päeva pähe istuda- teiste tahtmisi peale suruda. On ju rahvas piisavalt haritud, et seda tajuda. Miks siis ei hakata vastu- iseenda kasuks/heaolu nimel tegutseda? Nii on kõikjal meie ümber- saamatus. Eriti hästi on see probleem nähtav seadusandluses, sest ei suudeta vigast süsteemi parandada. Nii käiakse surnud ringi, samal ajal kui eurotsooni ähvardab kokku varisemine ja Kreeka vajab aina uusi abipakette. Rahvas ei viitsigi sellega tegeleda, loodetakse juhtide peale. Hea on see, et nurisetakse ja nähakse vigu. Siis on teada vähemalt, et inimesed ei ole passiivse käitumise peal ja täielikus alaealisuse seisundis. Mõistetakse, et elu paranemiseks on vaja tegutseda ja siis oodatakse seda päästjat, mitte ei võeta ise see roll. See on väga kurb, kuid usun, et selles ei saa süüdistada inimsete rumalust, sest arvamust avaldatakse- nurisetakse, nähakse vigu. Samal ajal ei leia moto "Kus viga näed laita, seal tule ja aita!" rakendust
teinud, teebki minu arvates inimese vaimselt tugevaks. Teisalt võib inimese tugevaks teha ka julgus. Julguse all mõtlen ma oma tunnete, arvamuste ja maailmavaadete avaldamist. Suur hulk inimesi on võtnud omale sellise hoiaku, et nad ei räägi üheski asjas kaasa ning ei avalda mõtteid. Nad lähevad tihtipeale kaasa teiste inimeste mõtetega või kui ei olda rahul, siis räägitakse oma ringkonnas teisi taga. Sellest mina aru ei saa, miks nurisetakse ja vingutakse praktiliselt iga asja peale. Kõigil on õigus oma arvamust avaldada ja seisukohti põhjendada. Selliseid vingujaid on Eesti ühiskonnas suhteliselt palju, kes pole millegagi rahul. Selle põhjal ma arvangi, et nad on nõrgad. Tugev inimene julgeb enda eest seista ja oma arvamust avaldada ka siis, kui see teiste omaga ei ühti. Füüsiliselt tugevaks saada on minu arvates võimalik ainult trenni tehes. Treenimine aitab kaasa
Eestlasi peetakse isekateks ning kadedateks, kes tihtipeale leiab millegi, mille üle pahameelt üles näidata. Mõeldakse, et oleme tagasihoidlikud inimesed. See arvamus on välja kujunenud mitmeidkümneid aastaid tagasi. Hiljutu toimunud valimiste ajal said inimesed minna hääletama selle erakonna poolt, kes meie mõtteid ja soove riigi tegemistes edasi annaks. See võimalus oli kõigil eesti kodanikel, kes olid 18.eluaasat täis. Mulle ei meeldi, kui hiljem nurisetakse selle üle, et miks halvad erakonnad juhivad meie riiki ja Eestis ei ole hea elada, eriti kui seda teevad inimesed, kes pole oma võimalust kasutanud, et hääletada selle poolt kes talle meeldis. Eestil on raskusi majanduskriisiga ning seetõttu pole meie riigi areng väga tõhus olnud. Alles hiljuti juhtunud õnnetuses, mis toimus lasteaias, hukkus 3-aastane pisike poiss. Atraktsioonid polnud piisavalt
,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale kaevanduste rajamist leitakse odav tööjõud, kellele makstakse suure töö eest väga väikest tasu.) siis ei ootagi söekaevurid midagi muud. Nurisetakse vaid omavahel väikese raha üle mida töö eest saadakse, ent ette ei võeta midagi. Kahjuks on raamatus kirjeldatud ebavõrdsus valitsenud maailmas iidsetest aegadest peale. ,,Lammastest koosnevad ühiskonda hakkavad ajapikku valitsema hundid" (Bertrand de Jouvenel). Kõrgemal ja valitsevamal poolel seisavad inimesed, kes lubavad tavainimestele raha, mugavusi, vastutulekuid, demokraatliku ühiskonda, häid riigijuhte ja head elukvaliteeti. Luuakse niinimetatud
Kuidas rahvale seda õigesti serveerida, on riigile jällegi raske probleem. Seotus Lääne kultuuriruumiga on paratamatult meie ühiskonna ja elulaadi muutnud samuti läänelikuks. Kuigi Eesti majandus on läbi teinud kiire arengu, ei ole see veel kõrgelt arenenud riikidega võrreldav. "Kas sellist Eestit me tahtsimegi?!" - see sarkasmiga vürtsitatud küsimus on olnud paljude inimeste suudel, kui kuuldakse järjekordsest hinnatõusust või majanduslangusest. Tahes-tahtmata nurisetakse tagasihoidliku palga ja raskete töötingimuste üle. Demokraatia areng arvatakse olevat liiga aeglane ning soovitakse näha kiiremaid muutusi. Rahvas on arusaadavalt muutustele kõige vastuvõtlikum, ent ebapopulaarsed meetmed on sageli vajalikud. Kõige selle juures ei tohi poliitikud distantseeruda rahvast ning varjata oma tegevust või näidata seda ainult heas valguses. Demagoogia kasutamine ja rahva meelsusega mängimine ei ole kunagi hästi lõppenud
valikut. tugineb traditsioonile varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme on tavaliselt anonüümne kujundab maailmavaadet 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja
3. kättesaadavus ja paindlikkus; 4. töökindlus ja turvalisus; 5. keskkond; 6. hea maine. Teenuste kvaliteedi hindamisel on tähtsal kohal teenuse kasutaja kvaliteediootused enne teenuse saamist. Kui tajutud kvaliteeditase ei vasta ootustele või ületab neid tunduvalt, võib teenuse kasutaja hinnata teenuse mittevastavaks. Oodatava ja tegeliku kvaliteedi vaheline lõhe selgitab, miks kasutajad on mõne madala kvaliteeditasemega teenusega rahul või miks kõrgetasemelise teenuse üle nurisetakse. Seetõttu peetakse teenuste kvaliteedikäsituses oluliseks, et teenuse osutaja oskaks oma teenustest klientidele üheselt, arusaadavalt ja selgelt teada anda. Sel juhul mõistavad kliendid paremini teenuse olemust ja taset ning kujundavad reaalsed ootused. (Karjääriteenuste käsiraamat: 4) Teenindusvaldkondades on raske määratleda, mis on väärtus tarbija jaoks, milles näeb tarbija kvaliteeti, kuna teeninduskvaliteedi hindamine on eelkõige
järgi, kuidas see mõjutab otseselt kaastöötajaid, saades tagasisidet just alluvatelt. Järgitakse ka üldisi häid põhimõtteid ja moraali. Töötajate endi arvamus juhtide eetiliste otsuste kohta läheb siiski lahku. 22 Läbiviidud uuringud on näidanud, et suurimaks rahulolematuse tekitajaks on väga halb ettevõttesisene info liikumine. Tagasisidet oma tööle ja eesmärkide täitmisele ei saa piisavalt ka juhtkond, nurisetakse vähese konkreetsuse ja pealiskaudsuse üle. Juhid kasutavad otsustamisel nii organisatsiooni sees kehtestatud reegleid kui ka väljaspoolt kehtestatuid, mis väljenduvad seadustes. Reeglite ja seaduste täitmine ei ühti alati otsustaja eelistustega võimaliku lahendusvariandi suhtes, kuna mõnes olukorras tekitavad need vaid raha ja aja kulu, õiglusetust ning liigset bürokraatiat. Otsustamisel mängivad suurt rolli ka emotsioonid ja inimestevaheline usaldus. Igal juhul hinnatakse
annaabi.ee 
