Päikesesüsteem
liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt - jääb teatavas asendis seisma, liigub siis
umbes 8 maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil.
Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Siin kaob
Päike korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Selline hüppamine toimub ajal,
mil Merkuur asub periheelis, sest siis tema orbitaalne nurkkiirus on teatava aja jooksul
suurem pöörlemise nurkkiiruset. [2]
Raadiolokatsiooni põhjal teati Merkuuri pinnast 1974. aastani vaid seda, et ta on väga
ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm
möödalendu Merkuurist 1974. ja 1975. aastal, mis senini on jäänud ka ainsateks.
-6-
Automaatjaama minimaalne kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestus
pildistada umbes poolt, kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel oli valgustatud üks ja seesama
poolkera
annaabi.ee 
