pahandada. Loodus oli muinaseestlaste jaoks väga oluline, sest sellest sõltus nende terve elu ja olu. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid metsaisad ja –emad, nurmeemad ja – isad, põllu ja veevaimud jt, kusjuures tähtsamaks peeti naissoost vaime. Neid nimetati ka haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses, üks tuntumaid koduhaldjaid on Tõnn ja Peko. Haldjatega tuli hästi läbi saada, sest neist sõltus saagi rohkus. Mõnikord vaadeldi koduhaldjaid ka kui väikejumalad, sest nad olid nii tähtsad. Konkreetse jumalana on teada, vaid Tarapithat või siis Taarat. Arvatakse, et Taara võibolla laenuks Skandinaaviast,
· Vahekordades loodusobjektidega lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talli, nii tema mulle. o Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult · Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel · Koduhaldjate tähtsus oli tavaliselt suurem seega käsitletakse neid ka kui väikejumalaid. · Kõrgjumalaid usundis vähe. o Tarapita
hammastes · Neid kes oskasid nõiduda, loitsida ravida nimetati nõidadeks või tarkadeks · Hing inimese isikupära kandja, võis kehast lahkuda · surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt · surnutele pandi hauda asju kaasa · inimesed pidasid end osaks loodusest · arvasid et pm kõigel looduses on oma hing (animism) · ei pidanud end looduse valitsejaiks · metsaisad, metsaemad, nurmeemad, nurmeisad, põllu- ja veevaimud jne · suuremaid ja tähtsamaid jumalaid oli vähe · suurem usk oli taara usk (Tarapitha) · hiljem jumal Uku austamine · jumalatele tuli läbisaamiseks andi viia ehk ohvertada · ohverdamist tehti ohvripaikades, pühad puud (tammed, pärnad) ja hiied ning lohuga kivid · ohverdamist kasutati ennustamiseks · ravimaagia - allikate vesi ravis ja allikate tuli hõbedat ohverdada
Usuti hauatagust elu. seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine), hingede aja tähistamine sügisel. 18. Jumalad, haldjad, vaimud suhtumine loodusesse Nad kaitsesid ja hoidsid loodust. Tuntud olid metsaisad ja emad, nurmeemad ja isad. Põllu ja veevaimud jne. Põhjapoolses eestis nimetati neid haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus vöi selle vahetus läheduses. Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus. See ongi tema omapäraks. Jumalaks nimetatakse vaid Tharapithat, kes oli saarlaste jumal, sündidnu Virumaal ja lennanud saaremaale. Hilisemal ajal mitmel pool
Keha kaunistati maalingute ja tätoveeringutega. Kui inimene suri, siis ta maeti kindlate rituaalidega. Eestlaste muinasusund oli: a) polüetistlik palju jumalaid b) anmalistlik kogu loodus oli hingestatud c) loodususund jumalikustati loodusnähtseid vöi objekte b)Vaimolendid, ohverdamine, ohvripaigad, ennustamine Looduses esines palju vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. NT metsaisad, -emad, nurmeemad, -isad, põllu- ja veevaimud jne. Mõned haldjad elasid iseg taludes, nt Pärnu- ja Viljandimaal koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko. Eeslastel on vähe nn kõrgjumalaid. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse Tarapitat (Taara avita sõja-, palvehüüd) Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal, kuid lendas Saaremaale. Hilisemal ajal tuntud jumal Uku austamine võib muinasajaga seotud olla. Ohvripaigad: hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed
annaabi.ee 
