süsteemile esitatav kujul kus indeks 1 vastab mittenõgusa keha pinnale ja indeks 2 nõgusa keha pinnale. Paljudel juhtudel võib kiirgavaid tahkeid kehi vaadelda ligikaudu hallidena, millede A= , ja võrrand (5.9) lihtsustub kujule Võrrandi (5.10) edasine lihtsustumine saadakse piirjuhtudel F1/F2=0 ja F1/F2=1. Viimasele juhule vastab näiteks kahe paralleelse seina vaheline kiirgus (5.11) 28. Nurktegurid ja vastastikused pinnad Nurktegur . ik väljendab tõenäosust, et pinnalt i väljunud footon satub pinnale k. Kui i on lõpmata väike pinnaelement (punkt), siis saadakse lokaalne nurktegur. Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks. Difuussete pindade juhule on kirjanduses [31...36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid. Suurel
koldes. Selleks peab leegi pikkus olema aurukatla tootlikkusel 45 kg/s vähemalt 12-14 m, tootlikkusel 60 kg/s - 15-16 m ja tootlikkusel üle 90 kg/s suurem kui 20 m. Kui kolde ristlõike ja mahu soojuserikoormuste alusel valitud kolde mõõtmed ei taga küllaldast leegi pikkust, tuleb kolde keskosa kõrgust suurendada vaatamata sellele, et kolde maht soojuserikoormus sellega väheneb. Kolde mõõtmete järgi arvutatakse kolde osade seinte pindalad, määratakse ekraanpindade nurktegurid saastumistegurid ja efektiivaustegurid ning arvutatakse valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid)
koldes. Selleks peab leegi pikkus olema aurukatla tootlikkusel 45 kg/s vähemalt 12-14 m, tootlikkusel 60 kg/s - 15-16 m ja tootlikkusel üle 90 kg/s suurem kui 20 m. Kui kolde ristlõike ja mahu soojuserikoormuste alusel valitud kolde mõõtmed ei taga küllaldast leegi pikkust, tuleb kolde keskosa kõrgust suurendada vaatamata sellele, et kolde maht soojuserikoormus sellega väheneb. Kolde mõõtmete järgi arvutatakse kolde osade seinte pindalad, määratakse ekraanpindade nurktegurid saastumistegurid ja efektiivaustegurid ning arvutatakse valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid).
annaabi.ee 
