Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Austatud kuulajad! Täna räägin natuke nutiseadmetest. Kuidas nad meie elu segavad, ja mis võivad olla tagajärjed kui pidevalt nutiseadmeid kasutada. See on tähtis teema, kuna enamus teismelisi ja väikseid lapsi kasutavad nutiseadmeid meelelahutuseks või niisama internetis surfamiseks ning ei tea mis võib nende tervisega võib juhtuda. Näiteks USA-s kasutab nutitelefone enam kui 60% inimestest ja tahvel arvuteid umbes 42%, see on väga suur arv kuna USA-s elab hetkel 318,9 million inimest. Kindlasti on
nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui valguskiired langevad läbi silmaava ehk pupilli võrkkestale, tekib sinna kujutis. (Burnie 1995: 68). 5 2. NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE Nutiseadmetest, nagu näiteks televiisor, tahvel-, laua- ja sülearvuti või mobiiltelefon, kiirgab kasutamisel niinimetatud sinist valgust, mis liiga suures koguses mõjub silmadele ja nägemisele kahjustavalt. Joonis 1. Valgusspektri värvid. (Sinise valguse ... ). Sinine valgus ei ole ainult kahjulik. Oma kasuliku omadusena aitab ta nägijal tajuda värve ja kujusid, annab energiat, reguleerib unetsüklit ning kontrollib õige valgusehulga sattumist silma
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi. Kui ema küsib kuidas sõbral läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti
Drive, kuna see on mugav ja lihtne kasutada. Sisemisele kõvakettale on mul enamasti salvestatud rakendused ning dokumendid mida ma aktiivselt kasutan. Kasutan ka VeraCrypti nende krüpteerimiseks. See on üsna vajalik kui neid andmeid ei taheta kaotada. VeraCrypt on väga lihtne ja lollikindel rakendus, mida soovitaksin igal inimesel kes väärtustab enda andmeid kasutada. Nutitelefonil on mul tähtsamad pildid ning dokumendid krüpteeritud. Paar sõna ka nutiseadmetest. Ainuke nutiseade mida ma kasutan on mu nutitelefon, seda kasutan enamasti muusika kuulamiseks, harva ka YouTube’s videote vaatamiseks ning ka internetis olemiseks. Nutitelefoni kaitseks on mul installitud Kaspersky Antivirus,sest nutiseadmeid on alati võimalik rünnata, loomulikult kasutan ka Tor browserit nutitelefonile ning ka Chrome’i. Tavaliselt ma ei käi telefonis kahtlastel lehtedel, seda teen enamasti arvutis, kus on mugavam navigeerida
ugrilase omad, sest tema nautis elu ja keskendus kunstile, mitte raskele füüsilisele tööle. Võrreldes 15. sajandi noori ja tänapäeva noori, siis nende maailmavaated on põllumajanduse suunalt teinud hüppelise sammu tehnikamaailma. Tänapäeva noori on kutsutud nuti- ja tehnikapõlvkonnaks, sest nende lapsepõlv on tiirlenud ainult arvuti taga ning sellest kaugemale pole mindud. Tänase päeva noored elavad ümber tehnika ja on ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ning öeldakse, et see on noored ära rikkunud. Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi, vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena.
ohu märkamiseks. Nüüd tekib küsimus, kas piraatlus on pigem kokkuhoid või siiski suur probleem tänapäevases maailmas? Tehnoloogia arenguga on uued põlvkonnad aina osavamad ümber käima igasuguste seadmetega, millega paar põlvkonda vanemad inimesed ei suudaks hakkama saadagi. Seda selle pärast, et noored puutuvad iga päev nende seadmetega kokku. Arvuti on üks neist seadmetest ja samas ka see kõige olulisem ja kasutatav. Olgu selleks personaalne arvuti või mõni neist nutiseadmetest, on iga sellise masinaga võimalik internetis olla. Kui selle masinaga on võimalik ka faile alla laadida, siis on juba võimalik olla ka piraat. Inimesed võivad rikkuda autoriõigusi ka enese teadmata, sest väga sageli pole illegaalsete failide üleslaadijad kirjutanud, et see või need failid on tegelikult kuskilt mujalt saadud ja nende jagamine on seadusevastane. Sellegipoolest on ju alati ka võimalik tahetud faile või tarkvara soetada endale vastavatelt ametlikelt kodulehtedelt
Rutiini osav kasutamine aitab hõlpsamini uinuda ja hommikul ka paremini üles saada. 2. Vaadake, et toas oleks pime ja mitte liiga soe. Evolutsiooniliselt on uni seotud pimeda ööga, nüüd segavad meid tänavalambid ja mööduvad autod. Magage jahedas (nt 19-20 kraadi). 3. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval. Lõpetage umbes pool tundi enne voodisse minekut telekavaatamine, nutiekraani vahtimine ja arvutiga töötamine. Nagu eelnevalt pikalt kirjeldasin, voolab nutiseadmetest ja internetist ajju pidevalt vahetut uudsust. Ajule tundub see mõnus. 4. Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö. Inimlik komme on mõelda voodis argimurede või tööülesannete peale. Stopp! Voodi pole probleemide veeretamise koht - mõtlemine hoiab aju ärkvel. Tasub harjutada voodis mõtlemise katkestamist: kui saate aru, et mõtted keerlevad, siis pole sellest midagi, vahetage asendit või avage hetkeks silmad. 5. Katsuge igal ööl piisavalt magada
annaabi.ee 
