Arhitektuuriajaloo referaat
Saalis oli kokku istekohti
tuhandele inimesele. Kiriku kivist altar ja korintose kapiteelidega ehitud paarissammastega
retaabel oli kavandatud linnaarhitekt Geisti enda poolt. Selleks, et kirikusse orel ja altaripilt
saada oli kogudus teinud eraldi korjanduse. Kirikus oli Kessleri orel ja altaripildi maalis F.
von Sivers. 13
Kiriku peamiseks aktsendiks loetakse läänefassaadi, mille kujundus lähtus
ülevenemaalisest tüüpfassaadidest. Seinu ilmestasid nurgapilastri ja lai räästakarniis, portaali
rõhutas pilastritele toetuv frontoon. Eelnimetatud kujundusmotiive kasutati ka astmeliselt
aheneva torni juures.2
1413 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK
1314Jürjo, V. (1998) Kodutu kogudus Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu, Tartu; Levileht
22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus