat. Teda hakkas närima kahtluseuss, et kas tehtud tegu oli ikka õige, aga enam ei saanud midagi muuta. Peale seda, kui Soames Irene'i vägistas, kaugenes naine temast veelgi ning hiljem lahkus Soamesi juurest. Lisaks Irenele tahtis Soames omada ainulaadset ja hinnalist maja, mis oleks hea asukohaga. Talle jäi silma üks maatükk Robin Hillis, mis oli kaheteistkümne miili kaugusel Hyde Park Cornerist
Mitte kunagi ei Liis Vaher leitud helidele seletust. Mahajäetud pesuruumis võis mõnikord tunda tugevat suitsu lõhna, nagu põleks seal midagi. Järsk lämbumistunne on ajanud tihti valvurid ruumist välja ning ainult paar minutit hiljem uuesti ruumi vaadates on see täiesti suitsuvaba. Fantoom suitsu on esinenud mitmeid kordi aastate jooksul. Isegi Warden Johnston, kes ei usu kummitusi, on kuulnud selgelt kellegi nuuksumist tehes külalistele vanglas ringkäiku. Ta vannub, et helid tulid koobaste seinte seest. Imelikele helidele järgnes jääkülm tuul, mis läbis ringkäigul oleva rühma. Ta ei osanud pakkuda mitte mingit selgitust nendele imelikele nähtustele. 6 KOKKUVÕTE Liis Vaher Sain teada hämmastavaid lugusid vanglas toimunust. Ei tea, kas need kõik vastavad tõele aga tundub, et päriselu oli seal hullem kui filmis. Seal viibisid kuulsad vangid,
Ta arvab kindlasti, et on piinlik, et nõnda juhtub just täna, kui mina siin olen. Jaa, tõepoolest, ma näen kõike! Ja ma ootan! Minu stopper töötab ja registreerib 65 aega väga täpselt. Viiskümmend minutit, seitsekümmend minutit, mootor ei taha käivituda. Inimesed ootavad oma gaasikambrites. Asjatult. On kuulda nende nutmist ja nuuksumist ... Ukrainlane, kes peab SS-Unterscharführer Heckenholti mootori juures aitama, saab kaksteist või kolmteist hoopi SS- kapten Wirthi ratsapiitsaga vastu nägu. Kahe tunni ja neljakümne üheksa minuti pärast – stopper on usaldusväärne – käivitub mootor. Sel silmapilgul viibib neli korda 750 inimest elavana nendes neljas kambris neli korda neljakümne viies kuupmeetris õhus. Jälle möödub kakskümmend viis minutit. Õige,
pääsesid, inetu häälega: «Kasi siit välja ja ära näita oma nägu enam!» «Ära tule meest narrima,» ütles sepp pahaselt ja lükkas luuavarre, mis kardetaval viisil tema nina all vibas, nii järsku kõrvale, et vars ja vihane naine õhu sisse ilusa rõnga kriipsuta- 143 sid. Sefepeale pani sepp kaapkübara pähe ja läks sõna lausumata välja. Priidu tahtis ta järele lipata, aga ema ei lasknud teda uksest välja. Varsti kuuldi õuest värava raksumist ja tagatoast tasast nuuksumist . . . Hakkas juba pimedaks minema. Sepp Villu sammus tuntud teerada mööda kõdu poole. Ta jalad ei tuletanud enam tiibu meelde, vaid liikusid raskelt ja laisalt. Küll vahtis ta jällegi enese ette maha, aga seekord ei. otsinud ta tillukesi jälgi ega naeratanud, kui üks neist kogemata silma puutus. Kümme minutit võis ta sedaviisi kõndinud olla, kui ta enese selja tagant rutuliste ja kergete sammude krabinat kuulis. Umber vaadates nägi ta Maie tulevat. «Villu
Ma olen süütu. Juba neliteistkümmend aastat lõdisen ma külmas raudpuuris. Heitke armu, majesteet, halastage mu peale! Teile tasutakse selle eest taevas.» «Ja üldsumma, meister Olivier?» ütles kuningas. «Kolmsada kuuskümmend seitse naela kaheksa soPi kolm Pariisi teenarit.» «Püha Neitsi!» hüüdis kuningas. «On see aga jultunud puur!» 424 Ta tõmbas vihu Olivier' käest ja hakkas ise sõrmedel arvutama, vaadates kord paberisse, kord puuri poole. Kogu selle aja oli kuulda vangi nuuksumist! See avaldas pimeduses nii ränka muljet, et kuninga saatjad kähvatades üksteise otsa vaatasid. «Neliteistkümmend aastat, majesteet! Juba neliteistkümmend aastat 1469-nda aasta aprillist saadik. Püha jumalaema nimel, kuninglik majesteet, kuulake mind! Teie olete kogu selle aja päikese valgust ja soojust maitsnud. Kas siis mina, õnnetu, enam kunagi päevavalgust näha ei saa? Halastage, kuningahärra! Olge mulle armuline! Halastus on kuninga kõrge voorus, mis ta viha kõrvale juhib
annaabi.ee 
