14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20. nurgatorn 3. lossiõu 21. kaitsevall 4. -6. sakmetega ja laskepiludega 22. laskeava kaitsemüür 23. eriliselt kindlustatud ruum 7. ringtorn 24. kindlustustara
Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn,
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a
o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased - kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant. Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus, kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti- ja vara-renessanss stiilist ning näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele. Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased
Seal oli väga huvitav. Ma nägin muuseumi püsiekspositsiooni ,,Linn, mis kunagi valmis ei saa". See on miniatuurne vanalinn ja see on tehtud väga huvitavalt ning näeb väga realistlik välja. Kõige rohkem mulle meeldis vanalinna vaateplatvorm. Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda. Veel tahan öelda paar sõna Toompea Lossi kohta. Toompea loss on käigus parlamendihoonena ja selle 45 meetri kõrgune nurgatorn Pikk Hermann on Eesti riigilipu ametlik liputorn. Paarsada meetrit eemal, Toompea nõlval, asub Stenbocki maja, milles asuvad peaministri tööruumid. Ei ole nii tähelepanuväärsed, kuid minu jaoks siiski väga huvitavad on Viru väravad. Nad ehitati 14. sajandil, tänaseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtade rohkele vanalinna peatänavale - Viru tänavale.
Töö on liigendatud neljaks peatükiks ja kolmeks alapeatükiks. Audru mõisa ajaloost. Audru mõisa on esmamainitud 1449 a-l aegade jooksul on mõisa kingitud korduvalt erinevatele omanikele. Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel. Mis annab hea ettekujutuse mõisa õuest ja selle ümber paiknevatest hoonetest. Kahjuks on hävinenud mõisa peahoone, mille asemele on ehitatud nõukogudeaegne kivihoone. Hooned on kasutusel ka tänapäeval. Üle saja aasta kuulus mõis perekond Pilar von Pilchaudele, kes olid viimased mõisa omanikud kuni võõrandamiseni. PILT MÕISNIKU PEREST Perekonna vapil on rohelisel murul kolme poega toitev hõbedane pelikan.
torn koos nurgatornikestega valmis 1651. a. Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. · Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16. juunit süütas pikne ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I
5 Jekateriina kirik on Eesti stiilipuhtaim barokk-kirik, mis on mõjutanud apostliku õigeusu kirikuarhitektuuri kogu Baltikumis. Tallinna värav (tuntud ka kui Kuningavärav) on osa keskaegsetest kaitserajatistest. Kunagi märkis see kaunis barokne värav postitee algust, nüüdsel ajal juhatab see külastajad Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht.
valmis 1651. a. Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16. juunit süütas pikne ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I
aastal läks see Kaitseliidu kätte.16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17 Kõrvalhooneid on säilinud vähe. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula. Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.18 15 http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml 16 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 17 http://kool.kaitseliit.ee/alumois 18 http://www.mois.ee/harju/alu.shtml 6 Arvamus Ma arvan, et mõisad mitmekesisus ja erinevad stiilid muutsid meie arhitektuuri, arusaama ja mõtet Rootsi ja Vene võimu ajast, peale Liivi sõja lõppu kuni I maailmasõja alguseni. Rootsi
Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. 1820. a. Tulekahju Tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest.20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I
Nimelt on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23]
Aiaküljele jäi avar veranda, mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda. Teisele korrusele oli paigutatud privaatsemad ruumid, raamatukogu koos lugemisnurgaga ja oldermanni ruum. Ülal torniosas paiknes väike galeriilaadne ruum, mille akendest avanes maaliline vaade Toomemäele. Hoone välisilmes annab tooni mahtude ekspressiivne dünaamika. Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega. Värvi lisab hoonele mitmekesine materjalikäsitlus: krohvitud seinapindade ja puitosade hele-tumedad kontrastid koos maakivist sokliosa ja punase kivikatusega. Hoonemahtude plastiline liigendus sujuva üleminekuga katuse- ja torniosale ning viimase
annaabi.ee 
