Neetliide: 1.Ülesande püstitus:Andmed: Ülekantav koormus F = 220 kN Lubatav tõmbepinge [] = 140 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus, Siis leian nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, kus lähtudes inseneripraktikast moodustab
Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: Tallinn 2010 Neetliide: 1.Ülesande püstitus: Andmed: Ülekantav koormus F = 360 kN Lubatav tõmbepinge [] = 160 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus, Siis leian nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, kus lähtudes inseneripraktikast moodustab
A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge bg = 350 MPa - lubatav muljumispinge F = 300 kN - ülekantav koormus Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Needi läbimõõt (d) · Needirea kaugus nurkterase servast (a) · Neetide arv (n) · Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 300 N L = FL = ; N L = = 150 kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 150 103
260 10 3 = = 80,94 10 6 MPa 81MPa [ ] = 81MPa 2 (0,00187 - 0,011 0,024) NL F F = = = AL 2 AT , Neto 2( AT - T d 0 ) 300 103 = == 160, 68 106 161 MPa [ ] 160 MPa 2(0, 00110 - 0, 009 0, 0185) Tugevustingimus on täidetud! 8. Vastus · Sobiv nurkterased: 90x90x11 · Needi läbimõõt: d = 23 mm · Needirea kaugus nurkterase servast: a =50 mm · Neetide arv: n = 6 · Sõlmlehe paksus ja laius: =10 mm, b1=350mm B. Keevisliide 1. Ülesande püstitus l2 l2 2 2 b2 F
160, 6 161MPa [ ]MPa 160 MPa · Suhteline ülepinge 137 - 160 161,131 - 160 = 100100 = -0,14% = 0,%63% 160 160 Tugevustingimus on täidetud 10. Vastus · Sobivad nurkterased: 80x80x8 · Needi läbimõõt: d = 23 mm · Needirea kaugus nurkterase servast: a =45 mm · Neetide arv: n = 5 · Sõlmlehe paksus ja laius: =10 mm, b1=268mm B. Keevisliide 1. Ülesande püstitus 7 l2 l2 2 2
N L - ühe nurkterase pikijõud AL - ühe nurkterase ristlõike pindala 340 103 = =137 MPa [] =131MPa 2 (0,00151 -0,01 0,031) NL F F = = = AL 2 AT , Neto 2( AT - T d 0 ) 300 103 = == 160, 68 106 161 MPa [ ] 160 MPa 2(0, 00110 - 0, 009 0, 0185) Ülepinge jääb alla 5% sisse, seega on lubatav. Tugevustingimus on täidetud! 9. Vastus Sobiv nurkterased: 80x80x10 Needi läbimõõt: d = 30 mm Needirea kaugus nurkterase servast: a =45 mm Neetide arv: n = 6 Sõlmlehe paksus ja laius: =20 mm, b=200mm B. Keevisliide 1. Ülesande püstitus l2 l2 2 2 b2 F z0
Valin Ruukki kataloogist vahelehe paksusega 200x12 mm Kontrollin vahelehe varuteguri tegelikku väärtust. Vahelehe tugevus tõmbele tagatud Joonis: Keevisliide l2 l2 2 2 b2 F z0 l1 Valin Ruukki kataloogist sobivad võrdkülgsed nurkterased, kasutades tõmbe tugevustingimust Ühe nurkterase sisejõud tõmbel: Tõmbe tugevustingimus: Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valides Ruukki kataloogist(lk 85) konservatiivselt võrdsete külgedega nurkteras, valin mudeli 65x65x9, mille ristlõikepindala on 11,0 cm 2 Arvutan keevisõmbluste pikkused tugevustingimusest lõikele Detaili tasakaalutingimused: Seega: hK - keevisõmbluse kaatet = 9mm hK = T = 7 mm Keevisõmbluse tugevustingimus:
Õmblused Õmblused Õmblused F F Joonis 4.17 4.4.3.2. Lõikele töötava keevisliite tugevus Kolmnurkristlõikega õmblustega kahe nurkterase ja teraslehe keevisliide (Joon. 4.18): · tõmbekoormus F mõjub piki nurkteraste telgi läbivat tasandit (nurkterased pikenevad, kuid ei paindu); · õmblustes mõjuvad nihkepinged ning mis piirseisundi saabudes õmblus puruneb lõikel (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes); · õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim; · kolmnurkõmbluse vähima paksusega pind on kaateti suhtes 45° kaldu: hK, min = hK cos 45° 0.7hK , kus: hK õmbluse kaateti kõrgus, [m];
Õmblused Õmblused Õmblused F F Joonis 4.17 4.4.3.2. Lõikele töötava keevisliite tugevus Kolmnurkristlõikega õmblustega kahe nurkterase ja teraslehe keevisliide (Joon. 4.18): · tõmbekoormus F mõjub piki nurkteraste telgi läbivat tasandit (nurkterased pikenevad, kuid ei paindu); · õmblustes mõjuvad nihkepinged ning mis piirseisundi saabudes õmblus puruneb lõikel (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes); · õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim; · kolmnurkõmbluse vähima paksusega pind on kaateti suhtes 45° kaldu: hK, min = hK cos 45° 0.7hK , kus: hK õmbluse kaateti kõrgus, [m];
U 400 71,8 91,5 400 110 14,0 18,0 18,0 20350 1020 1236 14,9 846 102 3,04 81,6 221000 2,65 5,11 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 74/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut VÕRDKÜLGSED NURKTERASED Profiil G A r e u1 u2 Iy = Iz Wy = Wz iy Iu = Imax iu Iv = Imin Wv iv h×t kg/m cm2 mm cm cm cm cm4 cm3 cm cm4 cm cm4 cm3 cm 45×4 2,74 3,49 7 1,23 1,75 1,57 6,43 1,97 1,36 10,2 1,71 2,68 1,53 0,88
Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus. Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust. Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras. Metallide gaaskeevitus. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta.
annaabi.ee 
