28. Esimese kahe iseloom: Suurte koormuste ülekandmiseks rasketes tööreziimides; Vajavad MÄÄRIMIST. 29. Milles seisneb hammassiduri eripära? Milliseid häbleid on võimalik kompenseerida kasutades hammassidurit? 30. Suurte koormuste ülekandmiseks rasketes tööreziimides; Vajavad MÄÄRIMIST. 31. Hammassiduri kasutamisel tuleb arvestada, et 32. 1. Lubatud radiaalsiirde ja nurksiirde väärtused sõltuvad siduri pöörlemissagedusest; 33. 2. Lubatud nurksiire sõltub välishammaste kujust: 34. · sirgete välishammaste korral võib nurksiire olla kuni 1 º; 35. · kumerate välishammaste korral võib nurksiire olla kuni 3 º; 36. 3. Korraga on kontaktis vaid kaks hambapaari; 37. 4. Lubatav telgsiire on suur (kordades suurem, kui lubatav radiaalsiire). 38. Hälbeid komp.: --Telgsiirde kompenseerimine--Radiaalsiirde kompenseerimine--Nurksiirde kompenseerimine--Nurk- ja radiaalsiirde kompenseerimine 39. Kuidas valitakse hammassidurit?
omavahel sõltumatuid mehhanismi kõikide lülide asendeid kinnislüli suhtes määravaid koordinaate. Mehhanismi üldistatud koordinaatide arv võrdub tema vabadusastme arvuga. Alglüliks nim. lüli, mille koordinaat on mehhanismi üldistatud koordinaadiks. Alglüli ei pea kokku langema sisendlüliga. Alglüliks võib võtta ka väljund- või vahelüli. Alglüli liikumisseadus st. funktsioon 1 = 1(t) peab kin.analüüsi alustamisel olema teada. Teiste lülide siirded (näiteks lüli i nurksiire i) on otstarbekas määrata mitte vastava liikumisseadusega i = i(t) vaid nn. siirdefunktsiooni i = i(1) abil, kuna viimane sõltub ainuüksi mehhanismi geomeetriast (konfiguratsioonist). See asjaolu võimaldab mehhanismi kinemaatikat uurida alglüli liikumisseadust eelnevalt määramata, [Selgitused ja näited loengul]. Lähtudes siirdefunktsioonist ja diferentseerides seda mehhanismi üldistatud koordinaadi 1 järgi, saadakse kiiruste ja kiirenduste analoogid.