reisimist ei ole teadlik sealsest kohalikust räpasest elukultuurist tänavatel ja ka elukohtades, siis võib selle fakti avastamine kohapeal valmistada palju suuremat sokki, kuigi see sokk saabub nii või naa, aga seda saab siiski ennetades vähendada. Kultuurisokk on ka põhjustatud tuttavate märkide ja tähenduste kadumises sotsiaalses suhtluses. Näiteks teeninduses ja kauplemises. Inimesed võivad tunduda isegi liiga viisakad või siis liiga pealetükkivad ja sa tunned ennast nurkasurutuna, kuna sa ei taha ju midagi halvasti öelda ega teha, aga samas pole sul õrna aimugi kuidas sellest olukorrast viisakalt väljuda. Näiteks müügimehed. Meil Eestis on hästi kui mõni müüa enda abi üldse pakkuma suvatseb tulla, tavaliselt on nad kadunud kuskile riiulite taha, aga näiteks lõunamaades on kaupmees sul juba täna peal vastas ja teeb sulle juba varakult selgeks mida sul poest vaja oleks, mis sest, et sa ise pole suutnud selle asja soetamisse veel mõeldagi. Müügimehest
üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannes küll enda mainet päästa, kuid nagu rabalaukas üksinda rappides vajub üha sügavamale ja sügavamale, kuni põhja enam pole ja lootust ei paista. Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata
annaabi.ee 
