* Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor. * Mitmemootoriliseks nimetatakse sellist elektriajamit, kus töömasina üksikuid lülisid või tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga. TÖÖMASINATE JA ELEKTRIMOOTORITE MEHAANILISED TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat
Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment: L = bmr2ѡ 3. Mehaaniline energia Töö ja energia •Töö – keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus •Tähis: A •Töö on võrdne liikumise sihilise jõu komponendi ja teepikkuse korrutisega. Valem: A = Fs*cosα •Mehaanilist energiat tingib liikumine või jõud •Energia – keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldav suurus, mis näitab võimet teha tööd •Ühik: J Kineetiline energia
pöörlema. Tänapäeval on reaktiivmootorid väga levinud. Pöörlemishulga jäävus Kulgevat liikumist iseloomustab liikumishulk ehk impulss ja kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulsiga analoogilise suuruse saab defineerida ka pöörlemise jaoks. Kui kulgliikumise hulka nimetatakse lihtsalt impulsiks, siis pöördliikumise hulka nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Impulsimoment sõltub keha massist ja pöörlemise nurkkiirusest. Mida kaugemal paikneb mass pöörlemisteljest, seda suurem on pöörlemishulk, kuna raadiuse suurenemisel joonkiirus kasvab. Lihtsama kujuga pöördkehade impulsimoment L on võrdeline keha massi, raadiuse ruudu ja pöörlemise nurkkiirusega: Võrdetegur b sõltub keha kujust Sarnaselt impulsiga on ka impulsimoment jääv. Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja
hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. 1974 aastani teatati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega
nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus. Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk kiiruse muutumise kiirust. — Pöörlemise kinemaatika. Jäikade kehade uurimisel tuleb nendele lisada veel jäiga keha pöörlemise nurkkiiruse ja nurkkiirenduse — Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Joonkiirus sõltub nurkkiirusest ja trajektoori raadiusest. v r — Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Kaal – Kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Jõud – Jõud on vektoriaalne suurus mis annab kehale kiirenduse, muudab keha kiirust Mass – Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte
suurenemise. 22. Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur. Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga. Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel , N.m, M0 töömasina takistusmoment nurkkiirusel =0, N.m, Mtn töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m,
v aN R 35 Ühtlane pöördliikumine : nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus Keha nurkkiirus on defineeritud kui pöördenurga muutumine ajas. d 2 1 rad 1 dt t s s Joonkiirus sõltub nurkkiirusest ja d trajektoori raadiusest R v m aN v R s R Kesktõmbekiirendus ehk tsentripetaalkirendus
Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüppamine toimub ajal mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. (3) Märgatav sarnasus Kuuga Väljanägemine on Merkuuril nagu kuul, 1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama ,,Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime
asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike.
Euro 4 (2005) erinevatele sõidukile - 98/69/EC (& 2002/80/EC) Euro 5 (2008/9) ja Euro 6 (2014) väikeste sõiduautode ja kommertsveokite jaoks - 715/2007/EC 2. Kuidas hinnata kadusid jõuülekandes? Millest need sõltuvad? Kasutegur (T) see faktor lubab meil hinnata jõuälekanne võimsuse kadusid. 29 Hüdrauliline pöördemoment kadu sõltub pöörlemistelje nurkkiirusest. Mehhaaniline kadu sõltub edastatavate pöördemomendist. 3. Arvutage ühe liitri vedelkütuse põletamiseks kuluva õhu kogus. L = (2,67+8+8-)/23,2= 1,38 4. Võrrelge erinevaid testimisviise. Inertsiaalne stend - on konstruktsioon, mis koosneb ruumilise raamiga, mille peale on paigaldatud ja kinnitatud testimise sõiduk. Koormuse stend on sarnane inertsianaalse stendiga, erinevus seisneb selles, et mootori pidurdab eri seade.
t on pöördenurk radiaanides. (Radiaan on kesknurk mis toetub kaarele pikkusega 1 raadius ) Pöörlemissagedust ringjoonelisel liikumisel mõõdetakse hertsides (Hz). Tähis f (1Hz = s-1) 1 f T Joonkiiru sõltub nurkkiirusest ja trajektoori raadiusest. v r 3. Dünaamika alused Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest. Klassikalise dünaamika aluseks on Isaac Newtoni poolt formuleeritud Newtoni seadused. Keha kiiruse muutumist põhjustab jõud. Enne Newtonit arvati, et paigalseis on keha loomulik olek.. Jõu tähis F , ühik njuuton (N). 1 njuuton on jõud, mis annab
y-y suhtes, mille vektor on suunatud ida poole. Teljele y-y mõjub moment ja pretsessiooni L y Ly i nurkkiirus telje z - z ümber toimuva pretsessiooni nurkkiirus H . See kiirus on väiksem aperioodiliseks üleminekuks vajalikust nurkkiirusest ja manöövri lõpuks tundliku elemendi peatelg ei jõua uude tasakaaluasendisse. Niipea kui manööver lõppeb kaob kiirendus j x , samuti moment L y . Ly Õli ülekogus lõunapoolses anumas aga säilib, samuti tema poolt tekitatud moment ja tundliku
panemiseks. Seega kineetilise energiat mõjutavad keha mass ja tema kiirus, kuna massist sõltub keha inertsus (vajalik energiahulk selle mõjutamiseks) ja kiirendus (ehk kui palju/kiiiresti tööd keha teeb). Kuna pöörlev keha liigub siis seega ta teeb ka tööd, mis tähendab, et kehal on olemas energia (kineetiline). Pöördliikumise korral toimub liikumine ümber fikseeritud telje, mille liikumise kiirus sõltub nurkkiirusest (raadiuse pöördenurk ajaühiku kohta). Inertsmoment näitab, kui suurt jõudu me peame rakendama keha pöörlema panemiseks või selle peatamiseks. Valemina siis: I 2 Ek 2 Kus: Ek on kineetiline energia 1J I on intersmoment 1 kgm2 on nurkkiirus 1rad/s 41
liikuvate osakeste tsentrifugaaljõudu. Rõhuenergia suurenemine toimub täielikult vedeliku kineetilise energia muutmisel potensiaalseks energiaks. 48 Propellerpumba tööratta labade profiil sarnaneb lennuki tiiva profiiliga, mistõttu tööratta pöörlemisel labade vahel liikuvale vedelikule tekitatakse tõstejõud F (, ), mis oleneb vedeliku tihedusest () ja laba profiilil liikuva vedeliku nurkkiirusest. Propelleri töötamisel paiskavad labad vett välja jõuga F risti labade profiiliga (normaali suunas ). Kui jõud F jagada kaheks komponendiks siis, komponent F0 annab vedelikule teljesuunalise liikumise kiiruse (vs ) ja Fz püüab vedeliku osakestel tekitada pöörleva liikumise. Pöörlemise energia on praktiliselt kasutu energia, mis survetorus juhtaparaadi sfäärilistel labadel neutraliseeritakse, pöörlev liikumine muudetakse teljesuunaliseks ja kiirusenergia muudetakse rõhuenergiaks
i - graafiku i-nda punkti puutuja tõusunurk b) lähtudes seosest r = r (r ) , on d µ ri = r r = µ yi tgi , ... 3.15 d r µ kus yi - vända pöördenurgale ri vastava graafiku punkti ordinaat, i - sama punkti puutuja tõusunurk. Kui redutseeritud motoorne moment sõltub redutseerimislüli nurkkiirusest (Trm = Trm (r )) ja redutseeritud takistusmoment sõltub redutseerimislüli nurkpaigutusest (Tr = Tr ( r )) samuti nagu redutseeritud inertsmomentki I r = I r (r ) , t t esitame võrrandi 3.11 kujul I r r2 I ro ro2 Tr ( r ) d - Tr ( )d = 2 - 2 . m t ... a o o
momendi telje y-y suhtes, mille vektor on suunatud ida poole. Teljele y-y mõjub L y Ly moment ja pretsessiooni nurkkiirus telje z - z ümber toimuva L y L y i H pretsessiooni nurkkiirus . See kiirus on väiksem aperioodiliseks üleminekuks vajalikust nurkkiirusest ja manöövri lõpuks tundliku elemendi peatelg ei jõua uude tasakaaluasendisse. Niipea kui jx Ly manööver lõppeb kaob kiirendus , samuti moment . Õli ülekogus Ly lõunapoolses anumas aga säilib, samuti tema poolt tekitatud moment Ly
lühiajalistel ülekoormustel. 2.järgu inertsjõu Pj2 cos 2 perioodiks on 180 0 ehk väntvõlli pool nurkkiirusest ehk mootori pöörete arvust (Ne = f (n) jne. kus pööret. Väljalaskeklappide pesadade pindade temperatuur ei tohi reeglina baasnäitajaks mootori pöörete arv). ületada 5000C. Mootori töö analüüsimisel kruvitunnusjoone järgi võime samale
annaabi.ee 
