Kogu raamatu ulatuses me ei juhtu kokku ühegi õnneliku looga. Autor paneb ühiskonnale trööstitut diaagnosi: pole paranemislootust, kõik on uppunud piiratusse, rahuldamatusse ja rumalusse. On küll selline riigi sotsiaalse olukorra kujutus ei rahuldanud ametivõime. Enamik 160 tegelaskujudest mis ilmuvad romaani leheküljedes äratavad haledust: Lesk Isabel jäi ilma pojast ja mõistusest, mistõttu ta istub tardunult tundide kaupa nurgalaua taga. Elvira veedab päevi kohvikus ja heidab magama näljaseks, sest ta on juba keskealine ja liiga apaatne et midagi oma elus muuta. Poeet Martin isegi ajatakse välja kohvikust, sest tal pole mitte kunagi raha. Viktoria armas on tiisikusehaige ja neiu on valmis enda müüma et raha ravile saada. Kohviku omanik Rosa on ahne, ihne, pirtsakas naine, ta kehastab filistrelik keskkond mis on toeks fasismile.
Ükski asutus ei tohiks endale sellist käitumist lubada. Cafe Peccadello külastus (3) Valisime kohviku külastamiseks õhtuse aja, et teada saada kas teenindajate pika päeva väsimusest ja tüdimusest antakse otseselt märku ka klientidele. Kuna meil oli Cafe Peccadello külastamisega ainult meeldivad kogemused ja hea arvamus, siis üritasime teenindamist eriti täpselt seekord jälgida. Kohvikus oli vähe rahvast ja käis vaikne rahulik muusika ning me valisime sisekohviku nurgalaua, millel põles ka küünal. Teenindaja,kes tuli tellimusi võtma, tervitas meid ja naeratas meeldivalt. Koheselt tekkis soe ja hubane tunne. Seekord tellisime kergemad toidud (salatid) ja kõrvale soovisime teed. Kuna me ei teadnud milliseid teesid on, siis teenindaja informeeris meid koheselt võimalikest valikutest ja andis ka soovituse maitsvaks ja rahustavaks teeks, kuna oli juba õhtune aeg. Tellimuse täitmise ajal jälgisime ka ülejäänud personali tööd. Nad suhtlesid
annaabi.ee 
