pesuveega seotud tavad üle ristimisveele. Kindlasti tuli pesuvette panna hõbedat, seda iidsetest aegadest ohvriks toodud ja kurja tõrjuvat metalli. Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul Peale sündi käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli. Kurja silma jõu võttis ka hõbeasi lapse rinnal. Nimi pandi lapsele tavaliselt kas vanavanemate või lähedal asuva tähtpäeva järgi. Lapsele ei tohtinud panna isa või ema nime. Aitäh!
3. KATSIKUD Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli vastsündinu külastamine ehk katsikul käimine. See kuulub nii meie kui ka teiste Euroopa rahvaste põliste ning tänaseni au sees olevate peretraditsioonide hulka, mida lisaks talupojakultuurist pärinevatele rahvapärastele tavadele toetas 20. sajani algusest ka eestikeelne moodne kombeõpetus: Talupojakultuuris käidi vastsünnitanul külas kuni ristimiseni või senikaua, kuni nurganaine voodis oli. [1, lk 38] [5] Katsikul käisid üldjuhul vaid abielus naistuttavad või -sugulased, kes tõid kaasa sööki ja kingitusi lapsele. Traditsiooniliselt ei mindud kunagi kaks kätt taskus. Alati võeti kaasa rikkalikult toidukraami, ikka head ja paremat, et värskel emal taastuks tervis ja jätkuks rinnas piima. Esiemade ajal oligi katsikutoiduks lihtne, kuid siiski eriliselt valmistatud suupoolis: puhtast vilast leib, odraleib ja jämedamast nisujahust saialeib ehk vatsk
läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b. osaliselt motiveeritud on nt käterätik parafraas ,,rätik käte kuivatamiseks" sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c. idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena.
annaabi.ee 
