diagonaalid dir nurk. · Arvutame samade andmed , kasutades koordinaatide esialgsete juurdekasvude summasid. · Analüüsime tulemus · Arvutame dir.nurga parandi · Arvutame lõplikud koordinaatide juurdekasvud · Saadud lõplike juurdekasvude abil arvutame käigu punktide koordinaadid.Parimate tulemuste saamiseks peaks käik olema võimalikult pikk ja ühepikkuste joontega. Vastulõige nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundae vähemalt kolemele lähtepunktile. Võimalik ka hooneline vastulõige. Peab vaatama et ei tekiks ohtliku ringi. Otselõige Otselõike puhul mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkti määravate punktidega ühendavare suundade vahel. Lahendamiseks piisab kehest lõikesuunast. Hanseni ül
järgmised:Polügonomeetriakäigu sidumine külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil, Koordinaatsidumine, Vastulõige, otselõige, hanseni ülesanne, või laterangulaarse meetod.Koordinaatsidumine-Kui naaberalusepunktide vahel puudub nähtavus ja polügonomeetriakäigu sidumist ei saa klassikalisel meetodil ei saa kasutada kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib põhjustada määramatu lahendi või siis põhjustavad väikesed mõõtmisvead suuri, raskesti kindlakstehtavaid arvutusvigu.Otselõige-Mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkte määravate punktidega ühendavate suundade vahel.Võrreldes vastulõikega on kirjeldatav meetod töömahukam, mistõttu seda
nurkade abil, Koordinaatsidumine, Vastulõige, otselõige, hanseni ülesanne, või laterangulaarse meetod.Koordinaatsidumine-Kui naaberalusepunktide vahel puudub nähtavus ja polügonomeetriakäigu sidumist ei saa klassikalisel meetodil ei saa kasutada kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib põhjustada määramatu lahendi või siis põhjustavad väikesed mõõtmisvead suuri, raskesti kindlakstehtavaid arvutusvigu.Otselõige-Mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkte määravate punktidega ühendavate suundade vahel.Võrreldes vastulõikega on
kasutatakse külgnevaid suundasid. 2. Koordinaat e. pimesidumine. 3. Sidumine mitmekordse vastulõikega ja seinapolügonomeetria. 26. Millised on polügonomeetriakäigu koordinaatmeetodil sidumise puudused? Põikvead võivad jääda avastamata, nurgad jäävad tasandamata (täpsus oluliselt langeb). 27. Selgita vastulõike ohtliku ringi mõistet. Mis juhtub, kui määratav punkt on ohtlikul ringil või selle vahetus läheduses? Nurgalise vastulõike korral mõõdetakse määratavs punktis suunad vähemalt kolmele lähtepunktile.Tuleb jälgida,et lõikenurgad ε ja β ei oleks alla 30o ja üle 150o. Samuti ei tohi summa B+β+c asuda piirides 160o200o, st määratav punkt ei tohi astseda lähtepunkti läbiva ohtliku ringi läheduses. Vastulõikele omased puudusedsõltuvus meteoroloogilistest tingimustest mõõdistamine pole võimalik, kui tugipunktid
plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa ??t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f? jagada polügooni nurkadele, parandus p? ühele nurgale. Parandid p? anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p? liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so ??t. 17. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus
mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52.Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga jagada polügooni nurkadele, parandus ühele nurgale. Parandid anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, mille haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga.. 53.Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus.
Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f jagada polügooni nurkadele, parandus p ühele nurgale. Parandid p anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so t. 16
mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t . Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f jagada polügooni nurkadele, parandus p ühele nurgale. Parandid p anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so t . 17. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus
joonemõõtmise vigadest ja põiksuunaline viga nurgamõõtmise vigadest. Lahtise teodoliitkäigu tasandamine ja koordinaatide arvutus toimub põhimõtteliselt samuti kui kinnise käigu arvutus, erinevused on vaid sulgemisvigade leidmises. [Ka lahtise käigu korral koostatakse enne käigu tasandamist käigu skeem] Lahtise käigu korral on lähtedirektsiooninurkasid kaks. Kui need ei ole teada, sooritatakse arvutused analoogiliselt kinnise käiguga geodeesia pöördülesande abil. Nurgalise sulgemisvea valemi fb = b - alfa lõpp + alfa algus - n*180 kraadi puhul võiks esimeses lähenduses võtta n võrdeks mõõdetud nurkade arvuga (kuid olenevalt käigu kujust, võib n olla ka mõni teine selle ligidane täisarv). Ka lahtise käigu korral on parand võrdne sulgemisvea vastupidise märgiga väärtusega. Peale nurkade tasandamist arvutatakse käigu ülejäänud joonte direktsiooninurgad analoogselt kinnise käigu arvutustes toodud skeemiga
annaabi.ee 
